· Veeringe Suur veeringe:esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe:esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Vä Veeaur Sademed Maailmameri ike veeringe Su Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri ur veeringe Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Transpiratsioon ehk taimauramine on vee aurum...
Mihkel Kohava Alan-Skiip Küttim Hardi Link & Jaak Peterson esitlevad SOOMAA RAHVUSPARK ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuur...
Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured Click to edit Master text styles üleujutused. Kui suurvesi Second level Sakala kõrgustikult alla tuleb, Third level ei suuda Soomaa jõed seda Fourth level Fifth level korraga ära mahutada. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi Neist 38 puu-ja põõsaliike. Siberi võhumõõk Click to edit Master text styles Samblaid on leitud 193 liiki. Second level Third level Seeni on leitud 360 liiki.
kanalisatsiooni rikkest või ülekoormusest; 12. avariidest põhjustatud üleujutused - Üleujutust tõkestavate rajatiste purunemisest 13. põhjustatud üleujutused. Paisude purunemisest põhjustatud üleujutused; 14. teised inimtekkelised üleujutused; 15. teised looduslikud üleujutused. 15. Üleujutusdirektiivi olulisemad nõuded riskide osas. Vastavalt direktiivile tehakse tööd kolmes etapis: üleujutusega seotud riskide hindamine, üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamine üleujutusega seotud riskide maandamiskavade väljatöötamine ja rakendamine. 16. Ohtlikeks peetavad veetasemed Eesti rannikualadel. Ohtlikud veetasemed: Tallinn 120cm ja enam Narva-jõesuu 160cm ja enam Haapsalu 140cm ja enam Pärnu 160cm ja enam Virtsu/rohuküla 100cm ja enam 17
purunemine; mere tekitatud üleujutused, mida põhjustavad tavaliselt maavärinad või tormituuled. Üleujutus võib tekkida kiiresti või aeglaselt. Enamasti areneb üleujutus pikema perioodi jooksul (rohkem kui ööpäev). Suured ja kiired üleujutused on väga ohtlikud. Äkiliste ja kiirete üleujutuste põhjuseks võivad olla suuremad tormid, maavärinad, samuti veetammide purunemine. Sellised üleujutused toovad kaasa väga palju hävingut. Kiire ja äkilise üleujutusega võivad kaasneda puude, jää ja prügi massiline liikumine, mis seab ohtu inimesed ja nende vara. Harvad ei ole olukorrad, kus vesi ,,pühib" minema hooneid. Üle 60 cm veetõus viib väga lihtsalt auto veevooluga kaasa. Äkilised ja kiired üleujutused võivad tekkida minutitega. Inimene suudab veereziimi muuta: · Tammide rajamine muudab looduslikku veereziimi Väheneb üleujutuste oht · Tammi taha tekib veehoidla Niiskel aastaajal saab sinna vett koguda
· sälkorg- ülemjooks, V-kujuline, põhjaerrosioon, kiire vool · moldorg- keskjooks, U-kujuline, vähe vett, küljeerrosioon, aeglane vool · lammorg- keskjooks, astmete olemasolu, küljeerrosioon, aeglase vool Soot ehk jõekoold on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks.Mõnikord võivad soodid tekkida ka üheainsa üleujutusega. PÕHJAVESI Põhjavesi- maasisene vesi mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega horisontides Kuidas tekib põhjavesi? Infiltratsioon Infiltratsioon kujutab endast sademete või pinnavee imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Põhjavee soolsus on suurem sügavamal kihtides, kuna soolakristallid vajuvad põhja
korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli
Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt
tabanud. 75 000 km2 suurusel alal hukkus rohkem kui 50 000 inimest, 200 000 ehitist purunes ja 800 000 inimest jäi peavarjuta. -4- Üleujutused Üleujutus on nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. Üleujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks, esimesel juhul on see tingitud näiteks kevadel jõesuurvee ajal jõesängi üleujutusega. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodavaveehoidla tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada. Üleujutusi võib toimuda paljudes veekogudes: järvedes, jõgedes, ojades. Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest. Huanghe 1887 4845 km pikkune Huanghe saab alguse Tiibeti kiltmaa kirdeosas, läbib kitsas orus
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
14) vajadusel miljööväärtuslike alade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ja kohaliku kaitse alla võtmine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) vajadusel rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine; 16) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 17) vajadusel korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal; 18) vajadusel kallasraja sulgemine keskkonnaseadustiku eriosas seaduses ettenähtud tingimustel; 19) vajadusel asula või rajatise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohutuse vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel piirangute seadmine lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele; 10. Mis on detailplaneering?
Kõik egiptlaste ametid olid ühel või teisel moel religiooniga seotud. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ning hoidsid kodus oma lemmik jumalate kujukesi. Mõned neist olid kohalikud mõned aga tuntud kogu maal. Enamik jumalate kujukesi olid seotud mingi loomaga kes sümboliseeris nende omadusi näiteks jõud ja kiirus. Sageli olid need jumalad inimesekehaga ja kindla looma peaga. Ptah Memphise loojajumal kujutatud muumiana. Hnum Jäärapeaga loojajumal kes seostus Niiluse üleujutusega. Ra Kullipeaga põikese jumal. Hathor Taevajumalanna kes vahel võttis lehma kuju. Bastet Kass jumalanna kes hiljem seostus kuuga. Sekhmet Lõvi jumalanna kelle hingamine tekitas kuuma kõrbetuult. Sobek Krokodill jumal kelle higist tekkis Niilus Thoth Iibisepeaga või paavian jumal, õppimise ja kirjatarkuse kaitsja. Mut Raisakotkas jumalanna valitseva vaarao jumaliku ema kujul. Osiris Surnute, allilma ja ülestõusmise jumal.
kütuse all kinni. 3. Vigastatud laeva sisenev vesi põhjustab laeva süvise suurenemise ja muudab sellega olulisi püstuvusparameetreid, nagu KM ja ristkõverate väärtused (KN). Täislastis laeva KM kipub süvise kasvuga pisut suurenema, kuna ristkõverate väärtused vähenevad üle kümnekraadiste kreeninurkade juures märgatavalt. Viimane nähtus põhjustab kaadumisriski isegi positiivse GMc puhul, kui on tegu ebasümmeetrilise üleujutusega, kus kreenivad õlad võivad lühenenud taastavaid õlgu ületama hakata. 4. Ebasümmeetriline üleujutus põhjustab kreeni kohese suurenemise. Selline arenev kreen on tõsiseks ohuks, kuna ta mitte ainult ei vii vee sisenemiskohta allapoole, suurendades sissevoolu kiirust, vaid vähendab ka kreenipoolseid taastavaid õlgu. 5. Kui üleujutatud ruumi pind on suur, kahjustab vedeliku vabapinna negatiivne mõju püstuvust tõsiselt
Algselt on sõna niit tulenenud tegusõnast "niitma" - seega on niidud niidetavad alad. Veel kolmekümnendatel aastatel olid luhaniidud aktiivses kasutuses. Suvel niidetud ja kuivatatud hein pandi kuhjadesse, mis taliteega ära viidi. Tekkelt jagunevad niidud algseteks ehk primaarseteks ja inimtekkelisteks ehk sekundaarseteks niitudeks. Algsed niidud on tekkinud: maatõusu tõttu merest kerkivatel laidudel ja rannikuil (rannaniidud). jõelammidel regulaarse üleujutusega aladel, kus jää ja vee toimel ei ole puudel võimalik kasvada (luhaniidud). 8 Punkt on ilus kindlasti suvel kui taimed vohavad ja õitsevad. Kevadel ei pruugi olla ligipääsetav kuna võib olla üleujutatud, kuid siis avaneb teistsugune kaunis vaade. 10. Elva jõgi saab alguse Otepää kõrgustikult Valgjärvest ja voolab 200 meetri laiuses orus. Jõesäng on kogu ulatuses ühtlase laiuse ning sügavusega: 10 - 15 meetrit lai ja
· Domineerivad rohundid ja nn pärislehtsamblad · Bikarbonaatne puhverdus - 12 - Klatsifiilsed taimed Kaltsiumirikkas pinnases on vähe laahustunud forsforit. Enamus fosforit on lahustumatul kujul apatiidina või apatiidilaadseis Ca ühenditeis. Kaltsifiilid eritavad juurte kaudu oksaalhappeid ja lahustavad klatsiumfosfaati. Mineraalmaise soostumise 4 tüüpi sõltuvalt vee keemilisest koostisest 1) soostumine jõelammidel, kuhu üleujutusega satub rohkesti mineraalset ja orgaanilist ainet. 2) Soostumine mineraalaineterikka karbonaatse vee mõjul (aluspõhjaliste kõrgendike naabruses) 3) Allikasoode kujunemine kõrgustike nõlvadel põhjavee väljakiildumisaladel 4) Soostumine toitainetevaese veega liivasel pinnasel kasvavate männikute hävimisel või kanarbikunõmmede rabastumisel. Soode jaotus troofsuse järgi Troofsus Vee omadused Soo arenguetapp
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
Sageli on tegemist vanade liustike sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorg on moldoru arengu jätk, kus küljeuuristus saavutab ülekaalu. Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodu settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Lammoru elemendid: Lamm üleujutusega kuhjatud setete kogum Soot kaarjas vanasäng, mis eraldab siis kui jõgi suurvee aegu oma looke kaelast läbi murrab. Terrassid tekivad jõe erosioonibaasi alanemisel, mille tulemusena jõgi lõikub sügavamale orgu ning endistest lammidest jäävad alles terassid. Võivad koosneda nii aluspõhjakivimeist kui pudedaist setetest. Kanjonorg on järskude, kohati rippuvate veergudega org. Selle põhja jõesäng tavaliselt ei hõlma.
Marduki vangistasid aga vaenulikud jumalad, tema vabastas ta poeg kirjakunsti jumal Nabu. Arvatakse, et see eepos loodi II aastatuhande lõpul eKr. Eepost kanti avalikult ette Babülonis Akitu pidustustel. Pidustused olid pikad ja uhked ning lõppesid Marduki ja Istari rituaalse abieluga (keda esindasid kuningas ja Istari preestrinna). Akitu pidustused olid ka odra lõikuspidustused. Legendide järgi sai inimesi liiga palju ja neid hävitati algul taudi, siis nälja ja lõpuks üleujutusega. Enne üleujutust valitses maa peal 5 dünastiat. Pärast üleujutust tuli kuningavõim taas maapeale (algul Kisi linnas, siis hakkas mööda linnasid käima). Kangelaseepos oli Mesopotaamia kirjanduse kõige levinum vorm. Tuntud on nt eeposed Enmenkari, Lugalblanda ja Bilgamesi (ehk siis semiidipäraselt Gilgamesi) seiklustest. On nt lugu sellest, kuidas Enmenkar piiras üht linna ning võitis alles siis, kui kohale toodi tema
Kreatsionistid on üritanud ka luua kosmoloogiat, mis oleks kooskõlas nende noore universumiga mitte tavapärase universumi vanusega. Põhiline probleem on neil selles, et valgus, mis on pärit kaugetelt tähtedelt on maale jõudmiseks võtnud aega miljoneid aastaid. On pakutud välja, et valguskiirus on ajajooksul muutunud (kasutatud Wikipedia 2009). Kreatsionistid teevad mitmeid väiteid ka geofüüsikas, mis on põhiliselt seotud maakera vanuse ja piiblis kirjeldatud üleujutusega. Kreatsionistid ei arvesta ka radioaktiivsete ainete lagunemiskiirust, mis võib miljoneid aastaid aega võtta.(kasutatud Wikipedia 2009) 2.3.2 Analüüs 1) Ähmane või ümberlükkamatu väide- Kreatsionismi ümber lükata on täiesti võimatu. Esiteks ei ole jumala olemasolu kuidagi võimalik teaduslikult tõestada. Teine probleem on see, et kui midagi ei lähe nende teooriaga kokku saab lihtsalt õelda, et
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
rikkus - Karukultus ( ) abivaimuks on loomavaim Sügisel võtab karu enda juurde Hoolitseb tema eest terve talve Tapab karu karu koljust () saab austusobjekt ( ) V ARAJASED AJALOOLISED USUNDID: · Egiptus: - Iseloomulik : uuenemine ja viljakus seotud Niiluse igaaastase üleujutusega. - Vaarao jumaliku autoriteedi ja templi rituaalidega säilitati stabiilsust ja korda - Surmaga ümbritsetud rituaalid egiptlaste lootus, et pärast surma jätkub elu nagu enne. - Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad: Päikesejumal Ra Teeba jumal Amon Tõeja korrajumalanna Maat (sümbol sulg) Sünnitusejumalanna Thoeris
3) tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; 6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 7) supelranna ala määramine; 8) tänava kaitsevööndi laiendamine; 9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
3) ranna või kalda veekaitsevöönd. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). (3) Kõrgveepiir on mererannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab keskkonnaminister. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (4) Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. (5) Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
peapunkt. Kõrbed olid viljakamad , rohurikkamad kui praegu aga idapoolse kõrbes olid kivi ja metallid, saadi ka Siinai poolsaarelt neid, varakult teada kulla saade kohad, Nubia ehk kulamaad ülal lõunapool, väärismetalli kivimi allikad olid neile väga olulised. Varustasid mineraalse toorainega, paremini kui mesopotaamia. Nubia varude kontrollimine oli Egiptuse kuningatele oluline, tagasid nende rikkuse. Niilus aitas põlluharimistele kaasa oma üleujutusega regulaarselt.Üleujutused määrasid aastaajad, kolm aastaaega oli : Üleujutuse aastaaeg juuni kuus , ülem egiptusesse jõudis enne , alam egiptusesse jõudis juulis. Tipphetk oli september, siis hakkas tasapidi vaibuma. Ja see üleujutus kujudas maastikku, ja seetõttu olid kujundanud tasase jõeoru kuhu muda laotus, see üleujutus vesi mis kogu Egiptuse oru , ülemegiptuse pool kitsam , alam pool laiem , kogu org sai ühtlaselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
