tervisekaitsenormid, mootorsõiduki heitgaasi saasteained, vedelkütus keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks (saastetasu – välisõhk, veekogu, põhjavesi, pinnas, kõrvaldatakse jäätmeid), loodusressursi kasutusõiguse tasu) keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega (energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordimaksud (raskeveokitele, mootorsõidukitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, jäätmekäitlus,
Ettevaatus oluliste poliitiliste lünkade täitmine keskkonna valdkonnas. Jätkusuutlik areng järgnevatele põlvkondadele peab tagama samaväärse keskkonna nagu me kasutame. Integreerimine erinevad valdkonnad peavad olema omavahel tihedalt seotud. Kahju vältimine Vältimismeetmeid rakendatakse enne keskkonnakahju tekkimist. Keskkonna kaitstuse kõrge tase olemasoleva õiguse rakendamise tõhustamine. Saastaja maksab kulud, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. 12. Keskkonnaseire tasandid. Näited. Riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Nt õhuseire, mullaseire, põhjavee seire, rannikumere seire. 13. Riikliku planeeringu valdkonnad. Asustus infrastruktuur, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. 14. Keskkonna globaalsed probleemid abinõud.
3. Teenusemaks tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. Saastemaks · Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine · Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust Saastetasu eesmärk: · Majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda · Koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks · Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus. 5. Administratiivmaksud riigilõiv 6. Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega.
3. Teenusemaks tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. Saastemaks · Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine · Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust Saastetasu eesmärk: · Majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda · Koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks · Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus. 5. Administratiivmaksud riigilõiv Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid
Eiraja või ületaja maksab kõrgendatud määra. Keskkonnatasude kõrgendatud määr. Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõte. tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse, mida kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks. Laekub riigieelarvesse. Maksab tarbija. Ei lähe tootmiskuludesse. Ei mõjuta tootjat vähem saastama. Mõjutab tarbijat vähem tarbima. Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega
2) uuritavat piirkonda kasutatakse spektraalse tunnusvektori (signatuuri) moodustamiseks? 4. Millised multispektraalsed indeksid on sobivad kirjeldama sügisel klorofülli lagunemisest tingitud taimkatte kolletumist? Kas needsamad indeksid kõlbavad ka saastekahjustustest tingitud puulehtede värvimuutuste kindakstegemiseks? NDVI klorofülli lagunemine mõjutab punast piirkonda. Üks kanal pean indeksil olla klorofülli neeldumise ribas. Üldjuhul peaks saastekahjustuste kindlaks tegemiseks ka. 5. Meil on Landsat TM ülesvõte tundmatust territooriumist. Mida ja kuidas võiksime saada teada taimestiku kohta sellel territooriumil vaid selle ülesvõtte alusel? 6. Mõõdame mingi konkreetse puistu või põllu heledusi pikselhaaaval Landsat TM ja SPOT ülesvõtetelt. Kumma paljukanalilise skanneri abil mõõdetud heledused varieeruvad pikslilt pikslile rohkem ja miks?
üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu: kulusid, mida tehakse 1)keskkonna rikkumise, 2)saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Vabariigi valitsus kehtestab: maavara kaevandusõiguse, vee erikasutusõiguse ja kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad. Keskkonnaminister kehtestab: harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad.
Keskkonnatasude kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu: Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus: Ökoloogiline maksureform: ÖMR tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. Ökomaksureformi eesmärk: On muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja
mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Saastetasu Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: Välisõhku; Pinnasesse; Veekogusse; Kõrvaldatakse jäätmeid. Põhjavette; Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist;
mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Saastetasu Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: Välisõhku; Pinnasesse; Veekogusse; Kõrvaldatakse jäätmeid. Põhjavette; Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist;
Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Arvestatkse siis kui aasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; · Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; · Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; · Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; · Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse · keskkonna rikkumise, · saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks · ei kanta üle ühiskonnalevaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus. Keskkonnatasu kohustuslik makse, kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks, laekub riigieelarvelisse sihtotstarbeliselt, maksab tootja, läheb tootmiskuludesse, mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama. Keskkonnamaks kohustuslik makse; kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks; laekub
keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: o SA Keskkonnainvesteeringute keskus o raha jaotus on projektipõhine o kohalike omavalitsuste eelarve o saastetasu – rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid „Saastaja maksab“ printsiibi põhimõte: o kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu maksustamist ökomaksureformi eesmärk: muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada
· Heitvee ja vett saastavate ainete juhtimine veekogusse/pinnasesse v.a isiklikud majapidamised oma maakasutuse piires Reoveesete · Tekib reovee puhastamisel · Settelaotusluba on vaja kui setet on üle 20kg (kuivainena) · Annab kohalik omavalitsus Saastetasu eesmärk · majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda (ennetada, vältida, vähendada) · koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks (KIK) · stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist Keskkonnasaasteloa eesmärk · Tagada valitsuse kontroll ja anda võimuorganitele ülevaade majandustegevuse mõjust keskkonnale · Võimaldada valitsusorganitel otsustada, kas antud tegevus on teatud tingimustes lubatud või mitte · Paremini kaitsta keskkonda · Vähendada inspekteerimist Saastetasu asendamine
• Keskkonnakorraldusemajandushoovad • Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine Keskkonnaõiguse printsiibid • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine • Saastaja maksab • Ettevaatus ja vältimine • Lõimimiseprintsiip (integreerimise-) • Otseste ohtude vältimise printsiip • Õigus puhtale keskkonnale Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnapoliitika meetmed ja riigi sekkumise määr Keskkonnapoliitika meetmete liigitus • Administratiivsed meetmed, käsu- ja kontrollimeetmed (regulatsioonid) • Turupõhised meetmed • Kauplemissüsteemid • Keskkonnamaksud • Subsiidiumid • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks