Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) -riiklik rakenduskõrgkool, kus lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konvensioonist ja teistest mereharidust reguleerivatest sätetest. Ajalugu Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas. Õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. a asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele. Asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel: Heinaste merekool (1816 1916), Narvas (1873 1918), Paldiskis (1876 1916), Käsmus (1884 1931), Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaanikute klassist 1920. aastal kujunes Tallinna Laevamehaanikute Kool ja mis 1935. liideti Tallinna Merekooliga. 1945
olemasolevast kalasadamast loode suunas kuni Patareini, nähes seejuures ette suures ulatuses mere täitmist. Vanasadamat tuli laiendada ida suunas ning ehitada juurde 2700 meetrit kaijoont. Sadama maa otstarbekama kasutamise eesmärgil – võimaldamaks raudteejaama ja ladude rajamist ning raudteeharudele paremat ligipääsu – peeti õigeks seda läbivad kanalid kinni ajada ja sadamatehas viia teise kohta, millele pidi lõpuks järgnema sadamatehase basseini tagasitäitmine. Põhjalikke muudatusi nähti ette sadamapiirkonna tänavavõrgus ning üldse peeti oluliseks sadama läbimõeldumat sidumist linnaga. Paljassaare ja Miinisadama vaheline ala soovitati reserveerida vaba- või tööstussadama tarbeks, kuna sealt võis saada umbes 4000 meetrit kaijoont ning piisavalt ka tagamaad. Üldjoontes tunnistati esitatud nägemus vastuvõetavaks ning otsustati seda sadama arendamisel silmas pidada, rõhutades
''Poiss'' toodi suurel hobuvankril ja juubeldava rahvahulga saatel tagasi 28. augustil 1941. aastal pärast seda, kui linn oli punastest ''vabastajatest'' vabastatud. Järgmine ''Poisi'' kannatuste aeg algas 9. märtsil 1944. aastal, kui Nõukogude lennukid pommitasid reaalkooli. Koolimajal, mis asus mälestusmärgi taga, ei jäänud terveks ühtegi akent. Kahjustada sai ka samba alus, kuid ''Poiss'' pidas vastu. 29.märtsil 1948. aastal tulid Sadamatehase venelased ja lõhkusid mälestusmärgi lõplikult, viies selle oma ettevõtte territooriumile, kus kuju tõenäoliselt üles sulatati. ''Poiss'' jõudis taas koju 23. veebruaril 1993.aastal kui tähistati eesti Vabariigi 75. aastapäeva. Uue kuju valmistas kujur Vambola Mets, kellega hiljem liitus Arseni Mölder. Õpetajate ja õpilaste mälestusmärk on aastaid olnud koht, kuhu tullakse Eesti riigi tähtpäevadel austust avaldama kõigile neile, kes langesid võitluses Eesi vabaduse eest.