Erinev arengukiirus
Koolis rakendatavad normid
lähtuvad üldjuhul tüdrukust, näiteks hindab meie eksamikorraldus pigem püsivat tuupimist kui nutikust. Kuna ka
igast kaheksast õpetajast seitse on naised, viibib poiss koolis naiselikus vaimses keskkonnas, kus tema füsioloogiast
tingitud taltsutamatus saab kaudselt karistatud, kuna kiputakse eelistama tüdrukuid.
Tänu sellele ei saa poiss koolist sageli piisavat positiivset kinnitust oma saavutusvajadusele, mis tal on üldjuhul
suurem kui tüdrukul. Paljudel kujuneb koolistress, seda mõnikord juba alates kolmandastneljandast klassist. Stressi
mõõdetavaks väljenduseks on madal õppeedukus. Selle taustal aga süveneb alaväärsustunne ja kibestumine, mis toob
kaasa ohu, et poiss jätab kooli pooleli või loobub edasiõppimise püüdlustest.
Tänapäeva Eestis sageli nii just juhtubki. Poiste suurem koolist väljalangemine saab alguse neljateistkümne aasta
vanuses.