mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on: 1)rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid; 2) Euroopa sotsiaalharta; 3)Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid; 4) Eesti vabariigi põhiseadus; 5)seadused(tähtsamateks
Tegutseb põhimääruse alusel (leiab Internetist). Kehtiva TLS koostamisel rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet (flexicurity) töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik poolte vahel välja kujundada töösuhe, mis arvestab mõlema lepingupoole vajadusi ja huve. Rohkem võimalusi kasutada kaugtööd, osalise tööajaga jne. TLS normid laienevad ainult tööle, mida tehakse töölisena või teenistujana. Ta ei laiene riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustele, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistujale jne. Nende teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS). Avalik teenistus on teenistus, kus töötatakse riikliku või KOV asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikad on: 1.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid. 2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid
13.1.1. TÖÖÕIGUSE MÕISTE JA ALLIKAD. TÖÖÕIGUSLIKU SUHTE SPETSIIFIKA Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Tööõigust loetakse eraõigusesse kuuluvaks õigusharuks koos mõningate avalik-õiguslike tunnustega. Tööõigusnormid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Tööõiguse allikateks on: 1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO, International Labour Organization,} konventsioonid. 2. Euroopa sotsiaalharta (Torino, 18.10.1961). 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4. Eesti Vabariigi põhiseadus . 5. Seadused. Tähtsamad seadused tööõiguse valdkonnas on: o Eesti Vabariigi töölepingu seadus; o Eesti Vabariigi puhkuseseadus; o töö- ja puhkeaja seadus; o palgaseadus;
annaabi.ee 
