Tornimäe Põhikool Vanusega seotud õigused ja kohustused Referaat Autor:Sven Aruvee Klass: IX klass Juhendaja:Maire Käärid Tornimäe 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Töötamine.........................................................................................................................................4-5 Abiellumine..........................................................................................................................................6 Hasartmängud.......................................................................................................................................7 Isikut tõendavad dokumendid.............
Õigus öelda,kohustus vastutada. Kodaniku õigused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses kõik kirjas.Tooksin välja mõned neist II peatükist :Põhiõigused,vabadused ja kohustused ning arutleks nende üle. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.Kui vanemad näiteks on alkohoolikud ja ei täida oma kohustusi-ei kasvata oma lapsi ja jätavad nad hooletusse,siis sekkub riik.Sellistelt vanematelt võetakse hooldusõigus ära ja lapsed paigutatakse lastekodusse.Ka vanemate perekonnaliikmete peale on mõeldud.Kui näiteks vanainimese lapsed on tööealised ja ei saa jätta töökohustust täitmata,aga vanainimene peres vajab pidevat hoolitsemist,siis on selleks loodud meie rii...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ÄRIÜHINGUTE ERISTAMINE, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus...
Rühmatöö teemal: PATSIENDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED TUGINEDES PATSIENTIDE ÕIGUSTE HARTALE Teema eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt patsiendi õiguste ja kohustustega tuginedes kohati Euroopa Patsientide Õiguste Hartale. Sageli ei teata oma õigustest ja kohustustest, ning seetõttu ei tea inimesed tihti, kuidas antud õigustega seotud olukordades reageerida. Nende õiguste tundmine aitab inimestel oma õigusi kaitsta ning ise võimalikult rahumeelselt keerulisi olukordi lahendada. Hartas on välja toodud patsiendi neliteist õigust. Euroopa Patsientide Õiguste Hartaga tutvumine annab lahtimõtestatud teadmised patsiendi õiguste ja kohustuste kohta. Meile, kui tulevastele õdedele, on väga oluline teada patsiendi õigusi ja kohtusi, sest meie praktikas võib ette tulla olukordasid, kus oleks vaja patsienti nõustada.
Tarbija Õigused ja kohustused, ning võimalused oma rikutud õiguste kaitsmisel Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tarbija põhiõigused Tarbija põhiõigused on: 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda s...
PATSIENDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED TUGINEDES EUROOPA PATSIENTIDE ÕIGUSTE HARTALE PATSIENDI ÕIGUSED · Saada vältimatud abi · Saada teavet oma tervisseisundi,ravivõimaluste ja- tulemuste kohta arusaadavas keeles · Esitada ravipersonaalileküsimusi,kui midagi jääb arusaamatuks · Osaleda oma raviplaani koostamisel ja olemasolevatest valida endale sobivaim raviviis PATSIENDI ÕIGUSED · Keelduda ravist seadusega lubatud piires ja saada teavet keeldumise võimalikest tagajärgedest · Saada vajaliku ravi kiiresti,turvalises keskkonnas eelnevalt määratud ajavahemiku jooksul · Õigus privaatsusele ja konfedentsiaalsuse · Kogeda lugupidavat ja patsiendi väärtushinnanguid arvestavat kohtlemist PATSIENDI ÕIGUSED · Sõltumatu hinnangu saamiseks taotleda teise arsti arvamust,pöörduda oma õiguste kaitseks haigla juhtkonna,Eesti Haigekassa ja Terviseameti poole.
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem Rühm 011K TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; · tagama vastav...
Perekonnapetus. 1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel. -Vendade ja dede ning poolvendade ja dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti he isiku poolt lapsendatute vahel. -Isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu. -Samast soost isikuga. -Vaimuliku igus keelduda abielu slmimisest 3.)Abielu tekib abiellumise ehk abieluslmimise tagajrjel. Seda toimingut nimetatakse ka laulatuseks. -Tegevused laulatuse lbiviimis...
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Polised jagunesid: Aristokraatlikud polised, kus vim oli rikaste ja suursuguste k es. (Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon. *Aristokraadid ühiskonna rikkam ja mjukam osa, suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sltlaste tjudu. Mittekodanikud: *Naised *V lismaalased ei saanud omada maad, tegelesid linnades k sit ja kaubandusega ning maksid makse riigile. *Orjad vlgade katteks orjusesse müüdud, s...
Perekonnapetuse kordamisksimused. 1.)Perekond on lhedaste ja ksteisest sltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud vrtusi, eesmrke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust ksteise suhtes. Funktsionalistlik ksitlus vtab omaks perekonna definitsiooni, mis rhutab perekonna tegevusi ja nende mju hiskonna struktuuri silitamiseks, millest perekond on omakorda ks osa. George Peter Murdocki kohaselt tidab perekond nelja funktsionaalset hiskonna psimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete le, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik histegevus. 2.)Registreeritud abielu +On ksteise ees kohustused ja igused +Ilus pidu koos ilusa kleidi ja oma armastatuga. -Kui kavatsetakse lahku minna siis on vaja lahutus sisse anda. -hisvara klaarimine -Vanema iguste klaarimine Vabaabielu +hisvara pole. +Kergem lahku minna erimeelsuste tttu. Miinuseid nagu polegi. 1 vanemaga perekond +ksikvanema t...
Naiste elu eelised Ajast aega on vrreldud nais- ja meessugu, nende erinevusi ja sarnasusi. Samuti on hulganisti toodud esile mlema poole plusse ja miinuseid. Kas erinevus kahe soo vahel on testi nii suur, et sellest tulenevad eelised mjutavad elu kulgu? Kas naistel on tepoolest kergem elus hakkama saada? Niliselt on naistel meestega vrreldes mitmeid eeliseid. Juba maast madalast sisendatakse poistele, et tdrukuid ei lda. Mida aastad edasi, seda enam tuleb rnema soo vastu austust les nidata: koolisklas praeta jnud tdrukule enda omast pool loovutada, avada kik uksed, neelata alla 'pahas tujus' eldud snad ja restoranis htusgi lppedes neiu hirmkogukas arve tasuda. leldse on meestel au tasuda suur osa naise lbudest, et viimasel oleks, mida selga panna, ennast ilusaks teha ja millega end teiste sookaaslaste seast esile tsta. Tuleb leppida sellega, et neile on rinnapiimaga edasi antud loomulik vajadus, et mitte elda nudlus, ilu ning thel...
Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik Laia leviku saavutas heaoluriik 20. sajandi keskpaigaks. Algul arvati, et riigi ulatuslik sekkumine majandusse ja sotsiaaltoetuste maksmine kestab niikaua, kuni riigid on II Maailmasja hvingust taastunud. Paraku lks areng teistmoodi 1960.1970. aastatel teenused ja toetused hoopis suurenesid. Lne- Euroopas lks sotsiaalkuludele juba kolmandik vi enam riigieelarvest, pensioni- ja tervisekindlustus oli umbes 90 protsendil elanikest. Heaoluriigist oli saanud niisugune hiskonnakorraldus, mille hvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas, siis olid ka riigi tulud suured ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. Kik paistis olevat sedavrd hsti, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma heaoluriigi kuldajaks. 1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vhem, ent sama...
Mida thendab snavabadus? Snavabadus on igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni snas, trkis, pildis vi muul viisil. Snavabadusest on saanud tnapeva inimeste seas ks tuntumaid inimigusi. Demokraatlikus riigis teab rahvas oma vabadusi ja igusi ning kasutab neid, et igustada (oma) teguviisi. Eriti thtsaks ja mjuvimsaks muutub snavabadus interneti keskkonnas, kus saab oma prisnime asendada kskik millise teise nimega ja sellega kaasneks just kui igus elda kik vlja, mis vhegi peas mlgub. Snavabadus muudab nii inimest kui ka riiki. Need, kes mletavad aega, kui Eesti oli veel nukogude totalitaarse korra all, kus puudus vabadus, tunnetavad kige enam elulist kontrasti. Nd saavad sna vtta kik ning avalikku infot on rohkem kui kunagi varem. Kuid kas snavabadus on siis lputu vabadus? Kas ka vabadusel peaksid olema piirid? Ammu tuntud tde on, et inimesed teadvustavad endale rohkem igustest kui kohustustest ja vastutuse...
Mida thendab snavabadus? Snavabadus on igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni snas, trkis, pildis vi muul viisil. Snavabadusest on saanud tnapeva inimeste seas ks tuntumaid inimigusi. Demokraatlikus riigis teab rahvas oma vabadusi ja igusi ning kasutab neid, et igustada (oma) teguviisi. Eriti thtsaks ja mjuvimsaks muutub snavabadus interneti keskkonnas, kus saab oma prisnime asendada kskik millise teise nimega ja sellega kaasneks just kui igus elda kik vlja, mis vhegi peas mlgub. Snavabadus muudab nii inimest kui ka riiki. Need, kes mletavad aega, kui Eesti oli veel nukogude totalitaarse korra all, kus puudus vabadus, tunnetavad kige enam elulist kontrasti. Nd saavad sna vtta kik ning avalikku infot on rohkem kui kunagi varem. Kuid kas snavabadus on siis lputu vabadus? Kas ka vabadusel peaksid olema piirid? Ammu tuntud tde on, et inimesed teadvustavad endale rohkem igustest kui kohustustest ja vastutuse...
perekond ! 1)Bioloogiline, sotsiaalne,juriidiline, pshholoogiline vanemlus? Bioloogiline- hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-pshholoogiline-inimene kellega teda hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hool...
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
SISSEJUHATUS Nimetus hansa tuleneb ajalooliselt sõnast (vanaülemsaksa keeles `salk, jõuk'), millega eelmise aastatuhande algupoole tähistati enamasti võõrsil viibivate saksa kaupmeeste ühishuve, eesõigusi ning julgeolekut tagada püüdvat ühingut. 13. sajandil loodi Hansa Liidu nime all Põhja-Saksa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mille eesmärk oli ühendada linnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korraldamiseks ja kaitseks. Ühistegevuse aluseks oli Hansa leping. Hansa Liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes asus Lübeckis. Eri aegadel kuulus Hansa Liitu üle 200 linna. Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid peamiselt vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid. Samas kehtivad ELi territooriumil erine...
Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele; 2). Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsivii...
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. ...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
