Kiililised
ühe kindlapiirilise ala.
Nagu kõik teisedki kiilid on rabakiilid röövtoidulised, söövad väiksemaid lendavaid putukaid.
Nad ründavad saaki enamasti vee kohal ja pöörduvad siis tagasi puhkama eenduvatele
taimevartele. Hännak- ja suur-rabakiil armastavad istuda ka veetaimede ujulehtedel (vesikupp,
vesiroos).
Isased kiilid hoiavad oma territooriumi ning püüavad paaritumiseks emaseid. Märgates mõnd
sobivat, lendavad nad juurde ning haaravad oma tagakeha tipus asetsevate sabalisanditega
emasel kukla tagant kinni. Rabakiilid paarituvad taimestikul istudes, see kestab umbes pool
tundi. Kui neid paaritumise ajal häirida, siis tõusevad nad tandemina lendu ja maanduvad mujale,
et poolelijäänud tegevust jätkata.
Pärast paaritumist isane lahkub ning emane suundub üksi munema. Selleks lendab ta rabalauka
või mõne teise sobiva väiksema veekogu kohal ning pistab tagakeha madalasse vette või märja
turbasambla vahele.
Munast koorub ussikesesarnane eelvastne, kes peagi kestub
annaabi.ee 
