4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Miks kaotas proua suurema osa oma pansionäridest? Kuhu nad läksid= 15. Millisele järeldusele jõuab Goriot enne surma? Vastused ( II- rühm) 1. 1819 2. 30 franki kuus 3. Jack Collin aka. Vautrin oli sunnitööline keda ajasid politsei agendid taga. teda tunti ka surma narritaja nime all 4. Vaquer hakkas härra Goriot' isaks kutsuma siis, kui tema plaanid Goriot'le mehele minna kukkusid läbi ja
Presidendi kõne refereering President Toomas-Hendrik Ilves räägib enda iseseisvumispäeva kõnes, et eesti rahvas on oma vabadusega nii harjunud, et see näib meile iseenesestmõistetavana, et see võib lausa meile muutuda igavaks. Kuid tema sõnul näitavad viimased kümme päeva meie kunagiste saatusekaaslaste seas Kiievis, kui eksitav ja uinutav see endastmõistetavus võib olla. Ilves lisab ka, et Ukrainlased on meile oluliselt lähemal nii ajas, ruumis kui ka saatuses kui me oleme valmis tunnistama. Presidendi meelest on kolm kõige olulisemat tingimust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade inimeste tervis, haridus ja Eesti julgeolek. Majandus, sotsiaalne turvavõrk ja kultuur aga sõltuvad vaid neist alustaladest.
Olen enam, kui kindel, et paljudel Euroopa Liidu kodanikel ei hartast ega ka inimõigustest aimugi või neid ei peeta olulisteks niikaua, kuni ise ei satuta väärkohtlemise ohvriks. Nii maailmas kui ka Euroopas toimub iga päev lugematul arvul inimõiguste rikkumisi, kuid nende vastu võitlemine on pea võimatu. Põhiõiguste harta kaitseb aga Euroopa Liidu kodanikke, sest sellele tuginedes saab väärkoheldu nii enda kui ka teiste oma saatusekaaslaste eest võidelda. Üks igapäevasemaid rikkumisi, mida korda saadetakse on ilmselt inimeste diskrimineerimine erinevatel alustel: soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Inimesed diskrimineerivad põhiliselt oma eelarvamuste või veendumuste
kultuurse, raamatuid lugeda armastava, seega sageli elitaarse publiku lemmik. Nabokovi looming erineb radikaalselt vene kirjanduse XIX sajandi klassikalistest traditsioonidest - ses mõttes on ta murrangukirjanik. Nabokov pidas end langusaja kirjanikuks - langus tähendas talle ideaalide kaotamist. Revolutsioon seadis tema ette teistsuguse elu, andis võimaluse tegelda kirjandusega ja kujuneda omanäoliseks autoriks. Nabokovist sai selle vapustuse kroonikakirjutaja - oma saatusekaaslaste jaoks. Nabokov sündis Peterburis. Ta õppis inglise keele ära enne oma emakeelt ja tegeles innukalt spordiga (poks, male, jalgrattasõit). Tema lapsepõlv oli kui paradiis - kasvada vabameelses, kuid haritud perekonnas, sõita koolis Rolls Royce'iga, tegeleda spordiga. Nabokov põgenes kommunismi ja fasismi eest nii kaugele, kui võimalik: Venemaalt läbi Euroopa Ameerikasse. Nabokovil oli kirg male ja liblikate vastu, mis avaldub ka loomingus ("Luzini kaitse", "Jõulud").
Küsitletute hulgas ei olnud narkootikumide tarvitajaid.Aga nende hulgas oli varasema narkootikumide pruukimise kogemusega inimesi.Siiski tuleb kodutute hulgas pöörata tähelepanu nii alkoholi kui uimastite tarvitamise probleemidele. Uuringutele tuginedes võib järeldada, et kodutute keskmine vanus langeb. Narkootikumid on probleemiks just noorte hulgas ja see põhjustab kodutust (Avramov 1999). Eestis leiavad kodust väljavisatud noored narkomaanid endale peavarju saatusekaaslaste juures (Prohhorenkov 2003). Tulevikupilti on kahjuks väga raske prognoosida. ÕIGUS JAÕIGLUS SOTSIAALTÖÖS NING SOTSIAALPOLIITIKAS Tavaliselt jaotatakse kodanike õigused tsiviil-, poliitilisteks ja sotsiaalseteks õigusteks. Sotsiaalsed õigused peavad tagama inimväärse elu kõikidele, mis on ka õigluse tuumaks. Eestis on sotsiaalpoliitikas vähe tegeletud õigluse mõiste defineerimisega. Õigusmõiste uurijad on pakkunud väga erinevaid seisukohti
puudumine või nappus sellest aga sõltus kõik muu, ka bluesilauludes nii valdavat kohta omavad inimeste omavahelised suhted ja tunded, nende intiimelu. Muidugi pole materiaalne küllus veel isikliku õnne tagatiseks, kuid kindel on ka see, et õnnelik armastus ja äärmine vaesus harmoniseeruvad magusaks idülliks vaid romantilistes muinasjuttudes. Blues on soololaul, kollektiivi asemele oli astunud üksikisik, kes oma suure ja inimliku murega väljendas tahtmatult ka kõigi oma saatusekaaslaste muresid. See rahulolematus ja protest, mis tahes-tahtmata on blues'i koostisosaks, kehastub kõige sagedamini lõikavas sarkasmis, kibedas eneseiroonias või irvitavas võllahuumoris. Blues on eeskätt kaebelaul, milles kurdetakse igapäevase elu raskusi, ebaõnne armastuses ja paljusid muid muresid, millest vaese inimese elus kunagi puudust pole. Tavaliselt on blues'i tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene.
1890-ndate aastate vahel; samuti ei olda päris üksmeelsed selles, kas siin on tegemist vaid jazzmuusika muinasjuttudes. varasema väljendusvormiga või iseseisva nähtusega. Ragtime oli seotud minstrelit kunstiga, ühendades Blues on soololaul, kollektiivi asemele oli astunud üksikisik, kes oma suure ja inimliku murega endas cakewalk'i tantsurütme ja istandustes levinud banjomängutehnikat. Ka siin on bassi- ja väljendas tahtmatult ka kõigi oma saatusekaaslaste muresid. See rahulolematus ja protest, mis tahes- meloodiarütmi vahel kõikumine, kuid see pole nii sujuv ja elastne kui blues'ipianistide juures, vaid tahtmata on blues'i koostisosaks, kehastub kõige sagedamini lõikavas sarkasmis, kibedas eneseiroonias jämedalt lihtsustatud, stiliseeritudtavalisteks sünkoopideks. Ka ragtimes'is on esikohal euroopa või irvitavas võllahuumoris. Blues on eeskätt kaebelaul, milles kurdetakse igapäevase elu raskusi,
§Pikaajaline järelravi ja jälgimine Eesmärk on nii vaimse kui kehalise seisundi stabiliseerimine ja inimese häälestamine eluks ilma uimastiteta igapäevase elurütmi ja distsipliinitunde taastamine, uute pingetega toimetulekuoskuste kujundamine, normaalsete inimsuhete taastamine või sisseseadmine, pidevasse tööprotsessi lülitamine. Eluliselt tähtis on lähedaste inimeste ja probleemidega toime tulnud saatusekaaslaste toetus; sageli on vajalik ka spetsiaalne psühhoterapeutiline abi. §Rehabilitatsioon ehk uuesti kohanemine Eesmärk on uimastitest vabanenuna leida endale koht elus. Ravi on efektiivne vaid siis, kui inimene seda ise tahab. Ravi raskeim etapp on järelravi, st periood, mil inimesel tuleb kohaneda reaalse maailmaga (Wahl 1998). Uimasti kuritarvitaja sõltuvusravi on tavaliselt pikaajaline. Kõige otstarbekam on korraldada
nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis peale II maailmasõda. Lapsepõlv Läänemaal, kooliaeg sõja-eelses Tallinnas, sõjatee "valel poolel", vangilaager Venemaal. Pedagoogika õpingud Eestis ja Leningradis vaheldumisi õpetajatööga Läänemaa koolides. Palju huvitavaid juhtumisi ja kohtumisi tuntud inimestega. *,,Valel poolel: mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist'' - Faatum 1998, toimetaja Juhan Saar. Raamat annab ülevaate autori ja tema saatusekaaslaste elust-olust ajavahemikus oktoober 1944 - detsember 1946. Tegevuskohtadeks vangimajad, -tapid ja -laagrid. ,,Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel'' - Kirjastus Ilo 2009 Raamatu põhiautoriks ja materjalide ühtlustajaks on Harri Jõgisalu. Kaasautoriteks Lembit Tihkan, Jüri Kusmin ja Uno Kiisma. Raamat on ainulaadne, sest ta sisaldab paljude inimeste kogemusi ja teadmisi, mälestusi ja perekonnalugusid, kuid ka üldisemaid, kogu Eesti seisukohalt ajalooliselt olulisi fakte.