Halogeeni aatomi eemaldamise kerguse järgi võib alküülhalogeniidid paigutada järgmisesse ritta: Fluoriidid < kloriidid < bromiidid < jodiidid. Seega alküüljodiidid hüdrolüüsuvad kõige kergemini. 2. Alkohole võib saada eteenirea süsivesinike hüdraatimisel(vee liitmisel): CH2 = CH2 + H OH CH3 CH2OH. Reaktsioon kulgeb veega soojendamisel ja tingimata katalüsaatorite väävelhappe, tsinkkloriidi või teiste manusel. 3. Üheks alkoholide saamisviisiks on aldehüüdide ja ketoonide redutseerimine vesinikuga. Aldehüüdidest tekivad primaarsed, ketoonidest sekundaarsed alkoholid: · CH(CH3)2 CHO + H2 CH(CH3)2 CH2OH · C(CH3)2 = O + H2 CH(CH3)2 - OH Pentanooli saamiseks kasutatakse mitmeid võimalusi. Kaasajal saadakse pentanoolide segu enamasti tehnilise pentaani kloorimisel ja tekkivate kloropentaanide hüdrolüüsimisel Ca(OH)2 abil. 4
OH. Karboksüül hapete üldvalem on RCOOH, milles Rsüsivesiku radikaal (või vesinik). Mitmealuseliste karboksüülhapete molekulides on mitu karboksüül rühma. Karboksüül hapete nimetus tuletatakse süsivesiku nimetusest, milles molekuls on niisama palju c aatomeid, lõppu happe abil, CH4 (metaan) HCOOH (metaanhape); CH3CH3 CH3COOH (etaanhape) 1. Karboksüül hapete saamine. Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksutatsioon. 1)alkaanide katalüütilisel oksudatsioonil tekivad karboksüül happed. Tööstuslikult toodetakse sel viisil butaanist etaan hapet. Areenid Ehk aromaadsed ühendid. Need on tsüklilised ühendid., see tähendab et süsiniku ahel on sulgunud, kõige tuntub esindaja on benseen. Keemia tööstuse põhi tooraine. C6H6 plahvatus
Samuti veega ei anna eetrid tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu nad lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. Samas on eetrid heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. Eetrite saamine Eetreid saadakse alkoholide või fenoolide oksüdeerumisel. Lihtsamaks eetrite saamisviisiks on alkoholaatide ja orgaaniliste halogeeniühendite omavahelisel reaktsioonil. CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Veel on võimalik eetreid saada lühikese ja hargnemata ahelaga alkoholi kuumutamisel, kuhu on lisatud juurde veel veidi hapet 2CH3CH2OH + H2SO4 CH3CH2OCH2CH3 + H2O 7 Keemilised omadused
Samuti veega ei anna eetrid tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu nad lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. Samas on eetrid heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. Eetrite saamine Eetreid saadakse alkoholide või fenoolide oksüdeerumisel. Lihtsamaks eetrite saamisviisiks on alkoholaatide ja orgaaniliste halogeeniühendite omavahelisel reaktsioonil. CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Veel on võimalik eetreid saada lühikese ja hargnemata ahelaga alkoholi kuumutamisel, kuhu on lisatud juurde veel veidi hapet 2CH3CH2OH + H2SO4 CH3CH2OCH2CH3 + H2O 7 Keemilised omadused
oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape Mitmealuseliste karboksüülahpete molekulides on mitu karboksüülrühma. II SAAMINE Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksüdatsioon. 1. alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped. CH3 CH2 CH2 CH3 2CH3 COOH + H2O 2. aldehüüdide oksüdeerumisel CH3 OH H CHO H COOH 3. etanoolist saadakse etanaal ja etaanhape CH3 CH2 OH CH3 CHO CH3 COOH III KEEMILISED OMADUSED 1. metalliga 2CH3COOH + Ca (CH3COO)2Ca + H2 kaltsiumetanaat 2. aluselise oksiidiga
doc.doc Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape Mitmealuseliste karboksüülahpete molekulides on mitu karboksüülrühma. II SAAMINE Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksüdatsioon. 1. alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped. CH3 CH2 CH2 CH3 2CH3 COOH + H2O 2. aldehüüdide oksüdeerumisel CH3 OH H CHO H COOH 3. etanoolist saadakse etanaal ja etaanhape CH3 CH2 OH CH3 CHO CH3 COOH III KEEMILISED OMADUSED 1. metalliga 2CH3COOH + Ca (CH3COO)2Ca + H2 kaltsiumetanaat 2. aluselise oksiidiga
annaabi.ee 
