stuudios, mis näeb välja nagu raamatutuba. Ilmselt on tegemist siiski seinaga, millel asetsevad raamatud. 1., 2. ja 3. saatelõik on salvestatud väljaspool stuudiot. Näiteks Astrid Kannel käis rääkimas Ahto Lobjakasega ja Urmas Paetiga Eesti välispoliitilise esindaja teemadel Kadrioru pargis ja metsas. See oli tavalisele stuudiolahendusele hea vahendus. Tihtipeale on need saatelõigud valmistanud ERRi korrespondendid Venemaalt, Brüsselist või USA- st. 3. Kes saadet teeb? Nähtavad saatetegijad on saatejuht (Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre, Astrid Kannel või Tarmo Maiberg) ning tema intervjueeritav, kes on tavaliselt välispoliitilisse eliiti kuuluv diplomaat, riigiametnik või oma ala spetsialist. Lisaks stuudiointervjuule on saates ka lõik kuskilt mujalt: kas näiteks Eestist (nt intervjuu Saksamaa välisminsitriga tema visiidil Eesti) või mõni rahvusringhäälingu väliskorrespondent teeb mingi loo (nt Allar Tankler teeb loo USA presidendivalimistest).
teatava perioodi vältel rakendatakse kodust aresti: keelatud on sõprade juurde minek, maale sõit jms. 6) Kehaline karistus Kehaline karistus on aastatuhandeid olnud see, mida karistuse all eeskätt mõeldi. Tänapäeval on see paljudes maades lausa seadusega keelatud. Nobeli preemia laureaat Saul Bellow arvab, et siin on tegemist üleregulatsiooniga: Paar päeva tagasi vaatasin õhtul TV-saadet laste väärast kohtlemisest ja mõtlesin endamisi, milles kõiges näevad saatetegijad väärkohtlemist. Suurem osa sellest, mida näidati, oli minu ajal kõige tavalisem laste karistamine. Nii et tänapäeval oleksin ma vääralt koheldud laps ja minu isa võidaks laste peksmise pärast trellide taha panna. Kui laps enesevalitsuse kaotas, oli ta otsekui ümber tehtud - vahe oli sama mis küngasmaal aetud puskaril ja poest ostetud viskil. Lapsed, meie kõik, saime mõlema käega, kahelt poolt korraga laksti ja laksti vastu kõrvu. Ilma halastuseta. Ja mis siis
annaabi.ee 
