Eksami kordamisküsimuste vastused
pisemakasvulisem metskits e. kabris (Capreolus capreolus) on küll arvukas (ca 80000
isendit) jahiloom ja eelistab elada vahelduvatel ja avatud kultuurmaastikuil. Suurtesse
metsamassiividesse meeleldi ei lähe. Toiduks tarvitab suveperioodil mitmesuguseid
rohttaimi ja talveperioodil puude ja põõsaste, oksi, võrseid ning pungi.
Erilist kahju metsamajandusele ei tee, talvel kahjustavad vahel kuusenoorendikke,
süües ära kuuse ladvakasvud, samuti kahjustades noori tamme- ja saarekultuure.
Noores eas suudab kuusk külgoksast uue ladva kasvatada ja see pole eluliselt ohtlik.
Sokud nühivad enne jooksuaega ja selle ajal sarvi nahast puhtaks vastu puid ja
põõsaid, valides nendeks puudeks meelsasti võõrliigid, eriti lehised.
Kobras (Castor fiber) on meie kõige suurem näriline. Vees aitab kopral ujuda
lai saba ja tagajala varvaste vahel paiknev ujunahk. Tänaseks päevaks on kobras meil
tavalisem kui kunagi varem ( ca 16000 isendit)