Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. 8 Janar Käos Norra Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150200. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Sellest tulenevalt varieeruvad kiiresti tuulte tugevus ja suund. VEESTIK Veevarud Norras on piisavad, kuna sademeid langeb palju ning auramist praktiliselt pole. Lisaks vabaneb palju vett ka liustike sulamisveest. Norra pinnast moodustavad järved ja jõed 6 %.
kaitset sademete eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on väga pikk ning seda liigestavad fjordid ning tuhanded saared ja saarestikud. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen
miinimum. Valitsevad läänetuuled mereline õhumass Atlandi ookeanilt. Valdav osa sademetest on pärit Atlandilt. Olulisi sademete erinevusi põhjustab ka kohalik aluspind. Eesti ilma mõjutab aastas umbes 130 tsüklonit ja poole vähem antitsükloneid. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550 800 mm piires. Sademete rikkaimaks perioodiks on aprill kuni oktoober. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30 60 km kaugusel, rannajoonega rööbiti olevas sademetevööndis. Seal sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Aasta jooksul jaotuvad sademed ebaühtlaselt kõige vähem sajab veebruaris ja märtsis, kõige rohkem juulis ja augustis. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80- 83%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%.
Kõige pilvisem on ilm novembris ja detsembris (89 palli), kõige selgem aga mais-juunis (56 palli). Rannikuvööndis on pilvisus märgatavalt väiksem kui sisemaal. Viimase 45 aasta andmed näitavad, et kogu Eesti alal on madalpilvisus suurenenud varakevadel 1,2 kuni 3,2 palli. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550800 mm piires. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel, rannajoonega rööbiti olevas sademetevööndis. Seal sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Eesti sademete reziim on muutlik. Kuivad ja niisked päevad, kuud ja aastad vahelduvad ning keskmisele lähedast sademete hulka esineb suhteliselt harva. Minevikus on täheldatud sademeterohkete ja -vaeste perioodide reeglipärasemat vaheldumist. Lumikattele on iseloomulik väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus
minimaalselt. Temperatuur jääb 1038 °C vahele. Maist 9 oktoobrini toovad edelast puhuvad mussoonid Tai lahelt ja India ookeanilt kaasa rohkete sademetega vihma ning temperatuur võib tõusta kuni 40 °C-ni, novembrist märtsini loovad kirdesuunast puhuvad mussoonid kuivema ja jahedama aja, mil temperatuur võib langeda isegi 22 °C-ni. September ja oktoober on sademeterohkeimad kuud, jaanuar ja veebruar aga -vaeseimad. Rahvastik 2008. aastal elas Phnom Penhis 1 325 681 inimest, rahvastiku tihedus oli 4571 inimest ruutkilomeetri kohta. Aastane rahvastiku kasv on 1998.2008. aastani olnud 2,82%. Phnom Penhi põhielanikkonna moodustavad khmeerid. Esindatud on ka suured vietnamlaste ja hiinlaste kogukonnad. Ametlik religioon on theravaada budism, mis on ka levinuim, kuid lisaks praktiseeritakse islamit ning 1993 aastast alates on hakanud tõusma ka kristluse osakaal.
piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. 6 Pilt 6. Kliima 4.4 Veekogud Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim
eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150 200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. 7 Üldiselt võib öelda, et kliima on äärmiselt mereline: rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju; sisemaal on talv karmim, suvi soojem ja sademeid vähem. Sademete
Hispaania kuulub Vahemeremaade hulka, loodusolude poolest Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika siirdeala. Lõunaosa kuiv, loode- ja põhjaserv aga niiske ja metsane. Madalikud hõlmavad vaid 10% ning valdav osa neist asub rannikul. Hispaania tuumik on Meseta kiltmaa ja seda ümbritsevad mäeahelikud. Andaluusia kõrgeimas osas Sierra Nevadas asub Pürenee ps. kõrgeim tipp Mulhacen (3479 m), kogu Hispaania kõrgeim tipp Teide (3718 m) asub Tenerifel. Põhja- ja Loode-Hispaanias on Euroopa sademeterohkeimad alad (kohati kuni 3000 mm/a). Keskmine temp. 16oC ja keskmine sademete hulk 350-500 mm/a.Hispaania mandriosa jaguneb niiskeks atlantiliseks, pehme vihmase talve ja kuiva palava suvega vahemereliseks ning külma talve ja väga kuuma suvega sisemaiseks kliimapiirkonnaks. Enamik jõgesid on veevaesed, nende vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised. Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Mullastikus valdavalt pruunmullad
annaabi.ee 
