Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe väga kiire.Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid,seened või termiidid.Kivimite lagunemine
Madalaim temperatuur, -51C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas.Ülejäänud skandinaavia kliima erineb Norra omast. Maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu valitseb seal suhteliselt kontinentaalne kliima. Põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000mm vahele. Sademeterohkemad kuud on juuli ja august. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti vägagi tugevad. 5 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Norra on suuruselt kolmas
tormituuli keskmiselt 3045 päeva. Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6
Sadememõõtja täiustamine ning mõnede parandite lisamine tähendab seda, et hilisematel aegadel on mõõtjasse kinni püütud sademete hulk suurem kui oli varem. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30 60 km kaugusel. Rannikuvööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010). 2. EESTI KLIIMA PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED Kliima erinevused Eestis avalduvad harilikult mõnekümnest kilomeetrist maksimaalselt
maalimine, keraamika ühtsem. Sageli nõudel rohekas põhi, sellel pruuni v mustaga maalitud geomeetriline ornament. Kivist pitsatid. Palju savist kujukesi (peamiselt naised). Neoliitikum Aafrikas U 20 000 aastat vanad metsikute viljade säilitusaugud maas. Niiluse org soodne elukeskkond inimestele viimase jääaja lõpul. 14 000 aastat tagasi voolas Niilus juba läbi kõrbe; olid siiski sademeterohkemad perioodid, neist viimane u 13 0009000 eKr. Sel ajal elasid Niiluse orus kütid ja korilased, kes kasutasid palju metsikuid vilju ja seemneid. Üheks selliseks küttide-korilaste kultuuriks oli Qadani kultuur (u 12 5004550 eKr). Inimesed elasid Niiluse lähedastes laagripaikades. Kasutati mikroliite. Qadani varasel järgul olid tähtsad kalapüük ja suurte loomade küttimine, mõnest kohast on aga leitud arvukalt jahvekive ja jahvealuseid. Mõned Qadani
annaabi.ee 
