kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine Arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot (häältekogus, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat) valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. Niimoodi täidetakse 15-17 RK kohta. II häältelugemisvoor ringkonnamandaat II voorus osalevad vaid need erakonnad, kes on saanud üle riigi vähemalt 5% häältest (s.o valimiskünnis Eestis): 1. Ringkonna kõigi nimekirjade kandidaatidele antud hääled liidetakse eraldi kokku 2
RINGKONNAMANDAAT Kõik hääled, mis ühe valimisnimeldrja kandidaadid koguvad ühes valimisringkonnas, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord ringkonnas kujuneb valimistulemuste alusel st pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks kui üks erakond saab ühes valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli, saab ta kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat. See tähendab, et näiteks toodud nimekiri saab kolm kohta Riigikogus. (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat ise kogub hääli 10% lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid ringkonnas kõige rohkem hääli. Kui näiteks üks erakond saab ringkonnas 1,75 lihtkvoodi jagu hääli, siis saab erakond ringkonnas 2 mandaati. KOMPENSATSIOONIMANDAAT