KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITSÜKLON SAMA MIS TSÜKLON, KÕRGRÕHUALAL. FRONT KAHE ÕHUMASSI KOKKUPUUTE PIIR. ILM TSÜKLONIS SUVEL NIISKE, VIHMANE, JAHE ILM. ILM TSÜKLONIS TALVEL NIISKE (LUMI, LÖRTS), PEHME, SOOJEM KUI ENNE OLI. ILM ANTITSÜKLONIS SUVEL KUIV, SELGE, PÄIKESEPAISTE, SOE. ILM ANTITSÜKLONIS TALVEL KUIV, PÄIKESEPAISTELINE ILM, KÜLM. KÕIGE KÜLMEMAD KUUD ON JAANUAR JA VEEBRUAR. SADEMETEVAESEMAD PIIRKONNAD ON SAARED JA RANNIKUALAD. ANTITSÜKLONITE EHK KÕRGRÕHKKONNAS KAASNEB LASKUVATE ÕHUVOOLUDE TEKKIMINE JA ÕHURÕHU TÕUSMINE. EESTIS VALITSEVAD EDELA-JA LÄÄNETUULED.
Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel; neil murdub tavaliselt latv. Taimed saavad niiskust peamiselt sademetest. Sademete hulk Eestis on 500...700 mm aastas. Sellest langeb soojal aastaajal 350...500 mm ja külmal aastaajal 150...200 mm. Mitte kõik sademed ei tungi mulda; osa neist aurub tagasi atmosfääri ja osa voolab ära mööda maapinda. Aurunud sademete keskmine aasta summa on meil 300...350 mm. Kõige sademetevaesemad on mai ja juuni, kõige sademeterikkamad juuli ja oktoober. Niiskusega varustatus oleneb ka mulla lõimisest ja struktuurist. Kergetel liivmuldadel ja õhukestel rähkmuldadel kannatavad meil metsad niiskusepuuduse all, rasketel muldadel ja reljeefi madalamatel osadel kannatavad puistud seevastu liigniiskuse all. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste järele võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel kasvukohtadel. Nende lehed on harilikult õhukesed
annaabi.ee 
