Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Roomas
Tavaliselt oli delegatsioon
kolmeliikmeline. Saadikupuutumatuse tagasid seadused ja tavad.
Saadiku volitusi kinnitas kuldne sõrmus.
Saadikud täitsid mitmeid funktsioone. Nad kuulutasid sõdu,
sõlmisid rahulepinguid, korraldasid elutegevust alistatud
provintsides, olid vahekohtunikeks poliitiliste ja usuliste konfliktide
reguleerimisel.
Senat võttis vastu riiki saabuvaid diplomaatilisi missioone. Erinevalt
suhtuti sõbralike riikide ja vaenulike riikide saatkondadesse. Vaenulikke
saatkondi Rooma ei lubatud. Nad majutati eeslinna mõnesse villasse.
Lisaks välisriikide esindajatele võeti Senatis vastu ka oma provintside
esindajaid.
Originaalseid diplomaatilisi dokumente on vähe säilinud. Nad olid
kirjutatud, kangale või puust, vasest ja pronksist tahvlitele. Rooma
rüüstamise käigus korjasid barbarid metalltahvlid kokku ja sulatasid need
relvadeks.
Pöördepunktiks Rooma ajaloos sai II Puunia sõda (218-201 e.Kr.)
Hannibaliga
annaabi.ee 
