Portugal on selgelt eristunud kaheks osaks: põhja-ja lõunaosa. Tejo jõega kulgeb paralleelselt Sierra da Estrela ahelik, mis eraldabki kaks osa. Riigi põhjaosa on mägisema pinnamoega ning seal asuvad viljakad orud, lõunapool on aga madalam ja künklik. Kõrgeim mägi on Mount Pico, mis asub Pico saarel. See on iidne vulkaan, mille kõrguseks on 2350 meetrit. Maismaa kõrgeim mägi on Serra da Estrela, mille tippp on 1993 m üle merepinna. Pikk rannajoon sadamakohtade ja ookeani suubuvate jõgedega on meremeestele heaks kasvulavaks. See on ka oluline kaubandusele. Hinnas on ka turism, mis toob palju raha sisse. Paljud välismaalased eelisatavad puhkamiseks just Portugali tänu tema soodsale kliimale jms. Assooridel, mis asuvad riigi põhjaosast 1200 km kaugusel Atlandi ookeanis, esineb palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Inimesi elab seal ikkagi palju ning suvitama sõidab ka väga palju inimesi. KLIIMA
aga kindlasti suurem, sest küllaltki arvestatav osa linnuse õuest kujundati keskajal ümber kalmistuks. Tuhatkond inimest Varbolas elamas ei tohiks mingil juhul liialdus olla, pigem vastupidi. Teiselt poolt on eriti just põhjarannikult teada linnuseid, kus kultuurkiht on kas väga nõrk või puudub üldse. Neil linnustel püsielanikkond arvatavasti puudus. Selliseid linnuseid, nagu Tallinna Toompea, Padise Vanalinnamägi, Toolse, Muuksi, ongi peetud kas pelgupaikadeks või näiteks sadamakohtade kaitseks ehitatud rajatisteks. Kokkuvõte Pronks-ja rauaaeg oli eestlaste elus eriline tõusuaeg, toimus tohutu areng, mitmetes erinevates valdkondades. Kindlasti on see tingitud inimeste töökusest, sellega kaasnes ka nende elutingimuste paranemine ja koos sellega muutusid inimesed targemateks ja kavalamateks. Õpiti tundma pronksi ja rauda ning leiutati erinevaid tööriistu, millel on ka suur mõju tänapäevastele tööriistadele. Enamus vajalikke asju
järgmisel aastal edasi Peterburi. Üks Reveli polgu poputsik kirjutas Tallinna maakonnas üles 150 tamme,1900 saart, 480 vahtrat, 250 niint, mida edaspidi voiks vaja minna. Majamuuseumi ekspositsiooni moodustavad elu-, söögi- ja magamistuba ning hiljuti väljaehitatud pööningukorrus ja välja kaevatud keldriruumid. Maja on sisustatud tsaarile ja tema ajastusse kuuluvate esemetega. Kuna Peeter ise oli suvel hõivatud erinevate manöövritega ning uute sadamakohtade otsimisega, tuli Katariinal suvemõisas enamjaolt tegeleda igavlemisega, mistõttu tal tekkisid teatavad unehäired. Peetri kirjadest Katariinale selgub, et suurest igavusest hakkas Katariina Renteli õue iluaeda rajama: 19. juulil 1719 kirja järelsõnas kirjutas Peeter, et lisab oma kirjale lilleõie ja piparmündi, mille Katariina ise istutas. 1715. aasta 5. juulist 28. augustini kestnud külastus oli otseselt seotud sõjaga, sest
Navigatsioon (meremärgid jne) Rannaprotsessid Klimaatilised (tormituuled + lained, hoovused) Modelleerimine (palju muutujaid, raske saada algandmeid) Omandiprobleemid Keskkonnaprobleemid I Sadama kontseptsiooni koostamine e. milleks ja milline peaks sadam olema (sadama tegevused, arvutuslik laev, sadamakohtade arv jne,): kohe, lähitulevikus ja perspektiivis, sadamast loodetav tulu II Sadamakoha valikuks ja eskiisprojekti koostamiseks hädavajalikud uuringud ja ettevalmistavad tööd alternatiivsetes sadamapiirkondades sadamapiirkondade esialgne ülevaatus (s.h.olemasolevad sadamarajatised, infrastruktuuri olemasolu (side, elektrivarustus, vesi jne). Olemasoleva üldinformatsiooni, varasema uurimis- ja projekteerimis-materjali kogumine,
annaabi.ee 
