Teatriteaduse alused
Apostroof - Monoloogi fiktiivne adressaat võib olla
Jumal, saatus, kaugelviibiv armsam jne. Monoloog sisaldab dialoogiomaseid palveid,
pöördumisi, küsimusi, veenmisi jne, kuigi need jäävad vastuseta. Erijuhtumiks on
epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent
püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast
o Adressaadiks on publik, s.t. tegelase monoloog on suunatud fiktsiooni tasandilt välja.
Tegelane on teadlik saalisolijaist, kõnetab neid, esitab retoorilisi küsimusi, vaidleb
vastu oletatavale vääritimõistmisele vms.
o Autokommunikatiivne monoloog, s.o. suhtlemine iseendaga. Monoloog kujutab endast
interioriseeritud dialoogi, mis toimub mina-kõneleja ja mina-kuulaja vahel. Ilmsiks
tulevad tegelase sisevastuolud: ta vaidleb endaga, sõnastab oma kahtlused, vaeb poolt-
ja vastuargumente, et jõuda endas selgusele või langetada mingi otsus.