Selle reformi eesmärgiks oli sotsiaalsete pingete leevendamine ühiskonnas. Proletaaridele tehti võimalikuks sõjaväkke minek, neile anti riigipoolt relvastus ja ülalpidamine. Marius kes selle läbi viis oli konsulaastal 107eKr ja sel aastal viib ta ka selle läbi. Kõigepealt muudab ta sõjaväe ülesehitust: ta jagab leegionid kohortiteks, need omakorda kolmeks alaüksuseks maniipulid, iga maniipul jagati omakorda kaheks sadakonnaks ehk tsentuuriaks. Sõjaväe unifitseerimine mille ta ette võttis avaldus ka selles, et sõjavägi sai ühtse relvastuse- raskerelvastuse, väeosade sümbolid ühtlustati leegioni sümboliks sai leegioni kotkas, mis kinnitati ridvaotsa ka kanti marsikorras leegioni ees, see oli püha reliikvia mida tuli hoida ning selle kaotamine oli suur häbi mille eest võidi leegionääre ka karistada. Saavutuseks peeti ka seda, et kui õnnestus kätte saada kunagi
Ida-Virumaal välja kujunenud õlitööstus. ((Kaart: Eesti maavarad ja nende paiknemine. Kaardil märgitud: lubjakivi, dolomiit, tellisesavi, raskestisulav savi, graniit, ehitusliiv, klaasiliiv, tsemendiliiv, kruusliiv, mineraalvesi, meremuda, põlevkivimaardla, Rakvere fosforiidimaardla piir, turvas.)) --- 35 Arvestuslikult on Eestis põlevkivivarusid ligi 5 miljardit tonni ja sellest peaks praeguse kasutuse juures jätkuma veel sadakonnaks aastaks. Seda esineb maapõues 2,5-3 m paksuse kihina, mis õheneb lõuna ja lääne suunas. Ida-Virumaal, paekalda lähedal asub lade maapinna ligiduses, umbes 7-100 m sügavusel. Lääne-Viru ja Järva maakonnas paiknevad kihid aga sügavamal. Eesti põlevkivimaardla paikneb umbes 3000 km2 suurusel alal. Põlevkivi kaevandatakse nii maa-alustes kaevandustes kui ka karjäärides ehk avakaevandustes. Huvitav
annaabi.ee 
