Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluett...
See ei ole mitte üksnes au, vaid ka raske koorem kanda, mis nõuab absoluutset ja täielikku pühendust. Valitsemise juures nõunike valides tuleb eristada tõelisi sõpru ja meelitajaid (inimesed, kes räägivad valitsejatele seda, mida nood kuulda tahavad). Lahenduseks, kuidas meelitajaid eemal hoida, pidi valitseja ennast harima Erasmus soovitas lugeda Cicerot, Plutarchost ja Platonit, et aru saada, mis on hea nõu ja mis on halb nõu. Valitseja valitsemise ülimaks eesmärgiks peaks olema rahu ja stabiilsus. Maksud tuleks hoida madalal ning ise peaks elama kokkuhoidlikult. Hea valitsus on see, kui on hea valitseja, kes annab häid seadusi ning riik sekkub võimalikult vähe inimeste asjadesse ja täidab vaid miinimumfunktsioone (õiguse mõistmine ja rahu tagamine). 1 ,,Valitseja". Kõik, mis meid oma eesmärgini viib, ongi voorus(uus tähendus)
Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Nad käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. Sümbolistidele oli esmatähtis, mis on pildi peal kujutatud, mitte aga kuidas seda on tehtud
tüpiseerimine väga edukas. Ühel ajal kirjutavad Balzac ja prantuse üliromantiline luuletaja Lamartaine(?). Õitses Scotti stiilis seiklusromaan. Mis sai romantilisest luulest? Luulesse tuleb märgatav objektsus. Palju hakatakse kirjeldama objekte, võivad olla nt arhitektuur, mingi hoone, mingi pilt, mingi kuju. Taaskehtestub justkui klassitsistlik nõue kirjutada luulet võimalikult perfektselt. Teistsugused riimi- ja rütminõuded, mida keegi ei pannud kirja. Perfektsioon muutus ülimaks nõudeks luule loomisel. Jules Verne: botaaniline raamat, kujutatud teadust. Loomaaiad, loomade kirjeldus jne. Teemad taanduvad ilutsemiseks. Inglise luules on eriti märgatav ka impeeriumiloome. Dickensi romaan : ,,Suured lootused". Keskseks noormees, kelle nimi on Pip, võltsid lootused, tahab rikkaks saada, valib valed teed. Saab lõpuks teada, mis on õnn jne. Ajab taga kõrki kaunitari, lõpuks saab teada, et ta pole midagi väärt jne. Leiab teise toreda tüdruku. Selline asi ei meeldinud
peavoolu poliitikuid tegudele ikka sunni. 57.Säästliku arengutee probleemid. Keskkonnaprobleemide üle peetakse väga palju konverentse, arutelusid, kirjutatakse raporteid ja raamatuid, tehakse kokkuleppeid ja peetakse foorumeid, aga käegakatsutavaid tulemusi on pigem vähe. Üks tõenäolisemaid põhjuseid, miks säätlik areng ei toimi, on läänes sajandeid juurutatud mõtteviis, mille kohaselt on ühiskonna ülimaks mõõdupuuks progress ja arengusuutlikkus ning et selle tagamiseks on loodus mõeldud inimese käsutamiseks. Sinna alla kuulub ka kristlik käsitlus, mille kohaselt on inimene kui jumala näo järgi loodud olend kõikvõimas kõigi alamate olendite ja eluvormide üle käsutamaks. Samuti on kritiseeritud inimese loomuomast soovi aina suurema heaolu ja mugavuse järele, kus ollakse iga võimalus varmas omaenda huvides ära kasutama, hoolimata järeltulevatest põlvedest
Liikmesriikide vaheline politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Eesmärgiks on vältida rassismi ja ksenofoobiat ning võidelda organiseeritud või muu kutitegevuse vastu. 2) Euroopa Liidu õiguse allikad. ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik.Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest: - aluslepingud: Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, - aluslepingute protokollid ja lisad, liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingud ja muud lepingud.
Pilliroo tapmiseks pole vaja, et kogu maailm haaraks relvad, piisab aurust või veetilgast. Aga kui universum inimese hävitaks, oleks inimene oma tapjast siiski ülevam, sest ta teab, et ta sureb, ja teab, mille poolest on universum temast üle, aga universumil pole sellest aimugi. (Inimese suurus on suur selles mõttes, et inimene ise saab oma armetusest aru.) Mida peab Pascal inimese ülimaks hüveks ja kuidas ta seda kirjeldab (vt. 425, 430)? o Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. o Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? o Sest ateist järgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole mõelnud Küsimused Seneca Kirjade kohta:
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
13 kultuur v õiks olla ideal inimlik t äius vastavalt absoluutseletele universaasetele väärtustele (absoluutsete väärtuste kogum) ( ise ei usu väärtustesse, mis kestavad ajast aega, üle inimeste) kultuur on dokumenteerimine kogum vaimse t öö produkte, kultuuri on salvestatud inimmõtlemine ja kogemus k äsitleb kultuuri kui teatavat elamisviisi, kultuur on see, kuidas inimesed oma igapäeva elu elavad *ei ole ühegi vastu ega poolt, ei poolda, et ainult ühte peetakse ülimaks, neid tuleb kõiki koos jälgida *esimese puhul häirib teda see, et inimest ei võeta kui loomalikku olendit, looduslikku päritolu *ei poodal ka seda, et ülistatakse ainult seda, mis on dokumenteeritud, tuleb märgata keskkonda ja muid nüansse *ei poolda mõtet, et kunstiteosel on SUHE ajastuga, puudub dialoog ajastuga *kunstil pole mingit priviligeeritud vormi, ei asu väljaspool inimühiskonda kuulub inimtegevuse vormide hulka *konflikt Marxi põhimõttega :
Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigeb erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Need aga kelle jaoks on tähtsad avalik sektor ja võrdsus ühiskonnas on vasakpoolsed (pahempoolsed). Parempoolsed ideoloogiad 1) Liberalism - Näide: Reformierakond. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema nii kujundatud, et luua maksimaalne vabadus indiviidi tegutsemiseks. Riigi rolli näevad liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vaba turumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist (õhukest riiki- riik sekkub minimaalselt inimeste ellu ja majandusse)
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Ta loetleb teaduslikke üksikasju. (,,Arthur Gordon Pymi lugu") · Detektiivlood Ta pani aluse kaasaegsele detektiivijutule. Lisaks süzeelisele põnevusele köidab Poe lugejaid loogilise analüüsi ja arutluse keerdkäikudega. (,,Näpatud kiri", ,,Kuldmardikas") Tema esimene raamat ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" avaldati 1827. Poe andis järgmise teose välja sõjaväes. Pärast teost ,,Kaaren ja teisi luuletusi" hakkab jutustustele keskenduma. Poe luule ülimaks sihiks on hingelise erutuse ja ühenduse ning kõrgema ilu edasiandmine. Ta kasutas oma luules kõlaefekte teadlikult. Lisaks olid tema luules siseriimid. 13. Romantism Romantism sai alguse Saksamaal ja Inglismaal 18-19. sajandil. Levis kiiresti Prantsusmaale ja mujale Euroopasse. Enne romantismi olid valgustus ja klassistism. Romantismi kõrgaeg kestis 1930. aastani. Romantikute pessimism oli protest varasema vastu. Romantismi üks peamisi teeneid oli uusfilosoofiline lähenemine
siiani sedasi) Mani juudi..., eeskujuks oli apostel Paulus, Mani on kristliku misjoni otsene mõju. Õpetus kolmainsusest eristab kirstlust teistest monoteistlikest usunditest. Samuti on seal oluline idee: inkarnatsioon (NB!mitte reinkarnatsioon) ühekordne sündmus, mis üks kord ajaloos on toimunud: jumala poja või lausa jumala enda sünd inimeseks. Lunastus patust vabanemine (lunastusreligioonid kõik usundud, mille ülimaks eesmärgiks on inimese vabanemine millestki, nt: budism, hinduism, manilus, gnoosis, mitra kultus.) Tahetakse vabaneda: patt : apostel Paulus räägib ainsuse vormis patust (juba UT on ka pl), tema jaoks patt oli kui türann, kelle alt vabastab Kristus (justkui ostaks vabast endale orjusest). Nüüd on nende isand Kristus. See toimub ristimise läbi. Apokalüptiline maailmapilt: on kaks ajastut. Jeesus mõtleb kõneldes uut ajastut. Patt kõrvaldatakse maailmast aegade lõpul.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
kohaldamissfääris” (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 57.3). PS II ptk pealkiri “põhiõigused, vabadused, kohustused” tuleb natukene lähemalt selgitada. Põhiõiguse mõistel tuleb kõigepealt vahet teha materiaalsel ja formaalsel mõistekasutusel. Põhiõigusi on püütud määratleda materiaalselt, pidades põhiõigusteks vaid neid õigusi, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. Vabadus on preambuli 3. osalauses tõstetud ülimaks väärtuseks õiguse ja õiguse ees. Liberalism on PS üheks nurgakiviks, kuid mitte ainukeseks. Eesti riik on rajatud vastavalt preambulile rajatud vabaduse kõrval ka õiglusele. Samuti mainib PS §10 peale demonkraatiat ka sotsiaalset õigusriiki. Lisaks sätestab PS §28 lg 2 esimeses lauses subjektiivse õiguse riigi abile puuduse korral – mis on sotsiaalriigi idee selge väljendus. Seega on vabaduse kõrval väljendatud autorite poolt ka sotsiaalset turvalisust. Materiaalne
neil konflikt · Sõjavastased "Dulce bellum inexpertis" (sõda on magus neile, kes pole seda kogenud) 1515, "Querela pacis" (rahu appikarje) 1517 "Kristliku printsi kasvatamine" · Kirjutatud Karl V-le Aragoni troonile astumise puhul. Aforismide kogumik "valgustatud" valitsejale. Hiljem sai Karl V kogu Hispaania valitsejaks · Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Kuidas saavutada rahva `konsensus': tuleb olla armastatud! Valitseja ülimaks eesmärgiks peab olema rahva armastuse pälvimine. Mida peab rahvas tegema, et saada valitseja, keda on võimalik armastada? Kes hakkab teda kasvatama? Keda valida? 1) Juhised rahvale: Kui ei saa valitsejat valida, tuleb teda kasvatada. Pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine 2) Juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid"
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
(H. de Balzac) · Keskpärases hinges on kõik keskpärane, niihästi sõprus kui ka kõik muu. (B. Pascal) · Nagu armastus, nii on ka sõprus joovastavalt lõhnava õie ja teravate okastega roos. (V. Belinski) · Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu. (Cicero) · Sõprus pole rikutud südamete jaoks. (Voltaire) · Võida enesele sõprus heade tegudega. Selles seisnebki tõelise sõpruse mõte. (Abdul-Faradj) · Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. (M. Montaigne) · Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. (La Rochefoucauld) 26 · Mingisugune sõprus pole võimalik ilma vastastikuse lugupidamiseta. (A. Makarenko) · Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult. (Jean Paul)
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
Ühiskond kardab I H A dekodeerimata voogusid, mistõttu püüab neid kõikvõimalikel viisidel kodeerida. D ja G tahavad, et I H A — tootmine, tarbimine, seksuaalsus, teadmine — kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita. Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme. Tuleb luua uusi subjektiivsuse vorme, paljust, pluralismi ja keskmetust identiteedi asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks — ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu.
lüüklased ennast viimaks võiduhüüete saatel vallile. Lahing ägeneb veelgi, nii ühelt kui teiselt poolt tõttab lahingusse uusi ridu. Pole ühtegi juhti ei Kreeka ega Trooja poolel, kes poleks verine määritud kas iseenda või vaenlase verega - , ja ikka veel ei ole selgust, kummale poole jääb võit. Siis aga kostab üle lahingukära Hektori kõmisev hääl: ,,Troojalased, hobustetaltsutajad, murdkem vallist läbi laevade juurde ja süüdakem need põlema!" Kõik koonduvad ülimaks pingutuseks: uskumatu jõuga sasib Hektor maast suure terava otsaga rahnu see on nii raske, et kaks tugevat meest jõuaksid seda vaevalt kergitada ja raksab sellega vastu väravat, tabades otse uksepooli koos hoidvate klambrite pihta. Vägevad hinged vappuvad, raudriivid katkevad ja uksepooled kargavad raginal pärani. Tõuseb troojalaste võidukisa viimaks ometi on avatud tee, mille kaudu saab tungida vaenlase leeri
Liivimaa maanõunik. Patkulist, keda Schirren peab kangelaseks, et aristrokraatia eest seisab Rootsi absolutismi vastu. Hiljem pettus. Schirren oli väga hea lektor, kujundlik ja vaimukas. Mõned, et tema loengute mõjul sai neist ,,baltlane". ,,Liefländische Antwort" Schirren väliskirjanduse tsensor, oma teosele võimaldas kiire leviku, patt seda enam et sisu on... Schirren vabastatakse professori ametist ja põgeneb Saksamaale. Schirreni vastus kaitsekõne Balti erikoorale, ülimaks väärtuseks Eesti ajaloost on autonoomia püüdlus, vastuseis väljastpoolt tulevale survele. Nt Karl XI poolt mõisate reduktsioon, nüüd Vene keskvõimu ja slavofiilide pealetung venestamise eesmärgil. Oluline valikuvõimaluste vabadus. Ideed pole täiel määral teostunud, Venemaalt pärit sekkumiste tõttu. Samarin jääb Vene rassi ideed jälgima. Teos löövas stiilis, halvustav venelaste suhtes. Vene kavatsuste ja suutmiste vahel on vahe suurim. On võimetud korralikult oma
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
- Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512) - Usuline veendumus: inimene saab õndsaks vaid jumala armust - Suurepärane piibliekspert - Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki. (Tetzel) ...Ketserlussüüdistused - Hülgas Paavsti ja kirikukogu primaadi ja seadis ülimaks juhtnööriks piibli (ristiinimene ei vaja vahendajaid) Piibli lugemine enakeeles - Hea kõneleja ja kirjutaja: lendlehed - 1521 Wormsi riigipäev: lindpriii - Jättis seitsmest sakramendist alles vaid kaks, mis põhinesid evangeeliumitele: Ristimine ja armulaud - Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond (1525-...) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus
Neli põhiideed õnnelikuks eluks: Jumalat pole vaja karta, surm on kõigest teadvusetus, hüvet on kerge saavutada ja pahesid kerge vältida. Et olle õnnelik, tuleb teada, mille poole püüelda ja millest hoiduda. Naudinguid on kolme erinevat liiki: hädavajalik loomulik nauding (nt janu), loomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt suguline armastus), ebaloomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt kuulsus ja au). Eudaimonistlik eetika peab isiklikku õnne ülimaks väärtuseks. Õnn seisneb rõõmsas ja rahulikus meeleolus. Et selleni jõuda, tuleb olla mõõdukas, hinnata vaimseid väärtusi ja piirata meelelisi naudinguid. Südametunnistus on käitumise normatiiv. Utilitarism e eetiline positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus säärane, mis toob maksimaalselt kasu võimalikult paljudele inimestele. Hüvede hindamisel tuleb kõrvale heita igasugune diskrimineerimine nt keele, nahavärvi, soo või rahvuse põhjal
1296 Clericis Laicos' e nimelises bullas kirikule uute maksude määramise ilma paavsti nõusolekuta. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa boikoteerisid teda edukalt (prants. keelas kulla viimise Kirikuriiki) pidid ta oma nõudmistest taganema. 1301 kui Philippe IV vangistas paavsti legaadi süüdistas Bonifatsius teda kuninga volituste ületamises. Aastal 1302 kuulutas paavst (bullaga Unam Sanctam) ennast kõigi kristlaste ülimaks vaimulikuks ja ilmalikuks valitsejaks. Seepeale süüdistas Philippe teda ketserluses. 1303 Philippe IV lasi paavsti röövida. Kuigi Bonifatius VIII vabanes suri ta mõne aja pärast. Tema aeg oli keskaegse paavstivõimu tipp, kuid pärast ta surma algas paavstivõimu langus. 1298 anti tema juhtimisel välja Liber Sextus kiriku seaduste kogu. Legaat-Clericus Lacois-UnamSanctam- XV saj. kirikukogud: Konstanzi kirikukogu (1414-1418) kutsuti esile vastupaavst Johannes XXIII poolt
täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad saada ka maatüki, mida harisid heloodid, ja pidid soetama perekonna. Abielutust loeti Spartas häbiväärseks. Kuid ka abielus spartiaadi elu möödus kodust eemal meeste seltsis lahingutes ja sõjalistes harjutustes. Spartas peeti seega riigi huvisid üksikisiku huvidest palju tähtsamaks. Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks. Eluaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrgema taseme. Nende faalanks püsis sajandeid võitmatuna. Lisaks tagas karm distsipliin pikaks ajaks riigi sisemise stabiilsuse. Türanne siin esile ei kerkinud. Demokraatlik Ateena A teena riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas oli nagu Spartagi polise kohta tavatult suur. Kuid erinevalt
Milles seisneb moraalse impulsi (motiivi) probleem? Mille poolest erineb meelevald tahtest? Mille poolest erineb eneseaustus enesearmastusest? Mida tähendab väljend moraalselt ehtne maksiim? Mida nimetab Kant pühaduseks? Mida nimetab Kant kohustuseks? Milles seisneb legaalsete ja moraalsete tegude erinevus? Milline on kategoorilise imperatiivi teine sõnastus? Mida nimetab Kant eesmärkide riigiks? Milles seisneb praktilise mõistuse dialektika? Mida nimetab Kant ülimaks hüveks? Millises suhtes on ülima hüve mõiste praktilise mõistuse dialektikaga? Kuidas on kõlbeline kohustus formuleeritav ülima hüve idee abil? Mida kujutavad endast praktilise mõistuse postulaadid? Milline on nende seos ülima hüvega? Milline on praktilise mõistuse postulaatide kontseptuaalne tähendus? Milles seisneb praktilise mõistuse primaat teoreetilise mõistuse ees? 13. Seminar. Kant. Idee üleüldisest ajaloost maailmakodanluse sihis.
olend. Õnne poole püüdlevad kõik inimesed. Õnn on seejuures eesmärk omaette, kõike muud valitakse vaid vahenditeks millegi teise jaoks. Õnn on püsiv seisund, õnnelikuna ei vajata midagi. Mis on õnn? "Et jumalad on õnnelikud ja teevad vaid vaimutööd, suurim õnn on ka inimese puhul vaimutöös." Kuigi on vaja hoolitseda ka keha eest, peab väliseid hüvesid olema vaid nii palju, et poleks vaja neile tähelepanu pöörata. Inimese ülimaks hüve on õnn, mis on enesega piirduv (autarkes). Õnn - eudaimonia kõik, mis elus võib soovitavat olla - seisneb autarkias, kui elu on meeldiv omaette võetuna, selle enda pärast 15 ja mitte millestki muust tingitult. Töö ei ole õnn, töö eesmärk on saavutada jõudeaega, õnn on jõudeajas nauditavas. Nii nagu sõja eesmärgiks on rahu, on töö eesmärgiks nautida saavutatut..
ettenägelikkusest osaleda. inimese tema mõtlemise, hoiaku ja tahte · Loodusseadustest sünnivad üldised tegevuse suunatust igavesele olemispõhjusele Jumalas. printsiibid. · See on õige usaldus olemise vastu, mis võimaldab · Praktiline mõistus kohtumist tõega. · Praktilise mõistuse ülimaks põhimõtteks on: Head · UNIVERSAALIATE KÜSIMUS tuleb teha, kurja tuleb vältida. · UNIVERSAALIATE KÜSIMUS · Üksikule inimesele vajalikud seadused (lex · Universaalid on üldmõisted, mis erinevad üksikasju humana) väljenduvad riiklikus korras. kirjeldavatest mõistetest. · See peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima · Kas liigid ja klassid eksisteerivad tegelikult või
suundi. Antiikne vooruseetika Aristoteles küsib raamatus Nikomachose eetika*: "Mis on inimese jaoks hüve?" Ja vastab: "See on hinge toimimine kooskõlas voorusega." * www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos Hüve õnn Igal tegevusel on suundumus mingi hüve poole. Hüve pole siin mõistetud kitsalt eetilises tähenduses, vaid lihtsalt eesmärgina, mida üldse tahetakse saavutada. Inimese ülimaks hüveks on õnn. Mis on õnn? Voorused ja õnn Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Keskaja filosoofia voorustest Kui keskaja kristlikud filosoofid kõnelesid voorustest, siis pidasid nad silmas, et moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele. Voorused olid "teoloogilised voorused" nagu usk, lootus, armastus/hoolimine, kuulekus Jumalale, heategemine.
pooled esindavad oma huvisid, aga nad kannavad kaasvastutust ettevõtte majandusliku ja sotsiaalse arengu eest. Ettevõtte heast töötulemusest on huvitatud paljud isikud ja institutsioonid, see ei ole ainult omaniku eraasi. Konfliktide lahendamisest peavad olema huvitatud mõlemad pooled, tööõigus peab seda reguleerima. Töölepingu osadeks on üldised töötingimused ja palgatingimused. Seadustel on eesõigus töölepingute ees. 5.Tegevuse eesmärgid Ettevõtluse ülimaks eesmärgiks pikas perspektiivis on kasumi maksimeerimine. Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha kompromisse. Konkreetsel ajaperioodil võivad olla järgmised rahas mõõdetavad (monetaarsed eesmärgid): *kasumi maksimeerimine *tulu maksimeerimine *käibe maksimeerimine Need eesmärgid on vastuolulised, tuleb teha valikuid. Mittemonetaarsed eesmärgid: *majanduslikud *mittemajanduslikud (sotsiaalsed, eetilised, poliitilised):
alusepanija. Süllogistika järeldamisõpetus. Näiteks: kui A=B, siis B=A jne.EETIKA (Teos "Nikomachose eetika") Vooruslikust peab õppima. Vooruslikus on kesktee äärmuste vahel (Näiteks: optimism ja pessimism). Inimene on ühiskondlik olend, see tähendab, et kõik inimesed püüdlevad heolu suunas. Et olla õnnelik, peab suutma ennast hoida nendes 12 püüdlustes äärmuste vahel. Kuid ülimaks õnneks on vajalik vaimne tegevus ehkj mõistuse kasutamine, mis eristabki inimest loomast Hellenism.Hellenismi esindajad: 1)küünikud, 2)epikuurlased, 3)stoikud, 4)skeptikud 1) Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 109 118 http://www.hot.ee/indrme/diogenes.htm Kuigi küünikute filosoofia sai alguse 4. saj. eKr, ei saa seda siiski sisuliselt võttes nimetada klassikaliseks filosoofiaks, sest küünikute filosoofias väljendus juba antiigi langus. Rajaja
Sõprus on selleks, et täita tühja kohta südames, kus puudub armastus. Kes lakkab olemast hea sõber, see pole seda kunagi olnud. Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Ainuke ja tõeline sõber on see, kes teab sinust kõike halvemat aga siiski armastab Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Kus pole täielikku otsekohesust, täit usaldust, kus varjatakse kas või tühiseid pisiasju, seal pole ega saagi olla sõprust Hea sõprus jätab jäädava mälestuse Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu.
Tänu kasvatusele omandab teise ühiskondliku loomuse. Ühiskond on rajatud kasulikkuse ideele. Orjad on meile teatud ihuliikmed. Hingeaatomid on kui päikesekepikesed tuulevaikuses, paiknevad terves kehas. Ajuaatomid teostavad mõtlemist. Südameaatomid tekitavad viha. Maksa-aatomid tekitavad kirgi ja ihasid. Kui lakkab hingamine, siis lakkab aatomide juurdevool - inimene sureb. Lõputu arv hingi ja vaime. 3 Eudaimonistlik eetika. Peab isiklikku õnne ülimaks väärtuseks. Õnn seisneb rõõmsas rahulikus meeleolus. Meeleolu tuleneb atomaarse struktuuri tasakaalust. Tee sellele tuleneb mõõdukusest, meeleliste naudingute vähesusest, vaimsete väärtuste hindamisest. Kehajõud on veoloomade juures, inimeste juures on hea hingejõud. Südametunnistus on käitumise normatiiv. Esteetika. Ilu nagu õnngi peitub aatomite harmoonilises struktuuris. Üksnes see, mis on loodud entusiasmiga, on tõeliselt ilus.
Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt saamid Norras, nn sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne). Usk - üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on üleloomulikuga seotud hoiakute, religioossete uskumuste ja praktikate süsteem. Suurimad religioonid: Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud juuti Jeesus Kristust ning, mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus Lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas
võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri
Samasse sfääri kuuluvad ka dogmaatika loodud kujundid, nagu näiteks rist või Kolmainsus. Siiski on mütologeemi ning usulause vahel erinevus. ,,Sest kui mütoloogilised figuurid ilmuvad kui kahvatud varjukujud ning reliktid kaugest minevikust, mis on jäänud meile võõraks, siis usulause esindab vahetut ,,numinoosset" kogemust. See on elav mütologeem." (ibid) Jung argumenteerib, et kuigi kristlik teoloog peab usulause tõesust ülimaks kas siis selle dogmatiseerimise tõttu või vastupidi, evangeeliumide ,,demütologiseerimise" kaudu, ei saa 49 empiiriline teadlane, kes loodusteaduslikult orienteerub, sellist vaatepunkti toetada. Tema jaoks ei ole sõnaga ,,müüt" seotud mingeid väärtushinnanguid. Müüt tähendab tema jaoks teadvustamatuses toimuvate protsesside väljendust, mis käib samamoodi ka usulausete kohta.
Samad kriteeriumid nagu orkestril. Seda Sacchi truppi kandis ta oma peas nagu ideaalkuju. Elus ei olnud ta seda truppi aga mitte kunagi näinud. Tema peas kui täitumatu unistus ideaalsest teatritrupist. Gozzi't idealiseeris ta. Hoffmanni ei huvitanud dell'arte kui niisugune, vaid teda huvitas estetiseeritud dell'arte töötlus. Dell'arte mis oli saanud universaaleks teatri printsiibiks. Dell'arte mõistetanu nagu meisterlikkuse kriteerium. Näitleja ülimaks mõõdupuuks, ülim saavutus. Kindlad vastanduvad paarid, neil paaridel on nagu vastanduv genotüüp. Hoffmanni segasid teatrisse tungimast valgustusaja näitlejad. Hoffmann nimetas neid halbadeks muusikuteks (ei pruukinud reaalselt muusikud olla). Neil oli kitsas mängupind. Tema poeesia realiseerimiseks on vaja teistsugust näitemängu. Hoffmann leiab selle näitleja idee just Gozzi näidenditest. Esitab seda kui argumenti, et on võimalik teistsugune olemine laval
Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt saamid Norras, nn sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on üleloomulikuga seotud hoiakute, religioossete uskumuste ja praktikate süsteem. Religiooni olemuse üle vaieldakse nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid: Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud juuti Jeesus Kristust ning, mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus Lunastaja
Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt saamid Norras, nn sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on üleloomulikuga seotud hoiakute, religioossete uskumuste ja praktikate süsteem. Religiooni olemuse üle vaieldakse nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid: Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud juuti Jeesus Kristust ning, mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus Lunastaja.
sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri
on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täielikult kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste küsimus ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne.) Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on üleloomulikuga seotud hoiakute, religioossete uskumuste ja praktikate süsteem. Religiooni olemuse üle vaieldakse nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid: Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud juuti Jeesus Kristust ning mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus Lunastaja
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
11. Saagu kanda kinnitanud sofismid troonilt tõugatud, välja juuritud, põletatud, ja hävitatud ning saagu taastatud ülla mõtte ja käitumise hinnatud väärtus! 12. Mil iganes oletatav tõde on osutunud väljamõeldiseks, visakem see pikema jututa pimedusse, sinna, kus on surnud jumalad, surnud impeeriumid, surnud filosoofiad ja muu tarbetu rämps! 13. Ohtlikem troonitud valedest on see püha, jumalik ja eelistatud vale vale, mida igaüks peab ülimaks tõeks. See on kõigi teiste vigade ja eksiarvamuste viljakas ema. See on mõttetuste hüdrapäine tuhande juurega puu. See on ühiskonna vähk! 14. Vale, mis on tuntud valena, on juba pooleldi võidetud, kuid vale, mida ka teadjad inimesed võtavad kui tõde vale, mida lastele antakse koos emapiimaga on ohtlikum kui vargsi hiiliv katk! 15. Levinud valed on alati isikuvabaduse kõige võimsamad vaenlased. Nende vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
