Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 1...
Tervishoiu arvestust kuni 12 kuud, turvatöötajal 36 kuud. Tööandja peab töötavate töötajate üle eraldi arvestust. Igapäevased puhkeaja osadest. Iganädalane 48h tundi järjest 7 nädalases perioodis. Tööpäeva sees 6 tunni kohta 30 minutit vaheaega tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka. Ületunnitöö eraldi arvestust pidada ja samuti eraldi asustamine. Ületunnitööl tegemine kokkuleppel(44_1) , alaealine ei tohi teha ületunnitööd, kokkuleppeta ületunnitöö erandjuhtudel v.a. rasedad ja töötajad kellel on õigus rasudus ja sünnituspuhkusele, summeeritud tööaja arvestuse korral selgub. Täiendava ületunnitöö kokkule Töötamine keskmiselt üle 48 tunni nädalas See ei tohi olla kahjulik töötaja tervisele Töötaja võib üles öelda kahe nädalase etteteatamisega Töötaja õigus keelduda ületunnitöö tegemisest kui
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011] § 122. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine (1) Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest tööandja poolt vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõigetele 1–3 – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011] § 123. Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmine (1) Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmise eest tööandja poolt vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõikele 5 – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011] § 124. Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmine
Töö- ja puhkeaeg Täistööaeg- 8 h päevas, 40 h nädalas Osaline tööaeg- see, kui päevas on vähem kui 8h tööaeg (lühiajaline töö) Alaealiste töö- vastavalt nende vanusele, 4-7h öötöö- kell 22.00-06.00, tasustamine- 1,25 kordselt Riigipühadel töötamine- makstakse topelttasu Ületunnitöö- töötaja võib teha nädalas ületööd 48 h (40+8), kokkuleppel tööandjaga võib see olla nädala kohta 52 h, ületunnitööd tehakse poolte kokkuleppel; ületunde peab töötaja tegema siis, kui tööandja nõuab, siis kui on toimunud mingisugune erandlik olukord; Alaealistele keelatud, rasedatele ei ole ületunnitöö keelatud, Hüvitamine- hüvitatakse vaba aja andmisega(samas mahus ületundidega), rahaline hüvitamine 1,5 kordne Puhkeaeg- tööajakorraldus paneb selle paika, tööpäeva sees( lõunaaeg-30 min-1 h) isiklik aeg, lühikesed puhkepausid,
Puhkusekompensatsiooni tagasi ei nõuta. Kui ei taha ennistamist ~ 6 kuu keskmine palk suuruse otsustab kohus. TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (01.01.2001) 11 T-tele anti iseseisev otsustuspädevus T ise otsustab, millal töötab ja millal puhkab. Seetõttu ei laiene selle kasutajatele ka need sätted, mis puudutavad ületunnitööd, töötamist õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel. Seda otsustab TA määrab tööajareziimi e töökorralduse fikseerida kirjalikult TL-s või põhimääruses. TA ühepoolselt hiljem enam muuta ei saa (nt kodustöötajad, programmeerija, jurist, ajakirjanik, kindlustusagent, näitleja määrav töö iseloom). Tööaeg on aeg, mil T: · On kohustatud täitma oma tööülesandeid, mis on kindlaks määratud TL, ametijuhendiga · Allub TA juhtimisele ja kontrollile
Kuigi mõned organisatsioonid soovivad kasutada ainult inimese oskusi või mõistust, kasutavad nad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Kodust elu ei saa täielikult lahutada tööelust, emotsionaalseid tingimusi füüsilistest. Inimene tegutseb tervikliku inimolendina. Juht peab arvestama sellega, et ka kõige tublimal alluval võib olla tööväliseid põhjuseid, miks ta ei saaks tungiva vajaduse korral teha ületunnitööd, kuigi ta muidu oleks sellega nõus. Kui juhtkond tahab arendada paremaid alluvaid, tuleb neil arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadusega. Amet kujundab teataval määral inimest, seetõttu peab juhtkond kandma hoolt selle mõju üle kogu isiksusele. Alluvad kuuluvad paljude organisatsioonide koosseisu nagu nende juhidki, nad mängivad erinevaid rolle oma töökohal ja väljaspool seda. Kui parandada kogu isikut, on sellest kasu ka kogu ühiskonnale, kus inimene elab.
eest tasu. RK: Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Kui tööaeg langeb rahvus- ja riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset tasu (TLS § 45 lg 2 ja PTS § 4 lg 2) ja töötaja kokkulepitud tööaega rahvus- ja riigipühal töötamise aja võrra ei vähendata. Kui ta ei pidanud riigipühal töötama, ei saa selle eest ületunnitasu. 9. TLS § 44 lg 3 sätestab töötajate grupi, kes ei tohi ületunnitööd teha. Milliseid töötajaid ja ohutegureid on selle sättega silmas peetud? - § 44 lg 3: Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. See on selliste töötajate kohta, kellel on ohtlik/tervist kahjustav töö. Sätte eesmärk on hoida ära tööst tulenevaid tervisekahjustusi suure ohuallika lähedal viibimise tõttu, nt füüsikud, keemikud. Kui nad
o Andmete esitamata jätmine o Alaealisega töölepingu sõlmimise eest talle vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamine sellisele tööle o Alaealisega töölepingu sõlmimise eest seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekuta o Teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest o Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamise eest tööaja piirangut ületades o Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest o Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmise eest o Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest o Öötöö piirangu rikkumise eest o Igapäevase või nädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest jne Tööandja vastutuse menetlus. Väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on tööõiguslikes asjades Tööinspektsioon. 14. KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse üldiseloomustus. Karistusseadustik.
tingimusi kui võrreldavale täistööajaga töötajale (TLS § 43 lg 1, § 28 lg 1 p 10, VõrdKS § 111 lg 1, 97/81/EÜ) 4.2.3 Ületunnitöö - töötaja töötab üle kokkulepitud tööaja - kui on kokkulepitud 40h nädalas, aga kui on, et töötaja töörab poole kohaga, kas ületunnitöö hakkab al 21h või 41h. Kui on kokkulepitud, et töötaja teeb 5h nädalas, töötas 7h – siis on on 2h ületundi. - ületunnitööd tehakse poolte kokkuleppel – töötaja ei saa omal algatusel ületunde teha. - summeeritud tööaja arvestuse korral selgub - ületunnitöö arvestusperioodi lõpus - ületunnitöö kindlakstegemiseks: - tuleb arvestusperioodi kokkulepitud tööaega - vähendada üksnes tööpäevade võrra, mil töötaja ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha (3-2-1-143-15) o summeeritudtööaeg, 2 näd haige, pidi olema 10p tööl. Kokku 14tp peaks maha võtma
töötajaga kuni kolmeks kuuks aastas. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Ületunnitööd 81 Õiguse alused võib teha poolte kokkuleppel, kuid vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata. Vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise korral, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest tööandjale ja jätkama tööd kui ületunnitööd, kuid mitte kauem kui neli tundi. Seadus keelab ületunnitööl rakendada rasedat, alaealist ja töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. Üksnes tema nõusolekul (välja arvatud vääramatu jõu korral) võib tööle
.. Töönädalane puhkeaeg 48 järjestikkust tundi puhkeaega Tööpäevasisene vaheaeg (TLS § 47 lg 2) Vähemalt 30 minutit tööpäevasisest vaheaega pärast 6-tunnist töötamist Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka Tööpäevasisene vaheaeg arvatakse tööajaks, kui: o Töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaehaega anda o Tööandja loob võimaluse puhata ja einestada tööajal Ületunnitöö Ületunnitöö tegemine kokkuleppel (§ 44 lg 1) Alaealine ei tohi teha ületunnitööd (§ 44 lg 2) Kokkuleppeta ületunnitöö erandjuhtudel o V.a. rasedad ja töötajad, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele (§ 44 lg-d 4, 5) Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus (§ 44 lg 1) Täiendava ületunnitöö kokkulepe Töötamine keskmiselt üle 48 tunni nädalas (TLS § 46 lg 3) Täiendava ületunnitöö tegemine ei tohi olla kahjulik töötaja tervisele
aastast last. Töötaja peab tõendama, et ootab beebit. V Kaasus 1.Saab, aga tööandja ei pea seda vastu võtma. Tööandjal on õigus tööleping lõpetada. 2.Siis oleks teda sunnitud ja ta oleks saanud vaielda. VI Kaasus 1. Ei. § 44 lg (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Sõltub, kuidas kokku on lepitud. 2. Ei saa sundida tegema ületunnitööd, see peab olema kokkuleppel. Kokkulepet polnud ja kui töötaja istub ise kaua tööl, siis tegemist pole ületunnitööga.
Tervishoiu arvestust kuni 12 kuud, turvatöötajal 36 kuud. Tööandja peab töötavate töötajate üle eraldi arvestust. Igapäevased puhkeaja osadest. Iganädalane 48h tundi järjest 7 nädalases perioodis. Tööpäeva sees 6 tunni kohta 30 minutit vaheaega tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka. Ületunnitöö eraldi arvestust pidada ja samuti eraldi asustamine. Ületunnitööl tegemine kokkuleppel(44_1) , alaealine ei tohi teha ületunnitööd, kokkuleppeta ületunnitöö erandjuhtudel v.a. rasedad ja töötajad kellel on õigus rasudus ja sünnituspuhkusele, summeeritud tööaja arvestuse korral selgub. Täiendava ületunnitöö kokkule Töötamine keskmiselt üle 48 tunni nädalas See ei tohi olla kahjulik töötaja tervisele Töötaja võib üles öelda kahe nädalase etteteatamisega Töötaja õigus keelduda ületunnitöö tegemisest kui 1) Tööandja ei järgi tööaja piiranguid(52h week) arvestusperioon ületab 4 kuud
Lühendatud tööaeg kehtestatakse alaealistele (20-30 tundi nädalas). Allmaatöölistel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel on piiriks 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel on samuti 35 tunnine töönädal. Ületunnitööks nimetatakse töötaja töötamist üle kokkulepitud normi. See on lubatud poolte kokkuleppel, kuid töötaja on kohustatud tegema ületunnitööd tööandja korraldusel loodusõnnetuse või avarii korral, õnnetusjuhtumi, tööandja vara riknemise või hävimise ära hoidmiseks ja tööprotsessi lõpule viimiseks. Ületunnitöö piirnorm on 200 tundi kalendriaastas, päevas mitte rohkem kui 4 tundi. Kohakaasluse alusel töötava isiku tööaeg ei tohi ületada 20 tundi nädalas. Öötööks loetakse tööd õhtusel ajal ehk kella 18-22 ja tööd öisel ajal ehk kella 22-6. Ööajal on keelatud
Tööaja kestus on sätestatud töölepingu seaduse ja Eli direktiivi 2003/88/EÜga. Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Lubatud poolte kokkuleppel. See kokkulepe on tühine alaealisega või töötajaga, kes puutub kokku töökeskkonnas ohuteguriga ja kelle tööaega onn sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. Võib ületunnitööd nõuda ettevõttega seotud ettenägematute asjaolude tõttu. Ületunnitöö peab olema hüvitatud vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses või rahas. Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Päevane puhkeaeg 24tunnise ajavahemiku jooksul peab töötajale jääme mitte vähem kui 11 h järjestikust puhkeaega, iganädalane puhkeaeg 7päevase ajavahemiku korral peab jääma mitte vähem kui 48h järjestikust puhkeaega.
arvestusperioodi. Tööaja kestus on sätestatud töölepingu seaduse ja Eli direktiivi 2003/88/EÜga. Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Lubatud poolte kokkuleppel. See kokkulepe on tühine alaealisega või töötajaga, kes puutub kokku töökeskkonnas ohuteguriga ja kelle tööaega onn sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. Võib ületunnitööd nõuda ettevõttega seotud ettenägematute asjaolude tõttu. Ületunnitöö peab olema hüvitatud vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses või rahas. Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Päevane puhkeaeg- 24- tunnise ajavahemiku jooksul peab töötajale jääme mitte vähem kui 11 h järjestikust puhkeaega, iganädalane puhkeaeg- 7-päevase ajavahemiku korral peab jääma mitte vähem kui 48h järjestikust puhkeaega.
läksid ka industrialiseerimiseks. Esimesel viisaastakul üritati rakendada kõikvõimalikku hoogtööd. Massiteabevahendid üritasid levitada rahva seas revol patriotismi, selgitades rahvale, et on tarvis erakorralisi jõupingutusi industrialiseerimise läbi viimiseks. Kui see on saavutatud, pöördutakse tagasi vanade heade olude juurde. Algasid kõikvõimalikud kampaaniad- nt pausideta töö, kõik 8 tundi ollakse vahetpidamata rakkes. Viidi sisse ületunnitööd kohustuslikus korras- iga tööline pidi võtma kohustuse töötada lisaks ettenähtud tundidele veel 10 tundi tasuta. Hakati korraldama laupäevakuid, pühapäevakuid, kus töötati tasuta. Kõik toimus nö sotsialistliku võistluse õhkkonnas. Tähendas, et kõik pidid üksteisega võistlema. Tööviljakus tõepoolest suurenes, paljud, eriti nooremad inimesed, kes olid lapsest peale saanud kommunistlikku ajupesu, võtsid seda kõike tõsiselt ja panustasid nii palju kui vähegi jõudsid
kuulutamata, raugemise tõttu. 18. Tööandja poolne ülesütlemine töötajast tulenevatel mõjuvatel põhjustel 19. Ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine Mõlemad pooled saavad ülesütlemist vaidlustada 30 päeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest. 20. Ületunnitöö ja töö puhkepäevadel See on töö üle kokkulepitud tööaja, lubatud ainult poolte kokkuleppel. TA võib kohustada tegema ületunnitööd vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks- ühesõnaga peab töö ära tegema viivitamatult. Ületunnitöö kompenseeritakse kas vaba aja andmisega või makstakse lisatasu vähemalt 50% tunnipalgamäärast (see peab olema eraldi kokkulepitud). 21. Puhkuste andmise kord ja ajakava Puhkust antakse ajakava alusel, mille koostab TA kalendriaasta kohta ja mis tehakse T
4.2.1. tööaja algus on kell 8:00, tööaja lõpp on kell 16:30. Lõunavaheaeg on 30 min. töötaja 154 poolt valitud ajal. Töötajal on ettenähtud kaks 10 minutilist kohvipausi tööpäeva jooksul. 4.2.2. tööajareziim on määratud kindlaks töösisekorraeeskirjadega. 4.3. Tööaja arvestust peab Tööandja. 4.4. Töötaja töötab puhkepäevadel ja teeb ületunnitööd järgmistel juhtudel: 4.4.1. tööprotsessi, s.h. tähtaegse tööülesande lõpuleviimiseks; 4.4.2. tootmisavarii ärahoidmiseks või selle tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks; 5. PALK 5.1. Töötaja töötab AS-is ABC põhipalgaga ............................. EEKi kuus. 5.2. Preemiat makstakse vastavalt juhatuse otsusele. 5.3. Lisatöö eest makstakse vastavalt poolte kokkuleppele 5.5. Palka makstakse 1 kord kuus arvestusperioodile järgneva kuu 10. kuupäeval kassast.
töötajad kandideerima pakutavale töökohale. Värbamise eesmärgiks on leida sobivad kandidaadid, mitte aga maksimeerida kandidaatide arvu. Piisava info andmine organisatsiooni ja pakutava töö kohta võimaldab käivitada eneseselektsiooni protsessi, millega välditakse mittesobivate ja ebapiisava kvalifikatsiooniga isikute sattumist kandidaatide hulka.217 Värbamisprotsessis kasutatakse organisatsioonisiseseid ja väliseid allikaid ja vahendeid ning värbamise alternatiive, sh ületunnitööd, allhankeid ja töötajate rentimist. Organisatsioonisisese värbamise eesmärgiks on personalivajaduse rahuldamine organisatsiooni enda töötajate ümberpaigutamise ja nende kvalifikatsiooni tõhusama rakendamise tulemusena. Organisatsioonisisene värbamine ja valik aitab töötajaid ka motiveerida, loob neile head tingimused eneseteostuseks ning vähendab personali kujundamise riske.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
