lööklaine ülerõhk (kPa) Ülerõhu mõju inimesele: · Üle 300 kPa surmav · Üle 100 kPa kopsude vigastused · Üle 30 kPa kõrva trummikile purunemine Läbistav kiirus Kestab umbes 10-15 sekundit Tekitab: · kiiritustõbe -kõrgete radiatsioonitasemete juures · vähki -madalate radiatsioonitasemete juures Radioaktiivne saastumine Pikaajaline nähtus Tekib tuumaplahvatuse piirkonnas: · läbistava kiirguse poolt initsieeritud kiirgusest · radioaktiivsete osakeste sadestumisest · alfa-, beeta-ja gammakiirgused Elektromagnetimpulss · Kaasneb õhus toimuva ning maapealse tuumaplahvatuse ioniseeriva kiirgusega · Mõju lühiajaline · Tuumaplahvatusel tekib tugev elektronide voog, mis omakorda tekitab tugeva elektrivälja
jõu määrab lööklaine ülerõhk radiatsioonitasemete juures (kPa) · vähki -madalate radiatsioonitasemete juures Ülerõhu mõju inimesele: Üle 300 kPa surmav Üle 100 kPa kopsude vigastused Radioktiivne saastumine Pikaajaline nähtus Tekib tuumaplahvatuse piirkonnas: läbistava kiirguse poolt initsieeritud kiirgusest radioaktiivsete osakeste sadestumisest alfa-, beeta-ja gammakiirgused Elektromagnetimpulss · Mõju lühiajaline · Kaasneb õhus toimuva ning maapealse tuumaplahvatuse ioniseeriva kiirgusega
Radioaktiivne kiirugs kestab pärast plahvatust umbes 10-15 sekundit, selle intesiivsus sõltub tuumaplahvatuse liigist, kaugusest. Inimene läbistavat kiirgust ei tunne. Madaltasemeline radioaktviine kiirgus tekib mis tahes põhjusel, välja arvatud vahetu tuumakiirgus või tuumarelva plahvatusele järgnev vahetu radioaktiivsete ainete emissioon. Radioaktiivne saastumine tekib tuumaplahvatuse piirkonnas läbistava kiirguse põhjustatud kiirgusest ja radioaktiivsete osakeste sadestumisest pikaks ajaks. Elektromagnetimpulss kaasneb õhus toimuva ja maapealse tuumaplahvatuse ioniseeriva kiirgusega. Räpane pomm on relv, mida sõjategevustes ei kasutata, seda kasutavad terroristid. See on valmistatud kättesaadavast radioaktiivsest materjalist ning see paiskub laiali tavalise lõhkeaine toimel. Alex Liibert 9 Keemiarelv Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste
suhtlemine patsiendi ja tema lähedastega,abi oma olukorraga toimetulekuks, abi unetuse korral, empaatia väljendamine, patsiendi ja tema nüudmiste arvestamine. Mis on sapikivitõbi ja mis selle põhjustab? Sapikivitõve puhul tekivad sapipõide sapist moodustunud kivid. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide ja liigub sealt edasi soolde. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Nende ainete sadestumisest moodustuvad sapikivid. Esineb erineva koostisega sapikive. Suurem osa neist on kolesteroolkivid või segakivid. Vähem esineb bilirubiin- ehk pigmentkive. Sapikivide suurus on väga erinev, ulatudes mõnest millimeetrist mitme sentimeetrini, võib tekkida ainult üks suur kivi või väga palju pisikesi kive. Sapikivide tekkimist põhjustab kolesterooli või bilirubiini hulga tõus
Eestis 2)pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis 3)punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.. Jää ja pärast jääaegsete veekogude settes võivad olla liivad (Audru ümbruses), savid (viirsavid). Savi on aterjal, kus osakeste läbimõõduga alla 0,01 mm osatähtsus ületab 50% kogu massist. Järvelubi on tekkinud organismidest, allikalubi vees lahustunud mineraalide sadestumisest. 3)metamorfsed kivimid ehk moondekivimid- tekivad tard- ja settekivimitest, kui need satuvad täiesti uutesse tingimustesse (kõrge rõhk ja temperatuur), leiab aset lähtekivimite metamorfoos ehk moondumine. Näiteks tekib liivakivist kvartsiit. Moondekivimid on vastupidavad. Mineraalide ja kivimite murenemine Mineraalid ja nendest koosnevad kivimid looduses alluvad mitmesugustele mõjutustele ja vastavalt
perspektiivis stabiilseks omaduseks. Keskkonnatingimuste muutused, mis tulenevad saasteainete depositsioonist viimase poole sajandi jooksul omavad kahtlemata mõju ka rabakooslustele. Niisugustes muutuvates tingimustes on kasvukohatingimuste stabiilsus muutunud küsitavaks (Pärn 2008: 41). Seda on näidanud ka senised uuringud, et pärast üsna stabiilset juurdekasvu aastatel 1930-1960 on aastane juurdekasv põlevkivi mõjualas suurenenud umbes kaks korda. Dramaatilist mõju lendtuha sadestumisest kogu raba taimekooslusele (nagu näiteks paljude rabale mitte iseloomulike liikide invasioon, puude kiire kasv, raba maastiku ja mändide välimuse muutumine) on mainitud juba 1970 aastal, Kirde-Eestis (Kaasik et al 2008: 76). Elektrijaamade ümbruses olevate rabade puistu on peale kasvukiirendust tihenenud lausa metsaks, puhaste rabade männik on säilitanud enam- vähem endisaegse tihedusega (Kaasik, Ploompuu 2005). Kiire kasv kestis umbes kaks
tunni jooksul. Näiteks areneb 3,5 Gy jendisse jne. kiiritusdoosi puhul munandite piir- konnas mõne nädala jooksul välja Radioaktiivne saastumine tekib tuu- täielik impotentsus ning 5 Gy kiiritus- maplahvatuse piirkonnas läbistava doosi korral silmadele tekib täielik ja kiirguse initsieeritud kiirgusest ja ra- pöördumatu pimedus. dioaktiivsete osakeste sadestumisest pikaks ajaks. Seetõttu võivad saastu- nud alad jääda inimese kasutamata kümneteks aastateks. Näiteks on Tser- nobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroofi tõttu (1986) tuumajaama
annaabi.ee 
