Sademete režiim Eestis
allajahtunud (temperatuur alla 0ºC) vihma ja udupiiskade jäätumisel. Jäitekiht võib olla
mitme sentimeetri paksune, tema raskuse all võivad katkeda elektri ja sideliinid. Teele
sadestunud jäitekihti nimetatakse tavaliselt kiilasjääks.
5. UPUTUS JA PÕUD KAKS ÄÄRMUST
On väidetud, et 20. sajandi teisel poolel on koos kliima soojenemisega põhjapoolkera
keskmistel ja suurtel laiuskraadidel tugevate sadude sagedus suurenenud 24%.
Põuda põhjustab sademetepuudus selle kestus, ajastus ja jaotus veevarude ning -vajaduse ja
-kasutuse suhtes. Seda loodusnähtust tuleb aeg-ajalt ette kõikjal, kuid teda iseloomustavad
tunnusjooned on eri piirkondades erisugused. Kuigi põua kestust võib mõõta nädalate, kuude
või isegi aastatega, on ta alati ajutine ilming. Erinevalt paljudest teistest loodusõnnetustest,
mis tekivad äkki, kujuneb põud pikema aja vältel, siis kui sademeid ei ole üldse või kui neid
on väga vähe