Praegusel ajal on raske saada Eestis tööd, kuid pole veel kuulnud, et nüüd suur näljahäda on. Ikka leitakse kasvõi mingeid juhutõid, millega siis oma toit teenitakse. Paratamatu on see, kui kulusid on rohkem kui tulusid, sest igal inimesel pole võimalik teha töid ja saada sellist palka, mida saavad rikkamad inimesed. Lihtinimesed peavad ikka rohkem rabama ja ennast väsitama, kui need riigiametnikud ja kontorirotid. Noored, kes alles oma tulevikku otsivad ja üritavad seada ennast tööturule, on suurem võimalus, kuna noor tööjõud on ikka parem. Samas ei saa maha laita vanemaid inimesi, kes võib-olla teevad oma tööd rohkem südamega ja vabast tahtest. Nende puhul saab rääkida ka mingil määral heategevusest, kui sellisest. Nad töötavad, kuid teevad seda ilma palgata. Kuna ei taha niisama istuda ja tahavad teha midagi kasulikku. Peab neid kiitma selle eest, kuid
Nendes raamatutes pole kasutatud keerulisi võõrsõnu. Samuti on need raamatud väga kaasahaaravad ja neid on lõbus lugeda. 4. Minu arvates kujuneb tema teose põhjal pilt eestlastest välismaalastele, et eestlased on üpris enesekesksed ja hoolivad vaid enda lähedastest. Võõrastega võivad olla eestlased küll sallivad, kuid see ei tähenda veel, et need võõrad neile meeldivad. Samuti võivad välismaalsed arvata, et eestlased üritavad liiga palju järgida muid välismaa uusi trende eluoludes. 5. Teose puhul meeldis mulle selle lihtne sõnade kasutus. Seda raamatut saabki lugeda iga inimene igas vanuses. Ka raamatu sündmustik oli põnev. Mulle ei meeldi raamatud, kus sündmustik areneb liiga aeglaselt, kui selle raamatu puhul arenes see üpriski kiiresti. Mulle ei meeldinud see, kuidas teose autor oli kujutanud karusid. Ta oli neid kujutanud naiste armukestena.
Seda ei anna isegi mitte võrrelda varasemaga. Üheks suurimaks erinevuseks on kindlasti see, et vanalajal austasid mehed niivõrd palju naisi, et alles pärast abiellumist oli viisakas naist ka füüsiliselt puudutada ja hellitada. Välistatud oli täielikult igasugune käperdamine ja n-ö ligiajamine. Nuheldi neid, kes seda tegid ja astuti siiski naiste eest välja. Tänasel päeval kohtab palju purjus mehi, kes igal võimalusel üritavad naisele käsi külge panna hoolimata eitavast vastusest. Arvan, et ka vanemas ajas olid naised viisakamad ning neil oli rohkem eneseuhkust kui praegusel ajal. Ei kantud ihupaljastavaid riideid. Sealt tulenevad ka ahvatlused meesteseas. Kindlasti ei ole ka ootused enam naisterahvastel nii suured, sest nagu eespool juba mainitud ei hoolita enam vanadest traditsioonidest. Ootused piirduvad vaid sellega kui noormehed naisi ennem uksest sisse lasevad ja neile uksi avavad
Rootsi ja Taani vahelist sõda jäi Taanile ainult Saaremaa *1569-Poola ja Leedu vaheline omaliit *1520 loodi Kuningriik Põltsamaale, mis oli Venemaast sõltuv. *1570-piirati Tallinnat, aga ebaõnnestunult (Tsaar Ivan 4’s ja Kuningas Magnus, vist) *1570-sõditi rootslastega. Hiljem läksid venelased lõunasse Poola aladele, kus jäid vallutamata ainult Riia ja Kuramaa. Sõja lõpp: *1577-Enamus Liivimaad oli Vene tsaari võimu all. Venemaa ei jõua seda maad hoida ja Poola ja Rootsi üritavad Venemaalt maid ära võtta. *1582-Venemaa ja Poola teevad Jam Zopolski rahu, Venemaa loobus Liivimaa aladest. *Poola->Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsi->Põhja-Eesti, Taanlased->Saaremaa *1583-sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pjussa jõe suudmes vaherahu, millega rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingerimaal. Sõja tagajärjed: *Hoonete purustused *Maarahva usust taganemine *Suured rahvastiku kaotused *Eesti lagunes
määrab neid merekõlblikuks. Ning kolmas lahendus probleemile on, kui naftafirmad hakkaksid ostma tankereid, millel on topeltpõhi. Nafta ammutamine ja töötlemine on riskante protsess, mis ei mõju looduskeskkonnale hästi, kuid kõiki ettevaatusnõudeid järgides on võimalik leevendada seda kahju. Vabrikute ja masinate heitgaaside sattumine loodusesse ei ole ainult Eesti, vaid ka globaalne probleem. Tööstusettevõtted ehitavad aina rohkem vabrikuid ja üritavad teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid suuremas osas see ei taksita mürgiste ühendite sattumist keskkonda. Näiteks Narva elektrijaam kuulub Euroopa kolmekümne kõige saastavama tööstuse hulka. Õhku sattunud ained mõjuvad loodusele laastavalt ning sellist reostust on raske eemaldada. Peale vabrikute reostavad õhku ka autode ja teiste masinate heitgaasid. Selle probleemi üheks lahenduseks on toodud näiteks elektriautod neil puudub bensiinimootor, mis saastab õhku ning selle
· Okasnahksed ronivad mööda koralle, · Valge hai sööb sardiine pritsivad seedemahla laiali korallide peale ja hiljem söövad selle koralli ära Kisklus · Limukas ja käsn · Haigur ja kalad · Käsnad kasutavad mürki, et · Haigrud söövad madalas vees peletada limukaid kalu Kisklus · Ingelkala ja huulkala · Oma kireva värvusega üritavad üksteisest võimalikult palju, et oma territooriumit märgistada Huulkala Ingelkala Konkurents Delfiin ja Suursilm-hobumakrell võistlevad toidu pärast Delfiin Suursilm-hobumakrell Konkurents Käsnad ja korallid võistlevad omavahel ruumi pärast Käsnad Korallid Taimetoidulisus · Dugongid söövad mererohtu Dugong Ökopüramiid Tiigerhai
Kuidas üks tapab ennast luhtunud armuloo pärast, teine kaotab autoõnnetuses oma pere ja käimisvõime, elab aga edasi ja tõuseb jälle? Viimastel aastatel on majandusraskuste tõttu paljude elustandard langenud tööpuudus, palgalangus, oma kodu kaotamine. Inimestel on tulnud paljust loobuda, et taas jalgele saada ja tänaseks on tulemusi juba näha. Paljude elu läheb jälle ülesmäge, nad on vaeva näinud ja see on tasutud. Teised aga.. On neid, kes ikka proovivad ja üritavad muutunud oludega kohaneda, aga ka neid, kes on raskustele alla vandunud kroonilised võlglased, töötud, alkohoolikud ja heidikud. Nad ei jaksa ega suuda võidelda, ehk on nende kanda olnud koorem saanud liiga raske või pole neil olnud pidepunkti. Mõned suudavad leppida ajutise mõõnaga, näha peidetud võimalusi ja mõista elu heitlikkuse seaduspära, teised aga mitte. Ei saagi oodata, et igaüks suudaks Sisyphose kombel oma
Minu Võimalused Minu, kui tavalise teismelise elus on tegelikult tohutult palju erinevaid võimalusi, mida me tihtipeale avastada ei suuda. Meile küll teatatakse ja üritatake suunata meid, kuid alati me ei haara nendest võimalustest kinni. On olemas inimesi, kes on täiesti ükskõiksed ning ei huvitu millestkist. Kuid samas on inimesi, kes üritavad võtta vastu iga neile pakutava väljakutse. Tihtipeale inimesed jaotuvadki aktiivseteks ja passiivseteks inimesteks. Kindlasti kõik meist on kunagi mõelnud, et tulevikus tahaks olla jõukas ja tuntud inimene. Mõned inimesed tõesti püüdlevad selle poole kogu elu, kuid tulemusteta, teised aga teavad mida nad teevad ning seeläbi see ka neil õnnestubki. Et saada kunagi rikkaks inimeseks, tuleks minuarvates alustada juba noorelt, peaks looma
veereb kiiresti käest. Kui Hannes andis isale mõned sinised kümnelised, siis need kadusid nagu tina tuhka. Eks tänapäevalgi ole raha kiire käest kaduma, polnud see ju ainult vanal ajal niimoodi. Poodides hinnad kasvavad pidevalt ja kõik maksab. Enamasti ei ole võimalik tasuta teatris või mõnel muul üritusel käia. Kõik me vajame uusi riideid ja ometi on ka muid kulutusi. Kõigil inimestel jällegi ei pruugi rahake nii kiiresti käest minema veereda. Eks ole ju ka neid, kes üritavad kõike saada võimalikult soodsalt ja kel süda hakkab verd tilkuma, kui midagi osta on vaja. Selliseid inimesi on Eestis palju, ja ega midagi parata pole, kui palgad on madalad ja hinnad kõrged. Turja pere sissetulek sõltus täielikult merest. Kui meri oli lahke ja andis kalasaaki, siis oli neil toit laual. Kui aga meri nii lahke ei olnud, siis neil polnud lauale leibagi panna. Sissetulek ei sõltu alati sellest, kui palju tööd sa teed. Mõningatel juhtudel
popkultuuris märgilistest tegelastest, seega tekibki kaasahingamine." Kirjanik Rein Raud ütles, et tema mälestused sellest ajast on veidi teistsugused, kuid on huvitav näha, kuidas ajalookäsitlused erinevad. Tegelased esitasid Raua sõnul omaaegseid prototüüpe pigem paroodia ja karikatuurina, kuid teinekord tabasid algset kuju väga hästi. ,,Mälestuste zanr on teatrilavale asetamiseks väga keeruline," lausus Raud. ,,Siiski on tore, kui inimesed üritavad oma ajalugu ja selles olemist lahti mõtestada." Raua sõnul oli lavastuses nii võluvaid ja suure emotsionaalse pingega hetki kui ka äratuntavat koomikat. Talle meeldis Roald Jürlau karakteri esitamine (näitleja Margus Jaanovits). ,,Samuti oli väga mõjus just lõpustseen." (M.Must; EPL; 12.11.2012) «Ühelt lavastuselt saada nii see, et ühel hetkel naerad laginal ja teisel muutud
isemoodi tähendus loodud. Kui vanemad inimesed peavad normaalseks elada normide järgi, siis noorte seas pole normid kuidagi samastunud vanemate omadega. Vaadates enda ümber ringi, leiame alati kellegi, kes teeb midagi sellepärast, et keegi teine on teinud sama. Noorte jaoks on saanud oluliseks olla normaalne ning kuuluda teiste sekka, kuid kuidas me saame nimetada endid normaalseteks, kui sööme välja kõik inimesed, kes üritavad olla erinevad, kelle mõttelaad pole sarnane meie omaga? Sellised inimesed, kes ei kuulu ''normaalsete'' sekka, süüakse välja, alandatakse ning tihtipeale langevad ka ignoreerimise ohvriks. Tänapäeva noored ei võitle enam ühiskonnas iseenda ''mina'' eest ega ürita olla omapärased, vaid pigem samastada end teistega, leides üles omasugused ning muutuda nendega võimalikult sarnaseks, sest teadupärast on võimatu saada üksinda hakkama.
üksiktunnustest, mille puhul võib toimida ka POP-OUT efekt. Kokkuvõte Seda referaati tehes sain teada palju rohkem tähelepanu kohta. Ma ei teadnud varem, et tähelepanu vajadus võib olla tõsine haigus, kuid see esineb üsna paljudel koolilastel (3-10%). Kõikidel inimestel on tähelepanu vaja, mõnel rohkem, mõnel vähem. Ilma tähelepanu saamiseta võib inimene tunda end üksi ja kõrvalejäetuna. Mulle ei meeldi, kui inimestel on liiga suur tähelepanu vajadus, nad üritavad end kõigile märgatavaks teha, kuid mitte alati heal moel. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4helepanu · http://www.slideshare.net/aasake/thelepanu-2 · http://en.wikipedia.org/wiki/Attention · http://www.kliinikum.ee/attachments/104_aktiivsus_ja_tahelepanuhaire_PS.pdf
Küsimustele sain alati vastuse, kõnekeel on arusaadav. Kliendigrupid on igast vanusegrupist, nooremad inimesed teevad enamasti enda toiminguid interneti teel vanemad inimesed käivad aga harjumusest kohapeal. Probleemide puhul otsitakse alati koheselt lahendus. Kaebusi tehakse pakke hilinemisel, teeninduse paremaks muutmisel tuleks kaubad õigel ajal kohale tuua. Kõige raskemad kliendid on need kes on mingist asjast valesti aru saanud ja üritavad enda teooriat peale suruda. Mulle isiklikult meeldib omniva sisustus, see on avar, liiklemiseks palju ruumi ja ei ole ülerahvastatud. Meeldib kontori juures omapärane oranz värv. Teenindajad on sõbralikud ja vastavad küsimustele mis ma esitasin nt: kuidas pakki saata. Tänan Kuulamast!
eesmärgist. Seega infoaudit seondub kindlasti teiste auditiliikidega. 3. Kas infoaudit on eraldiseisev auditiliik või on see hoopis üldine nimetaja kõikidele audititele (abiks küsimused: mis on info, mis on korrastatud info, kas kõik andmed tervikuna ja valdkonniti on informatsioon, kas auditeerimine on valdkonnast sõltumata uurimine, kuidas midagi korrastada, vigu leida, paremini teha, planeerida)? - Samas on ta mõlemat. Sest ka teised auditiliigid üritavad midagi korrastada,paremini teha jne. Aga auditite eesmärgid on ikkagi erinevad. 4. Kas infoauditit on tulemuslik läbi viia teiste auditiliikidega koos või nende asemel? Mina arvan,et infoauditit on tulemuslik läbi viia koos teiste auditiliikidega koos. Mida rohkem koostööd teiste audititliikidega,seda paremad tulemused. 5. Millises valdkonnas ja millise tegevuse või valdkonna auditeerimisel oleks õigustatud just infoaudit ja milliste näitajatena avalduks
edasi ei anna enam areneda. Henry Thoreau tegi päris tabava tähelepaneku inimese võimete kohta õppida ja kasvada: ,,Iga põlvkond naerab vana moe üle, kuid kultustab uut." Ja meedia soodustab seda arengut, et mis täna on uus, on homme iganenud ja ülehomme unustatud. Kuna tänapäeval loetakse meedia alla internetti, raadiot, televisiooni ja ajakirjandust mis alati teab kõigest ja kõigist, on loomulik, et tagasihoidlikumad meist üritavad vältida silma paistmist ja sulanduvad n.ö. halli massi sekka. Ja siis seal peidus olles kuuleme ja näeme me teiste poolt tehtud lollusi, millega nad üritavad silma paista. Eriti kurb on , kui üks pisike hall hiireke tahab mingi samasuguse lollusega enda elujärge parandada. Või lõpetada. Väga kurvaks näiteks on hiljuti toimunud tulistamine Soomes, Jokela koolis. Ameerikas juhtub selliseid asju piisavalt tihti, et too noormees sai nii palju innustust, et minna teisi
pooldab igati suhtumist, mille kohaselt eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Selline on tüüpiline stereotüüp eestlastest eestlaste endi arvates ning siinkohal peab nentima, et igas stereotüübis on oma tõetera. ,,Rehepapis" (2000) käsitletaval ajal oli eestlane mõisniku ori ning tema elu seisnes pidevas enda eksistentsi eest võitlemises, mistõttu eelnevalt mainitud omadused olid vägagi ajakohased. Praegused põlvkonnad mäletavad veel liigagi hästi ,,raudse eesriide" aegu ning üritavad toime tulla vabariigis, mis praegusel hetkel pistab rind ülemaailmse majanduslangusega. Ühiskonnad, milles oleme aegapidi elanud, on olnud meie kujundajad. Eestlaste alalehoidlikke ja ennastkaistvaid iseloomuomadusi on tähele pannud ka siinmail mingil põhjusel pikemalt viibivad välismaalased. Eestis pikemat või lühemat aega viibinud/viibivate teiste rahvuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal A. Valgu ja A. Realo poolt
Valla asju arutada pole, seega on Maiel uus kosilane. Jüts loodab et see Enn pole ja mõtleb kellele tema kosja võiks minna 8. Maie tuleb sisse ja pärib Märdi kohta. Jüts saab aru et Märt ongi Maie kosilane ja lubab neid aidata. 9. Kõik on läinud ja Enn tuleb parsilt alla. Ta on väga vihane ja jälle arutab Maie ja Märdi plaanitavatest pulmadest jne. Jälle tuleb keegi ja Enn ronib uuesti parsile. 10. Aadu Peeter ja Anne arutavad Märdist. Aadu ja Anne üritavad Peetrit veenda selles et Märt on hea mees ja mulgid pole kõik sellised petised nagu Peeter arvab. Lõpuks lepitakse kokku et Märt tuleb hiljem tagasi Maiet kosima. 11. Anne ja Aadu on toast lahkunud ja Peeter mõtleb sellest kuidas ta ise on piisavalt tark ja teab mida teeb. Talle ei meeldi kui keegi ennast temast targemaks peab. 12. Jüts tuleb tuppa. Peeter käsib Jütsil parsilt talle ta vammus tuua, kuna plaanib Erastule minna
mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Stserbatskaja). Eriti värvikaks muutuvad seal tegelased, kes üritavad olla võimalikult filigraansed kuid lõpetavad hoopis labastena, aga Moskvat see ei häiri, see ongi tema siht ning moskvalased on üksteise veidruste suhtes imekspandavalt tolerantsed. Põhitegelased elavad alati ülepakutult jõukas keskkonnas isegi kui kellelgi on näpud põhjas( mida juhtub suhteliselt tihti, eriti Oblonskite puhul) ei näidata seda kunagi välja. Võetakse laenu ning ollakse kasvõi näljas peaasi, et ideaalne välisilme säiliks. Niikuinii
poest väljudes anneta mõni kroon annetuskasti, sest iga pisemgi heategu lubab sul õhtul rahuliku südamega olnud päevale tagasi vaadata ning sügavasse unemaailma seilata. Tehes teistele head, võimaldades neile natukenegi seda, mis meil enesel küllaga on ning nii saame ka ise õnnelikumaks. Inimesed-kõik väikesed ja suured, noored ja vanad, rikkad ja vaesed suudavad anda enda panuse, et muuta ühiskonnas midagi paremaks. Tänaval kõndides näeme sageli abivajajaid, kes üritavad mööda saata oma päeva, nagu enamus tavainimesed. Kuid kahjuks peab tõdema, et ükskõik kui palju me räägime sellest, et inimesed on maailma silmis võrdsed ja kõigil on samad võimalused, et oma elu elada ja sellest rõõmu tunda, siis ei ole see sugugi nii. Kõik inimesed on erinevad. Sotsiaalne taust on meie ühiskonnas väga oluline. Paratamatult on jõukamatel inimestel suuremad võimalused oma elujärje parandamisel ja selle nautimisel. Rikastel on võimalus
tööta korralikult . Kokkuvõte · Geenitehnoloogias kloonimise kasutuselevõtt maailmas on lahendanud suuri probleeme põllumajanduses, ent samas on püstitanud palju poleemikat loomorganismide kloonimises. Kloonitd taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta. Kasutatud kirjandus · Rakuteooriast kloonimiseni. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0004/rakud.html · Kloonimine, see polegi imelihtne. http://www.postimees.ee/030307/esileht/ak/247929.php · Lõpetage kloonimine. · http://www.usk.ee/kloonimine/ · Kloonimisraskused. http://www.usk.ee/kloonimine/raskused.htm · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. lk 598
Info üleküllus 21. sajandil ehk infoajastul on meedial kanda suur roll. Praeguseks on meedial tekkinud palju väljundeid: internet, televisioon, raadio ning paberkandjal perioodilisedväljaanded. Kõik need väljundid on aga omakorda jagunenud lugematuteks arvudeks ettevõtjateks, kes kõik üritavad müüa oma toodet sarnastele sihtgruppidele. Samaagselt teistega üritatakse olla löövamad, pakkuda paremat meelelahutust ning tekitada suuremat huvi oma väljaande vastu. Sellega seos saame me rääkida infoüleküllusest, millest on kujunemas suur probleem. Mitte kunagi inimajaloo jooksul pole infot olnud rohkem ja see pole olnud lihtsamini kättesaadav kui ta on seda praegu. Eeskätt just tänu tehnoloogia arengule ja interneti laialdasele kasutamisele
Lapsevaatlus Vaadeldav: 1a 8k Joonas. Elab koos ema, isa ja koeraga. Pere ainukene laps. Ema on lapsega kodus ja isa käib tööl, kuid nädalavahetused ja ka aja, mis jääb tööst üle, veedab perega. Lapsel on noored vanemad, ema on 20 ja isa 23 aastane. Mõlemad vanemad pööravad lapsele väga palju tähelepanu ning üritavad last kaasata kõikidesse tegevustesse. Vaatluskoht: Vaatlen last tema enda kodus, Tallinna linnas. Joonas jälgib telekat ning vahepeal viskab pilgu koerale, kes teleka ees maas lesib ja ennast peseb. Kuid kuna ta süveneb telekast tulevasse Muumioru lugudesse, ei märkagi ta kohe, et üks hetk koer toast lahkub. Mõni aeg hiljem aga taipab Joonas, et koer on kadunud ning vaatab küsiva näoga minu poole ja ütleb: ,,kutsu". Näitan talle siis, kuhu poole koer läks ning
Maria (Naomi Watts), Henry (Ewan McGregor) ja nende kolm poega lähevad talvepuhkusele Taisse ning ootavad väga eelseisvaid päevi troopilises paradiisis. Kuid 26. detsembri hommikul, kui perekond lõõgastub eelmise õhtu jõulupidustusest, kostub maa seest kohutav möire. Maria tardub hirmust, kui tohutu suur must veesein mööda hotelliõue tema poole kihutab. Kogu pere tõmmatakse vee alla nina jõudes hetkeks vee peale märkab Maria vaid oma vanimat poega Lucast. Tsunami rahunedes üritavad Maria ja Lucas end ohutusse kohta seada, kuid tee peal päästavad ühe pisikese poisi, kes on rämpsu alla kinni jäänud ning üksi. Maria on saanud rängalt viga. Kohalikud leiavad nad peagi ning viivad niigi juba ülerahvastatud haiglasse. Samal ajal Henry jätab oma kaks nooremat poega tundmatu naise hoole alla ise minnes otsima Lucast ja oma naist. Läbi seikluste kohtuvad kõik taas haigla juures. Kõige nooremad vennad on sattunud orbudega ühte autosse. Kõige pisem jookseb puu
Vene kirjanikul Anton Tsehhovil on novellides fookuse alla võetud just need "väikesed inimesed" , mis ei ostuta mitte inimese kasvule, vaid tema automatiseeritud käitumisele ja erinevatele iseloomujoontele. Nende tunnusteks on näiteks pugejalikkus, mis praeguses maailmas ei ole just võõras mõiste. Pugemine võib olla väga erinev, seda teevad nii noored, kui vanad, eelkõige on eesmärgiks kellegi silmis parem paista või plusspunkte teenida. Ka minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes üritavad pugedes end teiste silmis paremana näidata ning kohati on see läbinähtav ja paneb muigamagi. Novellis "Paks ja peenike" kirjeldab Tsehhov kahte vana koolikaaslast, kes oma ametipostist räägivad, ning üks tegelastest, kuuldes et teine on salanõunik hakkab teda "teie ekstsellentsiks" kutsuma. Selle asemel, et lihtsalt õnne soovida hea positsiooni puhul, näitab too peenike üles harrast aupaklikkust ja alandlikkust, mis ei kuku just kõige viisakamalt välja
Majanduskriisi mõjud rahvusvahelistele suhetele 1930. aastatel 1929. aastal kukkus kokku New Yorgi aktsiabörs. Ühendriigid hakkasid Euroopalt nõduma tagasi laene, mis nad olid sinna andnud ning kehtestasid kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele. See viis kriisi Euroopasse ning seejärel ka teistessegi maailmajagudesse. Nii saigi alguse Suur majanduskriis, mida tuntakse ka Suure Depressiooni nime all. Kriisi tõi esile Esimesest maailmasõjast tekkinud lahendamata majandusprobleemid. Selgus, et 1920. aastail kasutusele võetud uued tootmisviisid, andsid küll võimaluse kaupu massiliselt toota, kuid inimesed ei suutnud neid piisavalt tarbida. Teiseks põhjuseks võib lugeda seda, et ei osatud piisavalt hästi majandada. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, et kiiresti rikastuda või osta nende abil tarbekaupu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ning laene tagasi maksta nad enam ei suutnud ning...
Eneseteostus ja selle hind Maailmas on miljardeid inimesi, kes kõik millegi poole püüdlevad. Kõik nad üritavad ennast kuidagi moodi teostada. Eesmärke ja unistusi täidetakse iga päev, kuid teekond nendeni on igal inimesel erinev. Mõnel ei õnnestu see kahjuks ja jätab paratamatult raskustest tulevenalt oma teekonna pooleli ja jätab oma unistused teostamata. Kuidas jõuaks aga inimene raskustest hoolimata oma soovitud teekonna lõppu? Kui piisavalt tahta ja oma eesmärgi nimel pingutada, on kõik võimalik. See on loomulikult raske ning igaüks ei suuda ületada kõiki neid takistusi, mida saatus eluteede ette veeretab. Kukkumine teeb haiget ning tekitab hirmu uuesti püstitõusmise ees. Endas aga ei tohi kahelda, sest kui vanaduses hakata oma möödunud elu peale mõtlema, siis kõige sügavamat meeleheidet ei ärata meis mitte kinni haaratud võimaluste kahetsus, vaid olemas olnud võimaluste kasutamata jätmine. Mina üritan ki...
Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitas sellel kohtumisel, et migratsiooniküsimustes toetab Eesti solidaarset lähenemist, kus ühtegi riiki ei jäeta tema probleemidega üksi, ning on selles küsimuses ühel meelel Hispaania, Malta jt riikidega, mis on nende probleemidega praegu silmitsi Kuigi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga 2007. a lõpus ei toonud kaasa hüppelist kasvu illegaalses immigratsioonis Eestisse, siis 2009. a on sagenenud juhtumid, kus riskiriikide kodanikud üritavad ebaseaduslikke viise kasutades saabuda Eestisse, et siit edasi rännata teistesse Euroopa riikidesse. 2009. a oli 8 sellist intsidenti rohkem kui 100 Afganistanist pärit isikuga, kes saabusid Eestisse Venemaalt või läbi Läti ning plaanisid siit edasi minna Lääne-Euroopasse, eelkõige Soome ja Rootsi. Enamjaolt on sellistel juhtudel tegemist majandusimmigrantidega, kelle puhul ei saa samas välistada seotust radikaalsete islamirühmitistega, nt Talibaniga.
Kerakalale on leitud ka alternatiiv. Jaapani Ehime prefektuuris asuvas kalakasvanduses aretati mürgivaba kerakalaliik. Fugu valmistada oskavate kokkade sõnul eelistavad nad mürgist varianti, kuna mittemürgise puhul kaob kogu närvikõdi. Nende sõnul ei käi inimesed restoranides fugut söömas mitte ainult hea maitse, vaid ka närvikõdi tõttu. Kuigi kerakala söömine ja maitsemine on ohtlik, sellest räägitakse palju, leidub ikkagist neid, kes üritavad teha fugut litsentsita. Näiteks 2008. aastal tegi 30. eluaastates kokk kerakalast toitu ja selle käigus maitses ta kala maksa. Kokk kaotas mürgise maksa maitsemise tagajärjel teadvuse ja ta elutegevus peaaegu lakkas. Haiglasse toimetatud koka elu suudeti siiski päästa. Selle juhtumi puhul ei saanud kokka trahvida, kuna ta ei kahjustanud mitte kedagi peale iseenda. Samuti sattusid 2009. aastal seitse jaapanlast haiglasse peale kerakala söömist
Kas ma õpin või käin koolis? "Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina,.." ütleb laulusalm. Sellele vastukaaluks seletavad pedagoogid aga igal võimalusel, et õppides saab targaks. Mida siis uskuma peab? Kas tuleks kuulata õpetajaid, kes üritavad pahatihti tulemusetult, kuid siiski iga hinnaga lapsi koolis käima ja õppima saada või hoopis muusikuid ja nende lauluridu? Pealegi, mida tähendab üldse koolis käimine? Kumb on minu tee? Küsimus, kas ma õpin, on üldine ja enamasti ebavajalik. Ma võin mitte midagi teha ning saada teadmisi, kogemusi, ise seda (võib-olla) teadmata. Enda seisukohalt on hetkel muidugi õppimine tähtsam - arvestades justnimelt minu üpris kehva tervist. Puudumisi tekib palju ja nii ei jäägi muud üle
ei ole võimalik märjukest osta.Alkoholi müük on keelatud lasteaedades,koolides,ühistranspordis ja kaitseväes.Ahendatud on vanusepiirangut ja alates 18.eluaastast võib omada või tarbida siidrit, veini ning teisi vägijooke. Lisaks ei tohi noored teha põrgujookidega seotud töid. Alkoholi tarbimisega seondub hulk negatiivseid tagajärgi tervele ühiskonnale. Eesti riigis on joomine läinud ülekäte ning see tuleks ära lõpetada.Võimud ja seadused üritavad kõigest väest, et meid viinakuradi käest päästa,kuid see ei ole lihtne.Viina katku tõttu langeb meie rahvaarv tohutul kiirusel ja kui nii jätkame, sureb eesti rahvas välja.
Kuid ometi on paljud väärtused läinud üle materiaalseteks. Ning just materiaalsus ähvardab tappa meie tulevad sugupõlved. Miks? Aga seepärast, et rahateenimine on juba ammu kultuseks saanud ning enda järeltulijatele ei suudeta enam aega pühendada. Lapsed on päevast päeva võõraste kasvatada. Alguse saab see lasteaias ning edasine tee viib läbi põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse. See võib ka sootuks katkeda. Vähese vaba aja, mille vanemad lapsega veedavad, üritavad nad mitte käitumisnorme kehtestades mööda saata, vaid veeta aega positiivselt ja kvaliteetselt. Lapsele soovitakse pakkuda parimat. Kindlasti on selles osa süümepiinal, et puhkusevabal ajal pole nii palju aega suhelda. Siis ongi näiteks vahel jogurti kaela kallamine lubatud ning vahel keelatud. Seega võib öelda, et laps on enda kodu peegel. Vähene tähelepanu on just see, mis mõjutab last oluliselt ja loob ebasoodsa vundamendi tema edaspidiseks eluks. 1)Mida te arvate vabakasvatusest?
habemega onukest pilvel, kui ma võin lihtsalt oma silmaga näha reaalsust ja tegeleda sellega, et tulevikus oleks nii minul kui ka minu lähedastel hea elada. Mõistan ka seda, kui tõesti peaks midagi sellist juhtuma, et Jeesus tõuseb üles ning hakkab imetegusid tegema, siis hulka inimesi võib tabada šokk. Kuna paljudes riikides on veel rohkesti usklike olemas, võivad puhkeda ka konfliktid usklike ja mitte usklike vahel. Usun, et leidub ka selliseid inimesi, kes üritavad jeesuse „magama panna.“ Me ei või kunagi teada, mis meid ees ootab. Kui meil peaks midagi sellist juhtuma, siis arvan, et ikkagi olukord samaks nagu tol ajal ei jää. Lihtsalt siis pööratakse jeesusele vähem tähelepanu ning mõne aja pärast võibolla jeesus jääbki „vakka“.
Nagu tuntud fraas ütleb: kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Johannese ellu, nagu ka paljude teiste reaalsete õpilaste omasse, jättis koolikiusamine sügava jälje. Tänu tugevale iseloomule suutis ta selle probleemi seljatada ning arendada oma isiksust. See nõudis küll äärmuslikke meetmeid, kuid suutes alustada uuesti, on kõik võimalik. Väärkohtlemist tuleks taunida ning seda takistada nii palju kui võimalik. Lisaks koolikiusamisele on elus veel mitmeid probleeme, mis üritavad inimesi murda. Kuid igast olukorrast on väljapääs, tuleb vaid leida see õige uks.
kus K on alleelide arv. 4. Nimeta mikroevolutsiooniprotsesse. Mikroevolutsiooniprotsessid: Looduslik valik, geenivool, migratsioonid, mutatsioonid. 5. Milline muutlikkus ei pärandu järglastele? Too näide. Järglastele ei pärandu kahjulikud mutatsioonid ja need elimineeritakse nt: välisteguritest põhjustatud haigus. 6. Suguline paljunemine põhjustab kombinatiivset muutlikkust selgita mida see tähendab. See tähendab seda, et geenid üritavad omavahel kombineeruda. 7. Missugused muutused toimuvad geneetilises materjalis mutatsioonilise muutlikkuse puhul? Mutatsioonilise muutlikuse puhul säilib liik, kui tervik aga takistatud on uue liigi levik. 8. Kuidas jaotatakse geneetiline muutlikkus? Geneetiline muutlikus jaotatakse Mutatsioonid: kasulikud, neutraalsed, kahjulikud. 9. Too näiteid mutageenidest. Mutageene võivad tekitada organisimi välised tegurid nt: geneetiline triiv, mis
ka vaene. Edu töös ja loomingus teeb inimese õnnelikuks, samuti endale püstitatud eesmärkide edukas täitmine. Mõni sündmus, meelepärane tegevus või ilus ilm võivad luua hea tuju ja õnnetunde inimesele, kes seda vähegi tahab. Mõned leiavad, et kui neil on palju raha, siis see teebki neid õnnelikuks. Selleks, et õnnelikud olla, hakkavadki nad tööd rabama, et aga rohkem raha ja paremaid töökohti saada ja edukamad olla. Nad ei hooli eriti kellestki, saavad paar last, kellele üritavad armastust rahaga kompenseerida, rügavad, kuni lõpuks tervis ütleb üles. Võimatu on kõiki inimesi maailma õnnelikuks teha, kuna paljud eu teagi, mis neid tegelikult õnnelikuks teeb. Suur õnn on omada perekonda ja sõpru ning olla selle kõige juures ka terve. Elu tuleks nautida, kuniks seda veel on.
kultuuri. Sidudes kahte eelmärgitud probleemi, saame aru, et peale terrorirünnakut Pariisi vastu, on eurooplaste seas sõjapõgenike vastu solidaarsus langenud. Viha on hakatud veel rohkem välja elama, eriti sotsiaalmeedias, kus kõik käib lihtsalt ja kiirelt. Eriti suure löögi on saanud moslemite kogukond Euroopas, kelle suhtes ka riigid on solidaarsuse langetanud. Teist usku inimestel on ka omad toetajad, kes üritavad samuti sotsiaalmeedia kaudu inimestele selgeks teha, et moslemitel ja terroristidel ei ole erilist seost. Küll üritatakse seda selgeks teha ajaleheartiklite, kui ka erinevate videote kaudu. Solidaarsus tuleb inimlastega kaasa juba sündides. Aja möödudes õpime rohkem armastama ja hoolima. Kui riik ja/või selle elanikud näevad ohtu, kuid on sunnitud ikkagi solidaarseks jääma, saab kutsuda seda nähtust näiliseks solidaarsuseks. Tänapäeva ühiskonnas on tavaks
Sa seisad kindlalt mu arvel kui kalju Jääd mu lastele, kui mina kord kaon Tõesta iga Smuuli aforismi elust võetud näidete abil. Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. Hädas olev inimene unustab ära oma patud ja mõtleb korduvalt, et millega see kõik ära on teenitud. Samamoodi ununeb ka väärikus tänavatetel huluvatel kodututel on väärikus ja eneseuhkus ammugi kadunud, nad üritavad vaid leida süüa ja ööbimiskohta, mõtlemata teiste arvamusele. Kus me ka viibime, kuhu me ka sõidame, igale poole viib inimene kaasa oma iseloomu põhiomadused, ka ihnuse ja väikluse. Palju ütlevad peale kolimist, et see olevat nende uus algus. Reaalsus on aga see, et inimene ei muutu olenemata sellest, kas ta elab siin lumises Eestis või päikselises Egiptuses. Iseloom, koos oma plusside ja miinustega, saadab inimest igavesti.
kannatada tegemiste kvaliteet. Nõustun samuti, et midagi lihtsalt tehes jääb palju rohkem aega iseendale ning oma lähedastele. Samuti on rohkem aega pühenduda uutesse ettevõtmistesse ning plaanida midagi uut. Vaadates väidet- miks lihtsalt teha, kui keeruliselt saab, võib tekkida ka hoopis teistsugune arusaam. Mina arvan, et tihtipeale inimesed ei suuda leida lihtsaid ja selgeid lahendusi ning seeläbi mõtlevad kõike enda jaoks raskemaks. Võib-olla tõesti üritavad inimesed tehes asju keerulisemalt olla põhjalikumad ning detailsemad. Nagu on öeldud, tuleb mõelda kastist välja ning näha hoopis teistsuguseid võimalusi. Võimalusi, mis läbi raskete teede võivad avada hoopis teistsuguseid uksi. Nagu on öelnud Churchill: „Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist näeb igas raskuses võimalust’’. Just need võimalused, mis suure töö tulemusena on jõudnud lõpuks kohale, ongi just seesama, mille nimel
vana et siduda ennast rohkem riigi asjadega. Soovitatavalt oleks hea mõelda sellistele asjadele kui oled umbes 40 aastane. 40 aastane sellepärast, et siis oled sa näinud piisavalt elu ning oled näinud kuidas juhid käituvad inimestega ning kuidas nad neid ka ärakasutavad. Ärakasutamise all mõtlen peamiselt seda, et juhid teevad selliseid otsuseid, millest inimesed eriti aru ei saaks või lasevad lihtsalt valida sellise juhi, kes on öelnud neile seda või üritavad viidata sellele rohkem : „Kui mind valite siis läheb elu paremaks“ , paljud inimesed lähevad õnge selliste asjadega! Peamiselt antakse ka mingi leht kuhu pead panema oma allkirja ning kelle valid. Kuigi lehtedel on palju infot ei lasta ka inimestele seda läbi lugeda. See on siiski väga suur ärakasutamine. Siiski Lähevad inimesed sellega õnge ning arvavad et see on ka nende jaoks niiöelda PARIM VALIK, aga ei. Aga
Eestis kasutatakse veeneergiat veel vähem kui tuuleenergiat, enamasti sest Eestis pole kõrgeid jugasi. On ka tuumaenergia mis ei ole väga keskkonnasõbralik tänu radioaktiivsetele jäätmetele ,kuid siiski on suhteliselt puhas energia ,sest väikesest tükist uraaniumist või plutooniumist jätkub energiat väga kauaks. Bioenergia on ka väga puhas, sest kasutatakse naturaalset kütust nagu puit mis tuleb metast või põllumehe sõnnikut. Tänapäeval on projekte mis üritavad luua palju energiat laserite abil. USA-s on projekt kus üritatakse laserite abil ühendada kahe heeliumi aatomi tuum. Laserid tekitavad olukorra mis tekib igapäev päikeses ja aatomid ,,sulavad" kokku. Laserite töötamine võtab palju energiat ,kuid energia mis vallandub aatomite sulamisel on palju suurem sellest kui palju on vaja laserite töötamiseks. Kui see saavutatakse siis paarikümne aasta pärast võib olla meil väga hea energiaallikas mis on puhas
biograafe. · J.D.Salinger tõmbus avalikust elust ootamatult tagasi. · Ta elu on salapärane ja loomingust pole pärast 1965. aastast midagi teada. Looming: · Võõrandumine ühiskonnast-Salinger kirjutab noortest inimestest, kes ei suuda sobvituda ühiskonda,kuna see näib neile võlts ja kale,neist on saamas võõrandunud individualistid,kes otsivad midagi puhast ja rikkumatut. · Salingeri tegelased üritavad välja astuda nn rottide võidujooksust ja protestivad kasuahnuse ning edukuseideaali vastu. · Küünilisuse ja võõrandumisega võitlevad inimesed ihalevad ning idealiseerivad laste mõtteilma. · Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahnusest. Romaanis "Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden
Ei möödu ühtegi päeva, mil me ei puutuks kokku poliitikaga. See määrab, kuidas me elame, töötame ning anname oma panuse ühiskonna arengusse. Et pääseda võimule, üritavad poliitilised organisatsioonid rahvale võimalikult palju meeldida. Kuid kas kõik võtted on läbinisti ausad ja vajalikud? Valimiste, eriti Riigikogu valimiste eel alustavad erakonnad juba varakult valimiseelsete kampaaniatega, et koguda endale võimalikke toetajaid. Selle tähtsaimaks osaks on rahvale mitmesuguste lubaduste andmine, mida erakond täidab võimule saades. Enamlevinud lubadusteks on maksude alandamine ning pensioni ja
Saatus on asi, mida ei saa muuta. Kuningas Oidipuse isale oli määratud, et ta enda poeg saadab ta surma ja heidab ühte tema abikaasaga. Selle vältimiseks laskis oma lihase poja Oidipuse kaugele maalt välja saata. Saatus oli määratud ja paratamatult läks olenemata poja väljasaatmisest nii, nagu minema pidi. Tänapäeva ühiskonnaski tuleks leppida oma saatusega. Heaks näiteks on see, et noormehed peavad käima ära ajateenistuses. Paraku üritavad enamus oma saatusest kõrvale hiilida. Nad käivad psühholoogide ja arstide vahet, et saada tõend, et nad pole võimelised minema ajateenistuse, kuigi tegelikult pole neil midagi viga. Sellised asjad kipuvad välja tulema ja siiski saadetakse need noormehed ajateenistusse. Halvem variant on veel see, et nad saavad endale märgi terveks eluks, kui ei läbi ajateenistust. Nii võib olla neil raskem saada tööle ja tulla toime oma elus.
need ainult kahjustavad tervist, ja nende pideval tarbimisel seatakse enda elu suure riski alla, ning on võimalik surra. Teine aine, mis on väga levinud on suits. Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus, millest loobumine on väga raske. Praegusel ajal on enamik suitsetajaid alaealisi. Alaealised teavad, et see on kahjulik, aga ikkagist jätkavad suitsetamist, ma arvan, et alaealiste suitsetamise põhjuseks on see, et nad üritavad välja näha lahedad ja suhelda endast vanematega. Minu arvates on väga kole kui tüdruk/naine suitsetab. See on äärmiselt ebameeldiv ning enamikele mehi ei meeldi kui naine suitsetab. Naise suitsetamine on väga kahjulik ka tema tulevasele lapsele. Ma arvan, et iga naine tahab kunagi endale last. Aga missugune laps sellel suitsetaval naisel sünnib. Mina olen oma emale väga tänulik, et kui ta rase oli ei tarvitanud ta alkoholi, ei suitsu ega muid mõnuaineid, ning tänu sellele on minul
Ökoturismi kriteeriumid Vastutustundlik turundus Ökoturismi turundatakse vastutustundega ja viisil, mis tekitab kliendis realistlikke ootusi ja samas tagab loodus- ja kultuuriressursi pikaajalise kaitse. Kui tavaturismis dikteerib nõudlus pakkumise, siis ökoturismis on esikohal nii loodusliku kui ka kultuurilise koormustaluvuse jälgimine. Seega dikteerib ökoturismis pigem pakkumine nõudluse. Kuna "öko" on populaarne, üritavad paljud sellisedki ettevõtjad reklaamida oma teenuseid ökoturismi nime all, kelle tegevus ei ole vastavuses ökoturismi põhimõtetega. Seda on hakatud nimetama rohepesuks (greenwash). Üheks tõhusamaks vahendiks tegelike ökoturismi ettevõtjate eristamiseks rohepesijatest on ökomärgistamine, mis võimaldab eristada tegelikud ökoturismitooted rohepesijate toodetest. Ökoturismi turg ja struktuur Ökoturismi turuosa kohta ei ole ühest infot
See siiski ei tähenda seda, et Rootsi ei osale üldse välismissioonidel ega saada sinna oma sõdureid või tehnikat. Rootsi on saatnud sõjaväelasi Afganistani ja Kosovosse ning osalenud õhuoperatsioonides Liibüa vastu ja mereväeoperatsioonidel piraatide vastu Aafrika rannikul. (Diplomaatia). Siiski ei saa seda võrrelda Taani osalusega erinevates operatsioonides. Rootsi on selgelt passiivsem osapool ning nende prioriteedid on teised. Nad üritavad probleeme lahendada teist moodi ja pigem läbirääkimiste laua taga. Näiteks on erinevus sõjaväelaste saatmisel teistesse riikidesse. Taanis on kohustus sõita välismissioonidele, kui selleks käsk anatakse, Rootsis seevastu on meeste enda valik, kas minna või mitte(Wilson&Forest, lk242). See näitab seda, et Taani üritab olla ja on ka palju aktiivsem sõjalises tegevuses. Lisaks teevad nad otsesemalt koostööd partnerriikidega ja NATO-ga. Rootsi on rohkem sõjavastane ning
Võib leida ka lugusid, kus haiguse tagajärjel lõhnatundlikkus kaob täiesti, nt mingid gripivormid. Maitsmisaisting maitsmine ja haistmine on tugevalt seotud omavahel. Maitset tunneb siis, kui süües lahustuvad ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad keelepinnal. Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o)
paljudele selge, mida see täpselt endast kujutab. Kui räägitakse rohelisest eluviisist, siis inimesed tavatsevad ikka kalduda äärmustesse nagu et ei tohi süüa liha, ei tohi sõita autoga jm sellist ning see võib olla ka üks põhjustest, miks paljud ei poolda seesugust eluviisi. Minu meelest on oluline mõtteviis, et iga inimene saab midagi keskkonna heaks ära teha, sest kust mujalt ikka alustada, kui iseendast ja oma valikutest/hoiakutest. Vahel on niimoodi, et roheliste eestvedajad üritavad kõigest väest oma riigis olukorda paremaks muuta, kuid tulemus tuleb hoopis negatiivne. Toon siinkohal ühe põneva näite. Itaalias prooviti korra vähendada autode arvu kesklinna sõitmisel nii, et ühel päeval lubati neid, mille number lõpeb paaris numbriga, ning järgmisel päeval neid, millel paaritu numbriga. Tulemus oli see, et hakati endale muretsema kaks autot - üks paaritu ja teine paaris numbriga lõpus. Nii, et kõik pole meie maailmas siiski nii lihtne kui paistab.
umbes nii nagu võru keelega. Võru keelt oskavad veel vähesed Võrumaa elanikud. Põhiliselt on nendeks vanad inimesed ja ka need kes on seal sündinud ja kelle peres räägitakse veel võru keelt. Võru keel kaob aeglaselt kasutusest, sest enam ei õpetata Võru koolides seda keelt, vaid eesti keelt. On ka inimesi, kes on kolinud Võrru elama ja kes räägivad murdeta eesti keelt, ka sellest võib tuleneda võru keele kadumine. Paljud võrulased tahavad, et võru keel säiliks ja nad üritavad seda teha rääkides omavahel koguaeg selles keeles. Nad avaldavad ka ühte ajalehte, mis on läbinisti võru keeles. Aastast 1995 töötab Võrus Võru Instituut, mis tegeleb võru keele uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist. On olemas ka mõned raamatud, mis on võru keeles ja nende raamatute olemasolu aitab säilitada võru keelt. Mina arvan, et ajapikku kaob võrukeel täielikult kasutamisest, kuigi seda üritatakse säilitada.
abi, kuid paljud ei taha. Tallinnasse on loodud supiköök, kus saab käia söömas sooja toitu. Viimasel ajal külastab supikööki iga päev ligi 250 inimest. On loodud ka kodutute töökeskusi, mis aitab neil jalule seda oma tulevikku. Maailmas peetakse ka kodutute jalgpalli Mme. Mitmed mängijad on sealt isegi oma kutsumuse leidnud ja saanud taas oma elu korda. 2010. aastal on juhtunud juba mitmeid õnnetusi kodututega seoses. On süttinud tulekahjud majades, kus nad üritavad peavarju leida lõket tehes. Siinkohal tuleb meelde klassiõe hiilgav mõte selliste õnnetuste vältimiseks. Ehitada paar kivist hoonet, kus kodutud saaksid käia peavarjul ja lõket tehes sooja saada. Sest tänavune talve ilm on käre ja külm, ning kodutud otsivad iga hinna eest sooja. Eelkõige tuleks meeles pidada, et ka nemad on inimesed just nagu meie. Ei tohiks nende peale halvasti vaadata või neid pilgata. Pigem teha nende heaks kõik, mis meie võimuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
