Prantsusmaa Võõrleegion
Sain hiljem ta käest kuulda, et ka inglaste teenistuses olevat tal nahk jälle sügelema hakanud
ning nii tuligi uuesti Leegionisse tagasi, kuid uue nime ja rahvusega.
Enne uude üksusesse saatmist töötasin umbes kuu aega Leegioni staabiosakonnas, kus peeti
leegionäride kohta isiklikke toimikuid. See oli tegevus, mis võimaldas heita pilku äärmiselt
huvitavadesse kaustadesse, andes ülevaate leegionäride karjääridest, tegevusest söjaaegseil
keerulistel päevadel ja nende saatusteekonnast. Mehed vahetasid rügemente ja valitsusi
isiklike veendumuste või olude sunnil, olid mõistetud surma siin ja amnesteeritud sääl, kuid
jäid lõppude-lõpuks ikkagi leegionärideks -- kõik endised patud andestatud. Samalaadne lugu
juhtus ka teenistusastmetega. Leegionis öeldi igale allohvitserile või kapralile, et tema
pagunid on talle vaid laenatud ja märgid on varrukaile kinnitatud haaknõeltega. Nii võis
annaabi.ee 
