Florida poolsaar Asukoht Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Florida piirneb Georgia ja Alabama osariigiga. Kliima Florida päikeserannik meelitab igalt poolt maailmast kohale hulgaliselt turiste. Floridat iseloomustab ideaalne kliima - 25-35 kraadi läbi aasta. Niiske lähistroopiline taimkate ulatub rannikust kuni Apaltsi mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. Taimestik Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja pähklipuu; samas ning ka lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad. Niisketes metsades on puud sageli kaetud paksu samblakihiga. Loomad
Florida suuremad linnad Tagaplaanil on Florida lipp. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Florida päikeserohked rannikualad meelitavad igalt poolt maailmast kohale hulgaliselt turiste. Floridat iseloomustab ideaalne kliima - 25- 35 kraadi läbi aasta. Niiske lähistroopiline taimkate ulatub rannikust kuni Apalatsi mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. 4 Kliima Pildil on antud kliimadiagramm Florida kliima kohta. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Põhjapoolsetes piirkondades on väga levinud hikkori- ja pähklipuu; samas lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, samuti ka mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress.
*Soojad(punased)-ekvaatorilt pooluste poole. *Külmad(sinised)-poolustelt ekvaatori poole. *Kas hoovus on soe/külm-sellest sõltub, kuidas ta mõjutab kliimat NT: Brasiilia hoovus soe L-Am idarannikult : muudab kliimat soojemaks ja niiskemaks(soe õhk tõuseb ja tekivad pilved,sajab) Peruu hoovus külm- L-Am läänerannikult : *muudab kliimat külmemaks ja kuivemaks(soe õhk vajub alla,pilvi ei teki, ei saja) HÜDROSFÄÄR piirkond Suure sademehulga põhjused Üle 3000mm/aastas Tõusvad õhuvoolud, suur auramine, madalrõhuala Bengani lahe p-rannik Mussoonid ja mäestikud Millistes maailma piirkondades sajab alla 100m aastas? Selgita. - polaaraladel: väike auramine, langevad õhuvoolud - pöörijoontepiirkond: kõrgrõhkkond, laskuvad õhuvoolud, pilvi pole - mandrite sisealad: väike auramine kuidas mõjutab auramist: - temp : kõrge temp, suur auramine
Üheainsa vihmapiisa tekkimiseks on vaja miljoneid veepiisakesi. Sademete hulk muutub nii maakohiti kui ka ajas Sademeid ei tule ühepalju kogu maailmas, mingis riigis või isegi ühes linnas. Nt USA Georgia osariigis võib Atlantas suvise äikese ajal ühele tänavale sadada 25 või enamgi millimeetrit vihma, aga samal ajal ei tule paari kilomeetri kaugusel tilkagi. Georgias sajab aga kuus rohkem vihma kui Las Vegases Nevada osariigis kogu aasta jooksul. Aasta keskmise sademehulga rekord (11 400 mm/a) kuulub Hawaiis asuvale Mt. Waialeale. Ühe 12-kuise perioodi kestel sadas seal 16 300 mm, s.o ligi 50 mm päevas. Võrrelge seda Tsiilis asuva Arica'ga, kus ei sadanud vihma 14 aastat. Veevaru jääs ja lumes: liustikesse, jää- ja lumelademetesse talletunud külmunud vesi Maakera jääkilbid Ka pikaks ajaks jäässe, lumesse ja liustikesse talletunud vesi on osa Maa veeringest
annaabi.ee 
