Tsehhi, mis varem koos Slovakkiaga moodustasid kaksikriigi, kuulus alates 1939. aastast Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi nimetuse all Saksamaale. Ennesõjaaegselt Euroopa kaardilt puudusid ka Bosnia, Horvaatia, Makedoonia ja Sloveenia, mis kuulusid Jugoslaavia koosseisu. 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania. Puudus ka iseseisev Island, mis kuulus Taani kuningriigile. Ennesõjaaegne Leedu oli tänasest Leedust palju väiksem. Suur osa Leedu rannaaladest koos Klaipeda sadamalinnaga ühendati 1939. aastal Memelimaa nimetuse all Saksamaaga. Leedu idaosa koos Vilniuse [tollal Vilna] linnaga kuulus Poolale. Ennesõjaaegne Poola asus praegusest tunduvalt ida pool. Läänemereni ulatus vaid pikk ja kitsas maariba, mida nimetati Poola koridoriks. Poola pindala oli tollal 388,3 tuhat km²,nüüd aga 312,7 tuhat km².
koloniaalvaidlused lahendada läbirääkimiste teel. Pariisi Rahukonverentsil töötati välja rahulepingud kaotanud riikidega. Neist tähtsaim oli Versailles´ rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga I maailmasõja puhkemise viiendal aastapäeval. Rahutingimused: 1. Elsass ja Lotring anti tagasi Prantsusmaale 2. Saksamaa piirialasid anti ka Belgiale ja Taanile 3. Osa endisest Preisi kuningriigist koos Danzig´i sadamalinnaga anti Poolale, mille tulemusena tekkis nn. Poola koridor. 4. Klaipeda anti esialgu võitnud riikide ühisvaldusesse, kuid Leedu hõivas selle 1923a. 5. Sudeedimaa ühendati Tsehhoslovakkiaga 6. Maavarade poolest rikas Saarimaa anti Prantsusmaale tekitatud kahjude kompensatsiooniks viieteistkümneks aastaks kasutada. Pärast seda tuli korraldada Saarimaal referendum Prantsuse või Saksa kasuks. 7
annaabi.ee 
