· Töötingimused- Tööd ta sai ju teha ja otsiti võimalusi paremuse poole · Kontrolli ulatus- Olemas kuna muidu ei teataks kuidas keegi tööd teeb · Inimestevahelised suhted- Olid head, kuna ta sai ju alati teistele loota · Töökultuur · Juhtimise kvaliteet- Hea, sest juht pöörab tähelepanu töötajatele 2. Motivatsioonifaktorid (motiveerivad tegurid) · Saavutusvajaduste rahuldamine · Vastutus · Enesearendamis võimalst pakkuv töö · Huvipakkuv töö · Tunnustus Jacobil on need motiveerivad tegurid tegelikult kõik olemas aga kuna ta ei julge riskeerida ja otsustus võimet ka ei ole, siis need tegurid jäävad täitmata.Ta ei suutnud neid kuidagi omaks võtta, võib olla oma range lapsepõlve tõttu. Soovitused juhile:
mõjuritele ja käitumisele. Protsessidel põhinevad teooriad vaatlevad inimesi ja nende reageeringuid mitmesugustes olukordades. 9. Kahe faktori teooria (Herzberg) Hügieenifaktorid, mis mõjutavad tööga rahulolematust: palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet. Motivatsioonifaktorid, mille olemasolu võib tekitada rahulolu: saavutusvajaduste rahuldamine, vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Herzberg uskus, et kõrvaldades rahulolematuse põhjustajad tegurid, ei saavutata veel tingimata rahulolu (motivatsiooni). Motivatsiooni faktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieeni faktorite abil saab leevendada rahulolematust. 10. Vajaduste hierarhia (Maslow, Aderfeld) Abraham Maslow' väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama
muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Seega jaotas Herzberg rahulolu faktorid kaheks: 1. Hooldavad tegurid ehk hügieenifaktorid ehk rahulolematuse faktorid, mille moodustavad töötasu, töötingimused, kindlustunne tööl, töökultuur, inimsuhted, juhtimise kvaliteet ja ka isiklik elu. 2. Motiveerivad tegurid ehk motivatsioonifaktorid ehk rahulolu faktorid, mille moodustavad töö iseloom, saavutusvajaduste rahuldamine, arenguvõimalused, vastutuse usaldamine ja tunnustus. Herzberg on väitnud, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel seda, et tekiks positiivseid faktoreid. Kui töölise palk on väike, on tööline rahulolematatu, kui aga palka tõstetakse, siis see leevendab vaid alluva rahulolematust, kuid selle asemele ei teki rahulolu. Ta lihtsalt ei ole enam rahulolematu. Motivatsioonifaktorite abil saab suurendada
otseselt seotud töötaja keskkonnaga. Hügieenifaktori moodustavad töötasu, töötingimused, kindlustunne tööl, töökultuur, inimsuhted, juhtimise kvaliteet ja ka isiklik elu. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. 2.3 Motivatsioonifaktor Herzberg uskus, et inimesed vastavad tunnetele, mis on seotud nende tööga. See juhtub, kui töötajaid julgustatakse võtma rohkem vastutust. Motivatsioonifaktori moodustavad töö iseloom, saavutusvajaduste rahuldamine, arenguvõimalused, vastutuse usaldamine ja tunnustus. (Leadership-basics, 02.03.2010) 2.4 Uurimused Eestis Rahulolu uurimine Eestis toetus mitte ainult Herzbergi ja Maslow, vaid ka paljude teiste töödele. Eriti tähtis oli Vladimir Jadovi eeskuju ja toetus. K. Haav analüüsis põhjalikult 1971 aastal uuritud 28 automajandi autojuhte ja remonditöölisi. Eristati neli autojuhtide ja kolm remonditööliste tüüpi. Neli rahulolu tüüpi:
testi, mis määraks ta domineeriva vajaduse kindlaks et tema potensiaali kasutada maksimeeritult. Usk oma võimetesse suureneb kui eesmärgid on konkreetsed, mõõduka raskuseda, saavutatavad lähitulevikus, soorituse edukus. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. F.Herzbergi kahe-faktori teooria Hügieeni faktorid Motivatsiooni faktorid Palk Saavutusvajaduste rahuldamine Kindlustunne Vastutuse usaldamine Töötingimused Enesearendust pakkuv töö Kontrolli ulatus Huvipalluv töö Inimestevahelised suhted tunnustus Töökultuur Juhtimise kvaliteet Hertzberg väidab, et kui hügeeni faktorid on täidetud, on inimene rahulolev. Tõeline vastutus motiveerib ka otsustamisvajadust. V.Vroomi ootuste teooria
maht, otsese juhi liidristiilid, rühmanormid, kontrolli ulatus, välisohud ja surve, organisatsioonikultuur. 29. Töömotivatsiooni olemus, erinevad klassikalised teooriad motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Teooriad: Vajaduste hierarhia teooria A. Maslow Saavutusvajaduste teooria D. McCelland Võrdsuse teooria S. Adams Kahe faktori teooria F. Herzberg 30. Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. Kontrolli vajalikkus: Kohanemiseks mikro- ja makrokeskonna muutustega. Vigade kuhjumise vältimiseks. Kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle
7. Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. 8. Selgitage D. McClellandi Saavutusvajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. D. McClellandi Saavutusvajaduste teooria on teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile, mis on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega: ● Saavutusvajadus - ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset.
Väärtused-org liikmete ühised arusaamad, tõekspidamised ja valikute tegemise kriteeriumid. Oivikute ja innovaatiliste ettevõtete tunnused: 1)ettevõttes ollakse orienteeritud tegutsemisele, mitte liigsele targutamisele 2)tarbijatega hoitakse lähedast sidet 3)liidird toetavad autonoomiat ja ettevõtlikkust 4)org liikmed tagavad tootlikkuse tõusu ja kvaliteedi paranemise, sest neid usaldatakse 5)org liikmete saavutusvajaduste õhutamine 6) tegeldakse asjadega, mida tuntakse, ega kalduta oma äriideest kõrvale 7)org struktuur on elegantselt lihtne, paindlik, arusaadav ja ametnikkond väike 8)org saab kergesti vastavalt vajadustele muuta Organisatsioonid kui metafoorid. Morgani käsitlus: Organisatsioon kui: masinavärk ül jaotus, kontroll Organism vastastikune sõltuvus,keskkond
253. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. 254. 255. Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 256. 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 257. 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 258. 3. Ühiskond tervikuna. 259. 7. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat. Selgitage McClellandi Saavutusvajaduste teooria põhimõtet. 260. A. Maslow Vajaduste hierarhia teooria 261. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria 262. S. Adams Võrdsuse teooria 263. F. Herzberg Kahe faktori teooria 264. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria (1) 265. ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile. Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 266. 1
• Eelarvamus, et ei olda loovad 7. Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. 8. Selgitage D. McClellandi Saavutuste vajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. D. McClellandi ’Saavutusvajaduste teooria’ on teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile, mis on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega: • Saavutusvajadus - ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset.
· maslow vajaduste hierarhia füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus, kuulumise vajadus, tunnustuse vajadus, eneseteostuse vajadus · McCellandi teooria, mis on juhi motivatsiooni aluseks Saavutusvajadus, võimuvajadus, kuuluvusvajadus, asjatundlikkus · Herzbergi töö ja rahulolu teooria Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet Motivatsioonifaktorid saavutusvajaduste rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearenduse võimalust pakkuv töö, huvipakkuv töö, tunnustus · Ootuste teooria- motivatsioon ei sõltu vaid vajadustest, olulised on ka ootused: Seos pingutuse (E) ja tulemuste vahel (P) Seos tulemuse (P) ja tasu vahel (O) Hinnang (V) Motivatsioon = (E-P) x (P-O) · Võrdsuse teooria Tasu ja tehtud jõupingutust võrreldakse teise töötaja jõupingutuse ja saadud tasuga ; võrdluse tulemus-
- Kongitiivne dissonants - hoiaku komponentide omavaheline või kognitiivne komponendi sisemine lahknevust. Sisemise tunnetatud kontrollkeskmega inimene usub, et kontrollib ise oma elu ja tegevust. Välise tunnetatud kontrollkeskmega inimene usub, et tema elu ja tegevuse määravad teised inimesed. Rahulolu mõjutab motivatsioonifaktor ja hügieenifaktor. 8 - Motivatsioonifaktor - töö iseloom, saavutusvajaduste rahuldamine, arenguvõimalused, vastutuse usaldamine ja tunnustus. - Hügieenifaktor - töötasu, töötingiused, kindlustunne tööl, töökultuur, inimsuhted, juhtimise kvaliteet ja ka isiklik elu. - Motivatsioon - sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. - Motiveerimine - inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. - Vajadus - seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis
· kontrolli ulatus; · välisohud ja surve; · organisatsioonikultuur. F.Fiedleri mudeli põhjal oleneb rühma tegevuse efektiivsus: · Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel; · Olukorra kontrollitavusest · Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. 25. Selgitage D. McClellandi Saavutustevajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria (1) ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini,
Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Määrab ära tegevuse suuna. Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 3. Ühiskond tervikuna Erinevad klassikalised teooriad: · A. Maslow- vajaduste hierarhia teooria · D. McClelland- saavutusvajaduste teooria · S. Adams- võrdsuse teooria · F. Herzberg- kahe faktori teooria 29. Kontrolli mõiste. Vajalikkus. Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Protsess, mille käigus tagatakse org. eesmärkide saavutamine. Vajalikkus: · Kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega · Vigade kuhjumise vältimiseks · Kontrolli omamiseks keeruka org. üle · Omahinna minimeerimiseks 30. Kontrolli erinevad liigid. Valdkondade järgi: 1
pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Seega jaotas Herzberg rahulolu faktorid kaheks: 1. Hooldavad tegurid ehk hügieenifaktorid ehk rahulolematuse faktorid, mille moodustavad töötasu, töötingimused, kindlustunne tööl, töökultuur, inimsuhted, juhtimise kvaliteet ja ka isiklik elu. 2. Motiveerivad tegurid ehk motivatsioonifaktorid ehk rahulolu faktorid, mille moodustavad töö iseloom, saavutusvajaduste rahuldamine, arenguvõimalused, vastutuse usaldamine ja tunnustus. Herzberg on väitnud, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel seda, et tekiks positiivseid faktoreid. Kui töölise palk on väike, on tööline rahulolematatu, kui aga palka tõstetakse, siis see leevendab vaid alluva rahulolematust, kuid selle asemele ei teki rahulolu. Motivatsioonifaktorite abil saab suurendada rahulolu, hügieenifaktorite abil võib leevendada rahulolematust