Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused
ühele pseudomütoloogia kesksemale kujule. Nimi Vanemuine esineb eeposes küll vaid 3
korda, Taara aga ligi 50 korda. Lisanduvad Uku 27 korda, taaralased 11 korda,
Kreutzwaldi leiutatud õnnemaa Kungla 13 korda ja Ahti 1 kord. Eepose ilmumisega võttis
eesti rahvuslik liikumine 1860. aastail tõsiselt hoogu. Ootuspäraselt sai Tartus 1865 asutatud
lauluselts nimeks "Vanemuine". Ja kui Tallinnas 1866. aasta suvel toimus saksa laulupidu, siis
oli Faehlmanni sugulane, sadamameister Fählmann sadama lähedale ehitanud lauljate
rongkäigule auvärava, millel kandlega istuv laulujumal Vanemuine pani iga koorilipu otsa
lillepärja, kuna külgedel istuvad Koit ja Hämarik lauljatele lilli puistasid. "Eesti Postimees"
(1866, nr. 20, lk. 7) tõstis seda rahuldustundega esile. Tartu "Vanemuise" selts aga
organiseeris 1869 Eesti esimese üldlaulupeo.
Püüti välja selgitada mütoloogiliste nimede algupära. Mihkel Veske (1975) meelest oli nime
Vanemuine aluseks eesti vanem.
20
annaabi.ee 
