,,Gulliveri reisid'' Jonathan Swift Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tõttu ta sattus Lilliputtide maale. Nagu saare nimigi ütleb, on sealsed elanikud väga lühikesed, ning nende probleemid on ka naeruväärsed. Pärast seda, kui arst on tõestanud oma häid kavatsusi, võetakse ta kiiresti omaks. Mees aitab saareelanikke nende võitluses oma naabritega. Pärast kuninga vihastamist süüdistatakse Gulliveri riigireetmises ning teda tahetakse pimedaks teha. Tänu oma sõbrale suudab ta põgeneda. Gulliver jõuab koju oma pere juurde, aga ei suuda seal kaua olla, ja läheb mõne aja pärast tagasi merele. Pärast tormi, mis lahutab ta oma kaaslastest, sattub Gulliver kaheksakümne jala pikkuse mehe juurde. Ta oli ise seal pöidlapikkune ning pidi kartma isegi kassi
Ülekaalukale vastasele vastu ei hakatud, ruhnulased põgenesid metsa ja peitsid oma püssid ning laskemoona. Vahest loodeti, et selline hulk venelasi ei jää saarele kauaks. Kuid venelased jäid ja saare väikeste mõõtmete tõttu ei saanud ruhnulased end kaua varjata. Miilitsamees Trei läks nüüd uuesti üle oma endiste peremeeste poole ja asus aktiivsemaid ruhnulasi venelaste kätte toimetama. Ka endine valla täitevkomitee esimees Dtrömfeldt asus uuesti ametisse, ähvardades saareelanikke. Vahistati ruhnulased Toomas ja Juhan Östermann, Mats Falk, Andres Nee ja Andreas Björg, kes olid vallategelased. Mitteruhnulastest vahistati koolijuhataja Tants ja pärast mitmepäevast otsimist ka tuletornivaht Merend. Vahistatud pandi peaaegu kaheks nädalaks tuletorni maja all olevasse kottpimedasse keldrisse. Hiljem A.Nee ja M.Falk siiski vabastati, ülejäänud viis meest viidi Kuressaarde. Seal vabastati üks Östermani vendadest, neli meest aga mõrvati. Need
Nt predikaat Ax – x on algarv, kus x∈ N (baashulgaks on naturaalarvude hulk). Üldisuskvantori ∀ rakendamisel predikaadi A muutujale x saame lause ∀x Ax, mida võiks lugeda „Iga naturaalarv on algarv” ehk „Kõik naturaalarvud on algarvud”. See üldjaatav lause on väär. Saare näites saame predikaadi Jx – Jüri armastab x-i indiviidimuutujale x üldisuskvantorit rakendades lause ∀x Jx – Jüri armastab kõiki saareelanikke. Seegi lause on meile teadaolevalt väär. Olemasolukvantori ∃ rakendamine unaarse predikaadi Px indiviidimuutujale x tekitab lause. Mis ütleb, et leidub vähemalt üks muutuja x väärtus, millel on predikaadi P interpretatsiooniga kirjeldatud omadus Q ehk mõnel baashulga elemendil on omadus Q. See lause väidab niisuguse indiviidi olemasolu, millel on omadus Q. Rakendame olemasolukvantorit näiteks varem defineeritud predikaadi Ax indiviidimuutujale x∈ N
interpretatsiooniga kirjeldatud omadus Q (või kuuluvus predikaadi P tõehulka). Nt predikaat Ax x on algarv, kus x N (baashulgaks on naturaalarvude hulk). Üldisuskvantori rakendamisel predikaadi A muutujale x saame lause x Ax, mida võiks lugeda ,,Iga naturaalarv on algarv" ehk ,,Kõik naturaalarvud on algarvud". See üldjaatav lause on väär. Saare näites saame predikaadi Jx Jüri armastab x-i indiviidimuutujale x üldisuskvantorit rakendades lause x Jx Jüri armastab kõiki saareelanikke. Seegi lause on meile teadaolevalt väär. Olemasolukvantori rakendamine unaarse predikaadi Px indiviidimuutujale x tekitab lause. Mis ütleb, et leidub vähemalt üks muutuja x väärtus, millel on predikaadi P interpretatsiooniga kirjeldatud omadus Q ehk mõnel baashulga elemendil on omadus Q. See lause väidab niisuguse indiviidi olemasolu, millel on omadus Q. Rakendame olemasolukvantorit näiteks varem defineeritud predikaadi Ax indiviidimuutujale x N
annaabi.ee 
