Rakendame olemasolukvantorit näiteks varem defineeritud predikaadi Ax indiviidimuutujale x∈ N (baashulgaks on naturaalarvude hulk). Saame lause ∃x Ax , mida võiks lugeda „Leidub vähemalt üks naturaalarv, mis on algarv” ehk „Mõni naturaalarv on algarv”. See osajaatav lause on tõene. Saare näites saame predikaadi Jx – Jüri armastab x-i indiviidimuutujale x olemasolukvantorit rakendades lause ∃x Jx – Jüri armastab kedagi saareelanikest. Seegi lause on meile teada asjaoludel tõene. Muutuja võib predikaatarvutuse avaldises paikneda mitmes kohas, neid paiknemisi nimetatakse muutuja esinemisteks selles valemis. Kvantor võib muutujale x rakenduda vahetult, kui muutuja esineb kohustuslikus korras kvantori järel, nt ∃x, see näitab, millisele muutujale kvantor rakendub. Muutujat, mis esineb vahetult kvantori järel, nimetatakse kvantoriga seotud muutujaks. See muutuja võib predikaatloogika valemis esineda ka mujal.
lause väidab niisuguse indiviidi olemasolu, millel on omadus Q. Rakendame olemasolukvantorit näiteks varem defineeritud predikaadi Ax indiviidimuutujale x N (baashulgaks on naturaalarvude hulk). Saame lause x Ax , mida võiks lugeda ,,Leidub vähemalt üks naturaalarv, mis on algarv" ehk ,,Mõni naturaalarv on algarv". See osajaatav lause on tõene. Saare näites saame predikaadi Jx Jüri armastab x-i indiviidimuutujale x olemasolukvantorit rakendades lause x Jx Jüri armastab kedagi saareelanikest. Seegi lause on meile teada asjaoludel tõene. Muutuja võib predikaatarvutuse avaldises paikneda mitmes kohas, neid paiknemisi nimetatakse muutuja esinemisteks selles valemis. Kvantor võib muutujale x rakenduda vahetult, kui muutuja esineb kohustuslikus korras kvantori järel, nt x, see näitab, millisele muutujale kvantor rakendub. Muutujat, mis esineb vahetult kvantori järel, nimetatakse kvantoriga seotud muutujaks. See muutuja võib predikaatloogika valemis esineda ka mujal.