Sisalgaavi kasvatati algselt Mehhikos ja Kariibimere vahel. Taim on oma nime saanud Mehhikos asuva sadamalinna Sisali järgi. Teda kasvatatakse ka Brasiilias, Bahama saartel, Jaaval, Ida- Aafrikas ja ka Lääne-Aafrikas. Sisalgaavist valmistatakse nööre, laevaköisi, ka laeva ülijämedaid kinnitustrosse. Temast tehakse veel kalavõrke, põrandamatte, harjasid, kauboilassosid, võrkkiiki, jalanõusid ja käekotte. Ta kasvab sademetevaestel aladel. Sisalgaavi moodustab lihakate lehtede kodarbiku, mis suurematel liikidel on mitmemeetrise läbimõõduga. Ainulaadne on see, et nad õitsevad 10-30 aasta vanuselt või veelgi vanemas eas ja pärast õitsemist vana lehekodarbik sureb. 3 Puuviljad Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim
veetase siiski jälle tõuseb. 2007.aasta 2 esimest kuud on olnud ka sademeterohked, nii et jääb loota, et kevadine suurvesi tõstab veetaseme jällegi normaalsele piirile. 13 Joonis 7. Rõngu ja Viljandi sademete võrdlus Võrtsjärve veetasemega 14 Kuidas säilitada ühtlast veetaset Väga sademetevaestel aastatel, kui veetase on Võrtsjärves madal, on tulnud alati päevakorda küsimus veetaseme reguleerimisest. Viimastel talvedel on olnud iseloomulik ebasoodsate tingimuste kujunemine järve elustikule jääkatte tingimustes ja on esinenud mitmel korral kalade massilist suremist. Aastakümnete jooksul kuhjunud reostus avaldub ebasoodsalt just madalvee ajal. Suure valgala, halbade väljavoolutingimuste ja madalate kallaste tõttu on Võrtsjärv reguleerimise seisukohalt keerukas objekt. 1996
annaabi.ee 
