LOODUSKALENDER Jaanuar Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega. Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata
Nimelt mida pikemad sabasuled on, seda ,,kvaliteetsem" on isaslind, sest pikk saba on üks immuunsüsteemi tugevuse näitaja. Oluline on veel sabasulgede sümmeetrilisus. Kui suled on erineva pikkusega, võib isaslinnul olla sisemisi vaegusi ja parasiite. Samuti on sümmeetrilise sabaga linnud paremad lendajad. Kuigi ka pesaehitamine on isaslinnu oluline oskus, sest eks paremad ehitajad ole ka paremad poegade eest hoolitsejad, valib emaslind tihti ikkagi pikemate sabasulgedega isendi. Tähtis on saada järglased võimalikult kvaliteetse isaslinnuga. Toidulaud. Toidulaua moodustavad lendavad putukad. Nagu näiteks kärbsed, mardikad, sääsed, parmud, aga ka kiilid ja liblikad. Poegi toidetakse sama toiduga, mida söövad vanalinnud isegi. Pereelu. Pesitsemiseks eelistatakse võimaluse korral siseruume. Pooliku kausi kujuline pesa tehakse märjast mudast ja savist ning ehitatakse loomalautadesse või kõrvalhoonetesse, aga ka sildade alla
Eriti sage on see heli kevadel, mängulennu ajal, mil isalinnud kõigest väest möhiseda püüavad. Selle eripära tõttu ongi lind saanud endale rahvasuus nimeks taevasokk. Elupaik ja -viis Elupaigaks on sood, üldse niisked alad. Luhad, hõredad metsad, rabade äärealad. Lemmikelupaigaks on tal mätlikud mülkad järvede abajates, kus ta saab mätaste vahel toitu otsida, ise aga peaaegu nähtamatuks jäädes. Tikutaja lend on väga omapärane, lennates tekitab tiiva- ja sabasulgedega erilist möhisevat heli, mille järgi ta ka palju rahvapäraseid nimesid on saanud. Ränne Tikutaja on rändlind, kes saabub meile märtsis ja lahkub oktoobriks. Toitumine Toitub putukatest, nende vastsetest, ussidest, taimeseemnetest. Pesitsemine Pesa ehitab kas mättale või rajab selle rohtu. Pesaks on lihtne kraabitud lohk, mis on seest rohukõrtega vooderdatud. Maikuu esimesel poolel on täiskurn 4 pruunika külaltki läikivataustalise hallide ja pruunide laikudega munaga
on samuti loomaluud, mis na osadest u ¨lal ja all.. vihmas valgeks uhutud, olles s~onaet¨umoloogiliselt sama kui / ¡ Kujutab lindu. . sisaldub vaimolendit £135 vastandab v¨ ¢ aidetavalt m¨ arkivas m¨argis, pikkade sabasulgedega ja kujutades vaimu kandvat l¨ uhikeste sulgedega . Luu- koljut. Inimese alusele ja pronkskirjas esineb erikuju- t~ostetud surnukeha l¨o¨omise lisi lindusid tihti, seotud ilma- maagiat nimetati , lisades 122
鳥 ¨ OKE LO ¨ 11 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 898 74 135 卜文 ✄ ✂象形 ✁Kujutab lindu. 〔説文〕vastandab v¨aidetavalt pikkade sabasulgedega しん 鳥 ja l¨uhikeste sulgedega 隹. Luu- ja pronkskirjas esineb erikujulisi lindusid tihti, ふうじん ちょうせい seotud ilmajumalate 風神 kultusega, samuti taevase t¨ahtkujuga 鳥星. 音符 ⇒島 DEGA , ¨
annaabi.ee 
