tekkinud mitmeharuline jõesuu Emajõe delta Kuhjevormid Lammitasandikud suurvee ajal üleujutatav orupõhi · Kaldalamm - lammiala kõrgem osa · Kesklamm lammiala tasaseim osa · Jalamilamm - lammi madalaim osa, soostunud Lammimets -kasvavad jõe või oja lammil, madalatel järveäärsetel aladel Raudna jõgi, Soomaal Lamminiit -järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel -on kujunenud lammimetsadest Alam- Pedja Kuhjevormid Kaldavallid- suurvee ajal kaldalammile settinud jõesetted Aitäh kuulamast!
Enamus rabasid looduskaitse all. Rabade kuivendamisel ei saada harimiskõlbliku põllumaad, madalsoo kuivendamisel saadakse. Rabades elab kalu, madalsoodes mitte. Madalsoo vesi on hapnikurikkam kui raba vesi. Madalsoo turvas rohkem lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused: Mullad viljakad. Loomastik sama. 3) Järjestada valguse, niiskuse, liigirikkuse ja mullastiku viljakuse järgi Valguse järgi: 1) Raba, Lamminiit, Looniit 2) Madalsoo 3) Palumets 4) Laanemets
liigirohke. Enamik neist niitudest pool-looduslikud, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Enamik aruniite on metsastunud või põllumaaks üles haritud. Tüüpilised aruniite võib näha vaid looduskaitsealadel nagu Matsalus või Viidumäel. Iseloomulikud harilik mänd, arukask, harilik kadakas, kibuvitsad, valge kukehari, punane aruhein, muulukas, kähar sulgsammal, niidukäharik. Lamminiidud: Nimetatakse ka luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Kasvavad tamm, hall lepp, toomingas, haab, pajud, harilik sarapuu, lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, kassikäpp. Rannikuniidud:
Peipsis, kui avaras ja tugeva lainetusega hiigeljärves ei ole eriti rohket taimestikku. Üksnes varajatud lahesoppides ja saarte varjus leidub suuremaid taimekogumikke, aga samas on taimestik mitmekesine. Järve mitmekesine taimestik on kohastunud kasvama järve eri osades. Üldse on meie järvedest leitud umbes 120 taimeliiki ja neist 66 leidub juba Peipsi järves. Siiski on Peipsi järve taimestik erakordselt liigirikas. Sellele arvule võib veel lisada ligi 20 liiki üleujutatavatel aladel kasvavaid kalda- ja sootaimi. Järve taimestikku uurides võib seal enamasti eristada vööndeid. Järve kaldaribal kasvavad kaldataimed, mis taluvad ajutist üleujutust. . Tavalise veeseisu korral nad vees ei ole, kuid kevadel lume sulamise ajal või tugevate vihmade tagajärjel tekkiv kõrgvesi võib nad üle ujutada. Peipsi järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, konnaosja, luigelille jne.
Suvel ilmub metsa alla silmatorkavaid lilli, näiteks putukõis Ophrys lutea. Metsa ääres ja metsalagendikel on tavalised raudürdilise Junellia tridens võsad Tulemaa kevadele tüüpilise punaste õitega tsiili tulepõõsaga, mida leidub ka Beagle'i väina ja Lapataia lahe ääres. 600 meetrist kõrgemal kasvab Kõrg-Andide taimestik: väikesed põõsad, kerakujulised taimed ja kõrrelised. Metsades on turbarabad, mis asuvad madalatel üleujutatavatel aladel. Seal kasvavad turbasamblad ning mõned kõrrelised ja loalised. Mereäärsele taimestikule on tüüpiline roosa merikann. Tavalised on ka väikesed põõsad ning kaljudel kasvavad samblikud ja samblad. Meres kasvab "metsadena" suur pruuni värvi vetikas Macrosistys. Mõõna ajal võib näha harilikku koerahammast ning arvukaid punaseid ja rohelisi vetikaid. Lisaks taimedele elab rahvuspargi territooriumil 20 liiki imetajaid ja umbes 90 liiki linde,
Tallinna Ülikool Egiptuse Rahvastik ja Asustus Referaat Koostas: Johannes Kert Roots Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Esialgne asustus..................................................................................................... 4 Niiluse kingitus....................................................................................................... 6 Tänapäeva Egiptus................................................................................................. 7 2011. aasta revolutsioon..................................................................................... 7 ...
ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiidud Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede
Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm. Harva võib magus kirsipuu kasvada kuni 35 m kõrguseks ja tüve läbimõõt küündida kuni 120 cm. Tavaliselt on puu eluiga 70–100 aastat. agusale kirsipuule meeldivad kerged, sügavad, viljakad ja parasniisked mullad. Mulla pH võib seejuures varieeruda üsna suures ulatuses (5,5–8,5), eelistatud on siiski kergelt happelised 4 mullad. Ta ei kasva hästi üleujutatavatel maastikel. Puu talub küllalt hästi talvekülma, kuid õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad. Magus kirsipuu on valgusnõudlik ja küllaltki lühiealine puuliik, keda esineb sageli metsaservades ja -lagendikel. Aed-õunapuu Malus domestica Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas
lamminiitudeks ja lammideks. Luhtadel eristatakse kolme erinevat vööndit: *sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad, *keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad, * terassiäärne luht, kus settivad väiksed osakased ja setete hulk on väike. Kõik eelnimetatud vööndid ei pruugi luhal esineda. Luhaniidud ilmusid Eestisse umbes 2000 aastat tagasi inimtegevuse tulemusena: niit niideti, kasutati karjamaana. Luhaniidud asuvad tavaliselt jõgede ja järvede üleujutatavatel kallastel. Eesti asuvad nad Kesk-ja Lõuna-Eestis, tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam- Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Tehtud uuringute põhjal on arusaadav, et Eestis on luhaniidud ohus. 1960ndatel aastatel tehtud uuring näitas, et Eestis on luhaniite 83 000 ha, 1996ndaks aastaks oli säilinud ainult 12 000 ha. Luhaniitude säilimiseks tuleb neid pidevalt niita ja hooldada, et pajuvõsa peale ei tungiks.
-rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Loomastik: -tüüpilised liigid alvaritele: kiivitaja, alpi risla, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks -rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi. Lamminiidud- enamasti lagedad, kasvavad kiiresti kinni, kui puudub kasutus, kujunenud enamasti lammimetsadest. Viljakas muld, suurveega suur toitainete sissevool. Levik: leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel Taimestik: harva esineb üksikuid puid ja põõsaid puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas Põõsarindes võib kohata: pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikkas: harilik kastehein, kassikäpp Loomastik: Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp Rannaniidud- mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas levivad niidud, kus
rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 7. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Loo-, lammi-, ranniku- ja puisniidud. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (rohttaimed). Niitude loomastik. jõgede üleujutatavatel aladel, sõltuvalt asukohast väga varieeruv, eristatakse luhad, laialdasemalt Kesk- ja Lamminiidud suurtarna-, suurkõrreliste-, liigivaeseid ja Lõuna-Eesti jõgedel, halb vee- ja liigirikkaid kuivi lamme õhurez iim, viljakas Pärisrannarohumaad:
siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega. Niidutüübid: Alvar e loopealsed on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullad on väga viljakad ning kõrge liigirikkusega. reljeef on üldiselt tasane. Taimed- kadakad, kibuvits,kassikäpp,mägiristik. Linnud- kiivitaja,punajalg-tilder,kanepilind Lamminiidud e.luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel(Emajõgi, Pärnu, Kasari jt ääres). Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuleb niita,karjatada,muidu kasvab kinni.Taimestik:tamm, hall lepp, haab, toomingas/pajusid, harilikku sarapuud/ rohurinne on liigirikas- aruheinad,kassikäpp, mägiristik,tarnad, angervaks.Linnsutik:tikutaja,kiivitaja,rukkirääk
Kuid ligi 30% maismaalise tekkega soode areng on alanud liivadel. See viitab piirkonna kõrgele pinnavee tasemele. Reljeefi madalamates osades on veetaseme tõusuga vesi ulatanud maa-pinnale ja nii on seal kasvanud metsad hävinud ning alanud soostumine. Isegi pinnasevee taseme järgnev alanemine ei ole sageli suutnud peatada soostumist. Eristetakse nelja tüüpi maismaalist soostumist. 1. Soostumine jõevetega toimub perioodiliselt üleujutatavatel jõelammidel. Näiteks Väikese Emajõe lammil. 2. Toiterohkete vetega soostumine toimub kaltsiumirikka pinnakattega nõgudes. Näiteks Pandivere kõrgustiku nõlvad 3. Kõrgustike nõlvadel, toiterohkete surveliste põhjavete väljumisaladel asuvad allikasood. Näiteks Pandivere kõrgustiku nõlvadel. 4
Abilehed piklikmunajad, neid on harva ja nad varisevad kiiresti. Õitseb pärast lehtimist juunis, olles üks hilisem õitseja pajude hulgas. Isasurvad 3-5 (10) cm pikad, emasurvad 4-5 cm pikad, viljad valmivad augustis ja jäävad kuni kevadeni puudele. Hõberemmelgas (Salix alba L.) [alba] Suurte mõõtmetega, kasvades 30 m kõrguseks ja 1-2 m tüveläbimõõduga puuks. Eestis kasvab oma areaali põhjapiiril, esinedes vaid Lõuna-Eestis jõgede üleujutatavatel aladel, soodes jne. üsna vähesel määral, rohkem kultiveerituna, üldareaal lai, kasvades Kesk- ja Lõuna-Euroopast kuni 48 Lääne-Siberini ja lõunas Põhja-Aafrikani. Võra lai, tüve koor paks ja korbane. Noored võrsed peened, rippuvad, siidkarvased, hiljem paljad, kollalad kuni pruunid, lõvedega. Lehed süstjad, kuni
-mulla reaktsioon (pH) – meil on liigirikkamad aluselised kooslused- need on aastatuhandeid meie aladel olnud valdavaks. -toiteelementide sisaldus mullas ja produktiivsus – suurim liigirikkus keskmise toitainete sisalduse korral -suure liigifondi olemasolu st. ümbruskonna floora suur liikide arv – niidu alad on pikka aega püsinud suurel territooriumil. Lamminiidud -nimetatakse ka luhaniitudeks -leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. -lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest -tuntuimad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres -enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid -kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala Eestis on viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud
Kuna lood ja puisniidud on paljude elustikurühmade poolest väga kõrge elurikkusega kooslused, on nende hävimisel kriitiline mõju Eesti elustikule. Hoolduse puudumisel on erinevaid põhjuseid, millest peamised on majandusliku huvi puudumine poollooduslike koosluste hooldamise vastu, vähene teadlikkus looduskaitse ja niidukoosluste hooldamise nõuetest, maapiirkondade vähene asustatus, hooldustöö keerukus ja kulukus (niidud asuvad sageli üleujutatavatel või raskesti ligipääsetavatel aladel), hooldusvahendite puudus, niidetud heina kasutusvõimaluste puudumine ja transportimise kulukus. Oluliseks ohuteguriks on usaldusväärsete partnerite, kelle abil tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne hooldus, vähesus. Niitmisel tekkinud suured heina ülejäägid on probleemiks eelkõige konkreetsetes piirkondades nagu Alam-Pedja ja Matsalu. Huvi ja võimalus heina suuremahuliseks
tööriistade käepidemeteks jt. väikeste tarbeesemete tootmiseks. Sordid: 'Compressa'; 'Magic Flame'; 'Midwinter Fire'; 'Mietzschii'; 'New Red'; 'Variegata'; 'Viridissima'; 'Winter Flame' ('Winter Beauty'); 'Yellow Light' 38. Siberi kontpuu ja harilik astelpaju Siberi kontpuu (Cornus alba L) Albus valge. Laialt haljastuses kasutatud suvehaljas põõsas kasvab kuni 3 m kõrguseks, noorelt püstiste, vanemas eas rippuvate korallpunaste võrsetega põõsas kasvab niiskematel ja üleujutatavatel jõelammidel ja võsastikes laialdasel maa-alal Ida-Euroopast üle Siberi ja Kaug-Ida Jaapanini. Tsoon II. 1741. Tunnused: Võrsed: ere-korallpunased, vahakirmega, paljad. Lehed: laimunajad kuni elliptilised, 3...10 x 2...7 cm, ümara alusega, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, harvade karvadega, alt sinakad, hajuskarvased, leheroots tumepunane, sügisvärvus violetne kuni punane. Õied: kuni 8 cm läbimõõduga tihedates, lamedates kännasjates õisikutes,
· Seemnetest valmistatud õli kasutati varem seebi keetmisel ja lambiõlina. Puit lülipuiduline, maltspuit roosakaspruun, lülipuit tume. Puitu kasutatakse tööriistade käepidemeteks jt. väikeste tarbeesemete tootmiseks. 41. Siberi kontpuu (Cornus alba) Laialt haljastuses kasutatud suvehaljas põõsas kasvab kuni 3 m kõrguseks, noorelt püstiste, vanemas eas rippuvate korallpunaste võrsetega põõsas kasvab niiskematel ja üleujutatavatel jõelammidel ja võsastikes laialdasel maa-alal Ida-Euroopast üle Siberi ja Kaug-Ida Mandzuuria Jaapanini. Eestis sage kultuuris. On külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv liik. · Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakashallid, pealt hõredalt, alt (tihedalt) lühikarvased, 5...10 cm pikad, 2...7 cm laiad.
Lämmastiku ja kaaliumi rikkad, aga fosfori vaesed. Seega peaks lisama ka fosfor väetisi. Rohumaad Looduslikud rohumaad Arurohumaad mineraalmuldadel, taimestik ja niiskusreziim väga erinevad. Heina- ja karjamaad Soostunud rohumaad - niiskematel mineraalmuldadel ja soodeks ülemineku aladel, ajuti või alaliselt liigniisked. Heinamaad Soorohumaad - madal- ja siirdesoodes. Liigniisked, turbakihi paksus 0,5 ... 4 m Lammirohumaad - jõgede üleujutatavatel aladel. Ajutiselt või alaliselt liigniisked. Lopsakas taimestik, suur saak. Heinamaad Rannikurohumaad - saartel ja mandri looderannikul. Perioodiliselt üleujutatavad. Heina- karjamaad Kultuurrohumaad: Heinamaad, karjamaad, universaalse kasutusega, põldhein, murud Rohumaade rajamine -Eestis võimaldab 1 ha haritavat maad pidada loomi järgnevalt: - Kesk-Eestis -1 lehm (1 loomühik) (1 ha) -Põhja- ja Lääne-Eestis -0,75 loomühikut (1,5 ha)
Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel. 10. Harilik toomingas Prunus padus Toominga rahvapärased nimed on tumilgas, tuum, toom ja meied. Eestis kasvab ta kõikjal, eelistades niiskeid kasvukohti: vooluveekogude kaldaid ning sega- ja lehtmetsi[1]. Teda ei leidu üksnes kuivadel liivikutel ja rabastunud või alaliselt üleujutatavatel aladel. Puitu annab toomingas vähe, aga see on tugev ja hästi töödeldav. Sellepärast sobib see nikerdamiseks ja vastupidavate tarbeesemete valmistamiseks. Toominga puit on sitke, kannatab hästi painutamist ja on oma tugevuse kohta üsna kerge. Temast valmistatakse painutatud detaile ja looduslikku kõverust eeldavaid tarbeesemeid. Noortest sirgetest toomingatüvedest painutati vanasti hoburakendi jaoks lookasid, harvemini mööbliosi, näiteks korjupuid toolidele.
tema kaitset esmatähtsaks. Rammu saar Kolga lahe maastikukaitsealal. Lamminiidud ehk luhad asuvad jõgede ja järvede üleujutatavatel lammidel. Fotol näeme suvist kõrge rohuga Kasari luhta, kuhu õhtutundidel tulevad toitu otsima metskitsed ja kus öö saabudes mängivad rohunepid.
Tavaliselt on see võimalik jõepoldritel ning nende järvede ääres, kus suurveeperiood saabub hiljem kui poldril (näiteks Emajõel). Veelasuks võib olla poldritammi paigaldatud betoon- või malmtoru. Kui toru läbimõõt on väike, peavad tal olema vee survel automaatselt avanevad ja sulguvad klapid. Suure läbimõõdu korral suletakse veelask varjadega. Suurtel poldritel kasutatakse ka varjade või šandooridega suletavaid lüüsregulaatoreid, üleujutatavatel poldritel aga kahepoolseid väravaid, mis välise veeseisu tõustes ise sulguvad Kuivendusvõrk Poldri kuivendusvõrk projekteeritakse ja rajatakse üldjoontes samuti nagu isevoolu teel kuivendatavate alade kuivendusvõrk. Kuivendusviisiks on tänapäeval drenaažkuivendus. Et poldrid rajatakse harilikult tasastele aladele, siis peab kogu kuivendusvõrgu ehitama minimaalse languga. Et kuivendusvõrgu veejuhtmete lang on väike, on väike ka pumpade tõstekõrgus.
Turba tüsedus tavaliselt 1.....3 m (võib olla ka 7.....8 m). Muldadest esinevad mitmesuguse tüsedusega halvasti kuni keskmiselt lagunenud madalsoo- (M'' kuni M''') või siirdesoo- (S', S'' kuni S''') mullad. Siirdesooturvas on happeline (pHKCl 3,5 kuni 5). Siirdesoo on alaliselt liigniiske, veetase suvel 10.....30 cm maapinnast. Puistutest on ülekaalus männikud (umbes 80%), vähem sookaasikuid. Sookaasikud on valitsevaks üleujutatavatel aladel. Puistud madala tootlikkusega IV-Va boniteet. Sookased on kõveratüvelised, männid enamasti normaalse tüvekujuga. 100 a. männikute tagavara on ca 130 tm ha-l. Kuivendamisega on võimalik tootlikkust tõsta 2- 3 x, samuti tõuseb boniteediklass 2-3 ühiku võrra. Alusmets hõre kuni keskmiselt tihe - pajuliigid, h. paakspuu, madal kask, samuti vaevakask. Alustaimestikus esinevad raba- ja madalsoo taimed, nende vahekord sõltub soo
koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
