II Maailmasõja Lahingumoona Analüüs
Mõnikord ei pruugi üliohtlikul moonal sütikut ollagi, kuid lõhkeaine ise on aja jooksul
muutunud nii tundlikuks, et piisab sütikupesas urgitsemisest ning juba toimubki plahvatus.
Leidub ka sellist moona, mida kohe ära ei tunta: näiteks lennukipommil(Lisa 16, 17) on
stabilisaator hävinud ja pomm meenutab tavalist torujuppi või mingit anumat ( vt Lisa 4 lk
24). Teatud grupi moodustab spetsiaalne sabotaazlahingumoon. Nendeks on taganemisel
mahajäetud padrunid, mis tulistamisel plahvatavad ja miinipildujamiinid (Lisa 15), mille
spetsiaalne sütik rakendub, kui seda püütakse välja keerata
15
KOKKUVÕTE
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid II maailmasõja aegseid
lõhkekehasid on leitud Eestis, ning millised neist on eriti ohtlikud.