Veoks Hoidmiseks Väljapanemiseks Serveerimiseks Toiduainete sulatamine: Minimeeritud Patogeensete mikroobide kasv Toksiinide tekkimise oht Temp. Mis ei kujuta ohtu tervisele Vedeliku äravool Ohtlikud ja mittesöödavad ained: Asjakohaselt märgistada Eraldi hoiustada Kindlates mahutites Toiduainete ümbritsemise ja pakendamise suhtes kohaldatavad sätted Ümbrise ja pakendi materjal: Saasteallikaks Saastumisohu eest Toodete saastumine Nõuetekohane seisund ja puhtus Kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Kuumtöötlus Hermeetiliselt suletud mahutites turule lastud toiduainete suhtes: mis tahes kuumtöötlusprotsessi korral töötlemata toote töötlemiseks või töödeldud toote edasiseks töötlemiseks: Temp. tõusma selle igas osas ettenähtud temp
ei põhjustaks ohtu tervisele ega kekskkonnale Kogumisvahendite puhul tuleb vältida sademete ja loomade pääsemist nendesse Paber ja papp Pakendid Biolagunevad köögija sööklajäätmed Suurjäätmed Segunenud olmejäätmed Hügieeniline toiduaine on: Puhas Tervislik Inimtoiduks sobiv Toiduhügieeni hulka kuulub: Toiduainete ja toodete turvalisus Säilitamine Ohutu käitlemine Kaitsta toitu saastumisohu eest Takistada kõigi patogeensete mikroorganismide paljunemist määrani, mis võiks põhjustada tarbijate haigestumist või toidu kiiret riknemist Hävitada patogeenseid mikroorganisme või takistada nende paljunemist Keemiline oht (toidus on nt. puhastusvahendite jäägid) Füüsikaline oht (toidus on nt. Puupinnud lõikelauast, ehted jne) Mikrobioloogilised ohutegurid (patogeensed mikroorganismid) Käitlemine puhaste kätega
63 - 75ºC (õige) alla 100ºC (vale) 16. Millisel temperatuuril võib säilitada sügavkülmas külmutatud toite (kuni 3 kuud)? : -10ºC (vale) -18ºC (õige) -25ºC (vale) -6ºC (vale) 17. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? : 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 18. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonelloos (vale) clostridium (vale) 19. Milliseid mikroorganisme kasutatakse toiduainetööstuses? : salmonellad (vale) kolibakterid (vale) pärmiseened (õige) hallitusseened (vale) 20. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada alljärgnevatest toiduainetest..
.. : toore kala töötlemiseks (vale) leiva, saia lõikamiseks (vale) küpsetatud liha lõikamiseks (vale) ei tohi kasutada peale toore liha töötlemise millegi muu töötlemiseks (õige) 23. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? : 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 24. Milline väide on õige? : kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale) vaakumpakendis mikroobid ei arene (vale) kõik patogeensed mikroobid vajavad oma arenguks hapnikku (vale) osa mikroobe areneb suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta (õige) 25. Peamine põhjus, miks lõikehaav tuleb katta veekindla plaastriga? : haav ei lähe mädanema (vale) see soodustab tootmisprotsessi (vale)
väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 6. Milline väide on õige? kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale) vaakumpakendis mikroobid ei arene (vale) kõik patogeensed mikroobid vajavad oma arenguks hapnikku (vale) osa mikroobe areneb suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta (õige) 7. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? ainult WC-s (vale) toidukäitlemisruumides ja WC-s (õige) ainult toidukäitlemisruumides (vale) välisukse kõrval (vale) 8
Toiduhügieeni eesmärgid ·Kaitsta toitu saastumisohu eest e. toidu kaitsmine mikrobioloogilise, füüsikalise ja keemilise saastumise eest e. kontaminatsiooni ärahoidmine. ·Takistada bakterite paljunemist selle tasemeni, mis võib põhjustada tarbija haigestumist või toidu kiiret riknemist: hävitada kõik toidus esinevad patogeenid täielikult või seadusandluses kehtestatud tasemeni, kuumtöötlemise või mõne muu töötlemisviisi abil. termolabiilsete toksiinide hävitamine. Kindlaks on tehtud üle 200 toidutekkelise haiguse. Olulisemad toidupatogeenidest tingitud haigused ·Salmonelloos ·Kampülobakterioos ·Kolibakterioos ·Listerioos ·Botulism ·Jersinioos ·Trihhinelloos ·Koolera Toiduga seonduvad ohud Toiduoht on seotud järgnevaga: ·Inimene teadmised ja oskused, suhtumine, koolitus jne. ·Meetod valesti valitud töötlemisviis või tegevus. ·Seadmed füüsilised ja moraalselt vananenud seadmed, nende ebapiisav pesemine ja desinfitseerimine. ·Toor...
Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad Inimene Toores toit Putukad Närilised Tolm Prügi ja toidujäätmed Loomad ja linnud Toidumürgistuse 10 peamist põhjust Toidu kaitsmine saastumise eest Isikliku hügieeni nõuded Toiduhügieeni 10 kuldreeglit Küsimusi mõtlemiseks Kasutatud allikad Kaja Rahu 2 Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2. Takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist, et ära hoida tarbijate haigestumist ja toidu kiiret riknemist. 3. Hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-, küpsetamise või töötlemise abil. Kaja Rahu 3 Toiduhügieeni ülesanded Toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikroobide paljunemise pidurdamine,
Pagaritöökojad sisustatakse suure tootlikkusega mehaaniliste, soojendus-, külmutusseadmete, tootmisruumisiseste transpordivahendite (kärud, transportöörid, tõstukid), kaalude, vajaliku inventari, nõude ja seadeldistega. 1.. Kõik toiduga kokkupuutuvad vahendid, inventar ja seadmed peavad olema: a) tõhusalt puhastatud ja vajadusel desinfitseeritud. Puhastamine ja desinfitseerimine peab toimuma mis tahes saastumisohu vältimiseks piisava sagedusega; b) nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises seisukorras, et toidu saastumise oht oleks minimeeritud; c) nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises seisukorras, välja arvatud ühekordselt kasutatavad mahutid ja pakendid, et oleks võimalik nende põhjalik puhastamine ja vajadusel desinfitseerimine; d) olema paigaldatud nii, et oleks võimalik asjakohaselt puhastada nende ümbrust. 2
vitamiine, aminohappeid, valke ja peptiide, rasvhappeid ja lipiide, mikroelemente ja pH indikaatorit), sellele lisasime 10% veise loote seerumit (FBS), mis sisaldab samuti erinevaid toitaineid, ning PEST-i. FBS on vajalik, kuna kunstlikult valmistatud söötmes ei pruugi olla sobiv kogus vajalikke toitaineid, lisaks on odavam lisada söötmele seerumit, kui kõiki vajalikke toitaineid eraldi. PEST on antibiootikum, mis on vajalik saastumisohu vähendamiseks. 10. a. Enne trüpsineerimist eemaldasin rakkudelt söötme ning pesin rakke PBS-iga. Seejärel lisasin rakkudele trüpsiin-EDTA lahust ning inkubeerisin 3 minutit. Lisasin söödet ning suspendeerisin rakud plaadilt lahti. i. PBS-iga pesemine on vajalik , et eemaldada söötmejäägid, surnud rakud ja seerum, mis takistavad trüpsiini toimimist. ii. Liiga kaua inkubeerides hakkab trüpsiin lagundama ka rakku ennast, mitte ainult rakku plaadile siduvaid valke.
( Eesti puuviljanduses on seetõttu kriitiline olukord, kuna Eesti on Euroopa Liidu sees ametlikult nimetatud viljapuu- baketrpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Seega tuleb rakendada nulltoleransti ja võimalikult rangelt likvideerida levikuoht kõikides haiguskolletes, sj. hävitada kõik peremeestaimed (õunapuud, pirnipuud, ebaküdooniad, tuhkpuud, viirpuud, toompihlakad ja pihlakad jt.) 500 m raadiuses saastunud maatükist (nn. saastumisohu vööndis) ja teostada tihedat kontrolli seda ümbritseva 500 m laiuses puhvertsoonis, milles hävitada kõik sümptomaatilised peremeestaimed. ( ( Eraisikute valduses olevate taimede hävitamise kompenseerimist riik ette ei näe. Puukoolides ja viljapuuaedades läbiviidud tõrjeabinõude kompenseerimiseks on seaduslik alus olemas, kuid pole garanteeritud, kas hüvitatakse 100% töödele ja taimmaterjalile tehtud kulutusi. 2012 a
KVALITEETNE TOIT toit on kvaliteetne, kui ta on: · ohutu, · toitainete koosluselt sobilik, · maitsev ning omase lõhnaga, · kergelt valmistatav, · kergelt kättesaadav, · tarbija eelistustele vastav. 16 2.2. TOIDUHÜGIEENI EESMÄRK JA ÜLESANDED Toiduhügieen on enam kui lihtsalt puhtus; see hõlmab kõiki töövõtteid, ja sellest tingituna on toiduhügieeni eesmärkideks: 1) kaitsta toitu saastumisohu, sh kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest; 2) takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist määrani, mis võib põhjustada tarbijate haigestumise või toidu kiire riknemise; 3) hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-küpsetamise või töötlemise abil. Seega on toiduhügieen toimingute kogum toidu ohutuse ja hügieeninõuete- kohasuse tagamiseks. Toiduhügieenil on järgmised ülesanded:
saastumise oht oleks minimeeritud 7. Veokites ja/või konteinerites, mida kasutatakse toiduainete veoks, peab vajaduse korral olema tagatud toiduainete hoidmine sobival temperatuuril ning temperatuuri jälgimise võimalus. Nõuded seadmetele 852/2004/EÜ; II Lisa, IV Peatükk 1. Kõik toiduga kokkupuutuvad vahendid, inventar ja seadmed peavad olema: a) tõhusalt puhastatud ja vajadusel desinfit-seeritud. Puhastamine ja desinfitseerimine peab toimuma mis tahes saastumisohu vältimiseks piisava sagedusega; b) nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises seisukorras, et toidu saastumise oht oleks minimeeritud; c) nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises seisukorras, välja arvatud ühe-kordselt kasutatavad mahutid ja pakendid, et oleks võimalik nende põhjalik puhas-tamine ja vajadusel desinfitseerimine ja d) olema paigaldatud nii, et oleks võimalik asjakohaselt puhastada nende ümbrust. 2
seda võimaldab, siis koos ülikonna alla õhku andva ülerõhusüsteemiga. B-tase koosneb samuti keemiakaitseülikonnast ja suruõhuhingamisaparaadist, mis käib B-taseme puhul väljapoole. Samas on võimalik seda ülikonda kasutada ka gaasimaski või ülerõhustatud 653 gaasimaskiga (fotol keskmine inimene) . B-tase tagab kõrge naha kaitsetaseme ja hingamisteede kaitse sõltub vahendist, mida kasutatakse. C-taset kasutatakse väiksema õhusaaste või naha saastumisohu korral. C-taseme nahakaitse tagab mõningase kaitse ohtlike ainete, viiruste ja radioloogilise tolmu eest, kuid kuna ülikond ei ole ülerõhustatud, siis pole see kaitse nii kõrge kui A- või B-taseme puhul. Samuti sõltub kaitse tõhusus materjalist, millest keemiakaitseriietus valmistatud on. C-taseme ülikondadeks võivad olla pritsme- või tolmukaitseülikonnad ja seda kasutatakse koos gaasimaski või respiraatoriga
annaabi.ee 
