Sarnaselt mitmetele teistele Lõuna-Euroopa keeltele on see otseses suguluses ladina keelega vaatamata sellele, et Rumeenia on teistest romaani keeli kõnelevatest riikidest eraldatud riikidega, kus kõneldakse slaavi keeli. Nimi, kool,klass 9 POLIITIKA Rumeenia parlament on kahekojaline. Parlamendi kohtade arv on muutuv, määratakse rahvaarvu järgi. Hetkel on Senatis 137 ja Saadikutekojas (Camera Deputailor) 332 liiget. Saadikutekojas on 18 kohta vähemusrahvuste esindajate jaoks. Mõlema koja liikmed valitakse iga nelja aasta tagant toimuvatel valimistel. Rumeenias on keelatud kommunistliku suunitlusega partied ja liikumised. Pentagoni järel maailma suuruselt teine hoone on Rahvapalee Bukarestis ehk kohalikus keeles Casa de Popului. (üldpinda 350 000 m²), mis on ka parlamendihooneks. Kohtusüsteem on on kolmeastmeline. Ülemkohtu liikmed määrab ametisse president
omandada ja kohandada. Pere on brasiillastele kõige tähtsam institutsioon. Brasiilia on mitmeparteiline liitvabariik. President valitakse otsestel valimistel 4 aastaks ja ta on ühtlasi ka valitsusjuht. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Rahvuskongressile. Alamkoda valitakse proportsiaalse süsteemi järgi 4 aastaks. Koja suurus sõltub rahvaarvust, kuid ühtki osariiki ei tohi esindada rohkem kui 70 ja vähem kui 8 rahvasaadikut. Senatis on 81 kohta ja Saadikutekojas 503. 1.2. Ajalugu Aastal 1500 jõudis esimene eurooplane Pedro Alvares Cabral Brasiiliasse. Brasiiliast sai üks tähtsamaid kolooniaid maailmas. Kui Napoleon jõudis Portugali, põgenesid Portugali kuninglik perekonna liikmed Brasiiliasse. 19. sajandil alguses oli Rio de Janeiro kogu Portugali impeeriumi pealinnaks. Aga kui 1822 aastal pöördus monarh Lissaboni tagasi, siis Brasiilia kuulutas end iseseisvaks. Uus keisririik aga ei olnud eriti stabiilne, sest riigi keiser
Saadikutekoda ja Senat moodustavad Rahvuskogu (seadusandlik võim), mis valib 7 aastaks presidendi (täitesaatev võim), kes kontrollib valitsuskabinetti ja võib muuta põhiseadust. Saadikutekoda on killustatud kindla programmita personaalseteks parteideks, enamuse saavutamine on keeruline ja valitsused ebastabiilsed. 1879-87 Jules Grévy , järgib ,,sisemise kogumise" poliitikat, siitpeale moodustab kabinette parlament, vastavalt enamusele saadikutekojas. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ja USA 19. sajandil Seitsmeaastase sõja tulemused. Oli muidugi see, et Ameerika kolooniad jäid Inglismaa alla ja Prantsmaa kaotas oma kontinendi kolooniad. Inglismaa poliitika Ameerika 13 koloonia suunal (Apalatsi piir, Suhkruseadus, Majutusseadus ja Tempelmaksuseadus, 1766. a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 ,,Bostoni veresaun", Samuel Adams, 1773. a Tea Act ja ,,Bostoni teejoomine").
annaabi.ee 
