"Viis on viis" (1986) "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Väikeraamatuna on ilmunud tema essee "Kunstnik eesti kirjanduses" (1975) Aastal 2000 ilmus kaante vahel 19551959 toimunud Arvo Mägi ja Arno Vihalemma vaheline kirjavahetus "Kord Vihalemm elas Ystadis" Ta on rootsi keelest tõlkinud Nils Ferlini luulevalimiku "Laule ja luulet" (1984) Vihalemma maalilaad on selge Pallase pitseriga ja kohanenud hiljem Rootsis koos saatusekaaslastest väliseesti kunstnikega. Maastiku ja olustikumaalid näitavad Vihalemma tundlikku looduskäsitlust, natüürmordid ja aktid tutvustavad teda kui ergast poeeti, abstraktsed maalid loovad seose kunstniku graafikaga, mis on üles ehitatud pideva joone kulgemisele. "Södermandlandes vastu kevadet" (1945) "Pettunud emalõvi" (1960) "Ingel lindudega" "Askees" (1954)
Liidult pärandiks killustatud haldussüsteemi, mis koosnes paljudest spetsialiseerunud ministeeriumitest ja suurest hulgast spetsiifilistest administratiivüksustest. Iseseisvumisele järgnenud aastate jookusul toimusid olulised avaliku sektori vähendamised – loodi, liideti ja kaotati hulgaliselt erinevaid asutusi, eriti paistis selles valkonnas silma just Eesti, keda on nimetatud ka kõige radikaalsemaks avaliku sektori vähendajaks. (Vetik, 2012) Eesti üks selgeid eripärasid saatusekaaslastest riikide hulgas, kes 1990.aastate alguses iseseisva demokraatliku ja turumajandusliku riigi rajasid/taastasid, seisneb just kohaliku omavalituse erilises rollis. See tulenes ka kohaliku omavalituse ajaloolisest tähtsusest meil. Näiteks puudus Läti 1940.a eelses Põhiseaduses KOV märksõna, seevastu Eestis oli see juba 1920.a. Põhiseaduses olemas kohaliku omavalituse peatükk (VII pkt), rääkimata 1938.a Põhiseadusest. Pole tähtusetu märkida, et kohaliku omavalitsuse seadus (10.11.1989.a
sõjaväekõlblikele vangidele anti võimalus astuda sõjaväkke. Pikema karistusajaga vange asuti evakueerima Stutthofi koonduslaagrisse. Augusti lõpuks oli mais saabunud prantsuse juutidest elus veel umbes 40. 1. septembril 1944 jõudis laeval Tallinnast Stutthofi partii poliitvange, nende hulgas ellujäänud 34 prantsuse juuti. Sõja lõpuperioodi Saksamaal elas neist üle ja jõudis tagasi Pariisi 20 meest, lisaks kaks meest Leetu jäänud saatusekaaslastest. 35 Vaivara koonduslaager 16. märtsil 1943. a kirjutas riigimarssal Hermann Göring oma salajases korralduses: „Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja selle kasutuselevõtmine on tööstuse vallas meie tähtsaim sõjamajanduslik ülesanne endistes Balti riikides“. Seda põhjusel, et Saksa väed olid alates jaanuarist
annaabi.ee 
