Eesti ajalugu
NSVLiidult paluti ENSV enda koosseisu arvata.
Kõrgeimaks parlamentaarseks organiks sai ENSV ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes Vares-
Barbarus. ENSV Rahvakomissaride nõukogu esimeseks komissariks (peaministrik) sai Johannes Lauristin.
Hakati arreteerima Eesti Vabariigi riigi tegelasi, kõrgemaid ohvitsere punaarmeelaste ja kommunistide poolt.
Nad viidi Venemaale. Algas punane terror.
06.08.1940 - NSVLiit inkorporeeris ENSV oma koosseisu. Eesti Vabariik jäi püsima USA- s saatkonnana.
Suursaadik Ernst Jaakson esindas Eesti Vabariiki, kuni selle taassünnini.
Eesti Vabariik lakkas olemast.
Tekkis NSVLiidu uus liitriik ENSV.
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK (06.08.1940-20.08.1991)
06.08.1940 - NSVLiit inkorporeerib ENSV.
Konstantin Päts saadeti Eestist välja, Leningraadi. Oma isiklikku vara lubati kaasa võtta. Pandi koduaresti.
22.06.1941 pandi Päts vangi.
ENSV valitsus nimetati ümber ENSV rahvakomissaride nõukoguks. Selle esimeheks määrati Johannes
annaabi.ee 
