Karl Marx ,,Kapital" lk 203 231 1. Ülevaade loetud tekstist Karl Marxi teose ,,Kapital" kaheksas peatükk pealkirjaga ,,Tööpäev" rääkis probleemidest seoses pikkade tööpäevadega. Selles peatükis selgus, et kohutavalt palju lapsi kasutati kapitalistide poolt ära, et saada suuremat kasumit. Nad pidid tegema väga palju ületunnitööd ja tihtipeale pidid nad töötama ka oma lõunapauside ajalgi. Mõningastel juhtudel ööbisid mõned lapsed, kes elasid töökohast kaugemal, vabrikus, et veidikenegi puhata saada, sest tööpäeva pikkuse tõttu jäi uneaega niigi napiks. Ei olnud ka erandiks, et lapsevanem viis peale lapse tööpäeva lõppu oma lapse süles koju, sest viimase jalad lihtsalt ei kandnud teda enam ning tal ei olnud selleks enam rammu. Selle kõige juures maksti lastele häbiväärselt madalat tasu.
Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab. Kokkuleppel töötajaga võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. TA-l on õigus keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7- kalendripäeva. Puhkuste ajakava saab muuta vaid kokkuleppel. - töötaja kohustub vajadusel tegema ületunnitööd: ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Näiteks kui on vääramatu jõud ja tööd tuleb teha viivitamatult (loodusõnnetused, avariid)
Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös *15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. *1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kok...
· allub TA juhtimisele ja kontrollile · see aeg on kindlaks määratud kas seadusega, TL-ga või tuleneb töökorralduse reeglitest Täistööaeg - töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. T ning TA on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja korralduses. ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Ületunnitöö piirnormid - nädalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 päevases ajavahemikus. (4-kuulises arvestusperioodis)
kalendripäeva • Isapuhkus 10 tööpäeva • Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva • Lapsehoolduspuhkus, kuni lapse 3. eluaastani • Lapsepuhkus 3-6 tööpäeva Lapsevanemad ja rasedad • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks • Lisavaheajad lapse toitmiseks 30min iga 3 tunni järel • Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal Alaealised • Lühendatud tööaeg, sõltuvalt vanusest ja koolikohustuslikkusest • Keelatud teha ületunnitööd • Keelatud töötada vahetult enne koolipäeva algust • Keelatud teha öötööd (v.a. üksikud erandid) • 35 kalendripäeva puhkust
Kui tööajanorm täidetakse pikema aja jooksul, siis ületunnitööks on arvestusperioodi ületavate töötundide arvu ületavad tunnid. Siin tuleb arvestada ka tööaja lühenemist pühkepäevade ja riiklike pühadele eelnevatel päevadel. TjaPS §80? Kohaselt võib ületund eteha poolte kokkuleppel. Kokkulepe peab olema saavutatud üldjuhul igakord, kui ületunnitöö tegemise vajadus tekib. Tööandjal on õigus kohustada töötajate ületunnitööd tegema määramatu jõu korral, st tegemine on tingitud erakorralistest asjaoludest (ny loodusõnnetuste kahju likvideerimine), vahtustöötaja tööel ilmumata jätmise puhul, kui töös ei või tekkida vaheaega. Tuleb silmaspidada, et tööandja peab lahendama probleemi 4h jooksul, sets kauem vahetuse töötaja ületunnitööd tegema ei pea. Ületunnitööde kohta on tööandja kohustatud pidama arvestust iga töötaja kohta eraldi.
kasu, mis võimaldab ühelt poolt tööandjal töötaja arvelt kulude kokkuhoidu saavutada ning teiselt poolt võib töötaja veidi rohkem raha kätte saada kui ametlikult töötades, olles samal ajal nõus loobuma sotsiaalsetest tagatistest. Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ei sisalda tasu eritingimustes töötamise eest. Töölepenigu seadus eristab tööajast öötööd ,riigipühal tehtavat tööd ning ületunnitööd ning kohustab tööandjat maksma täiendavat tasu nimetatud ajal tehtud töö eest. TLS kohaselt tuleb töötajale seega öötöö, riigipühal tehtava töö ja ületunnitöö puhul maksta lisatasu. Kui töötaja saab töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära ulatuses, siis ei saa töötasu enam sisaldada lisatasu ületundide, ööajal või riigipühal töötamise eest. Tööandja maksab töö eest 2 kordset töötasu siis, kui tööaeg langeb riigipühale
kulu? Kas võrreldav õigus on ka tööandjatel töötajate suhtes? Jah, ATS § 62 lg 14ütleb, et ametiasutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa. Sama kehtib ka tööandjatel töötajate suhtes (TLS § 78 lg 2). 14. Ületundide kompenseerimine: kumb valik on eelistatud: a) lisatasu b) kompenseeriv vaba aeg? Kas selline küsimusepüstitus on põhjendatud? Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb: ületunnitööd on võimalik hüvitada kas rahaliselt (ületunnitöö lisatasu) või vaba aja andmisega (ATS § 39 lg 6). Kui TLS-s (vt TLS § 44 lg 6) on eelduseks ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga, siis ATS-st nähtub, et reeglina hüvitatakse ületunnitöö rahas, kuid ametniku taotlusel peab selle asendama vaba aja andmisega. Sisuliselt on hüvitamise viisi valik jäetud ametnikule. Kui ametnik teistsugust soovi ei väljenda, hüvitatakse ületunnitöö lisatasu maksmisega. TLS-s on sellest
sätestatud tööajanormid on lühemad kui täistööaeg, mistõttu ei saa vahetus kesta 8 tundi. 121. Töötaja töötas öösel valvurina iga nädal 5 ööd õhtul kella 22-st hommikul kella 6-ni. Nädalavahetusel ja pühade puhul oli palgatud eraldi ööpäevaringne valve Falckilt. Töötaja nõudis oma tööaja lühendamist igal öösel ühe tunni võrra või siis vastavalt tasustamist nagu ületunnitöö eest. a). Kas ta tegi ületunnitööd? Vastus: a). Ei, töötaja tegi öötööd, mistõttu peab tööandja tasuma talle 1,25 kordset töötasu. 122. Noored võeti tööle rohimistöödele: kaks 12-aastat tüdrukut, üks 13-aastane poiss ja kolm 17-aastast noormeest. a). Kuidas toimub alaealiste töölerakendamine? b). Milline on nende tööaja kestus? c). Kas neid võib rakendada ületunnitööle? Vastus: a). § 49. Alaealise tööle rakendamise piirang:
11) Kuidas kompenseeritakse töötamine riigipühal? Kui tööandja majandustegevuse tõttu või töötajale kehtestatud tööajakava alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras.Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb lisaks kahekordsele töötasule hüvitada töötajale ka tehtud ületunnid. 12) Põhipuhkuse kestus on vähemalt 28 kalendripäeva ja seda antakse 1 aasta eest. 13) Puhkusetasu makstakse välja eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või poolte kokkuleppel puhkuse lõppemisele järgneval palgapäeval. 14) Kui töötaja ei soovi puhkusele jääda, on puhkusetasu alati võimalik hüvitada ka rahas? Väide on tõene või väär? Põhjenda. Väär
- vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemine - vastandamine ehk konfronteerimine 5) Jätkutehnikad - julgustamine, toetamine - paus, vaikne kuulamine - kaja 6) Ignoreerimine keskendu teemale, säilita objektiivsus, väldi liigset empaatiat. 4. AKTIIVNE KUULAMINE TÖÖL Aktiivne kuulamine aitab ära hoida vääritimõistmist ja rääkida tuleb nii, et jutul oleks mõte. Parem üks töö aktiivne kuulamine , üks tegemine, ei mingit segadust ega ületunnitööd. Aktiivne kuulamine on eduka suhtlemise osa, mis toetab kuuldut nii kehakeelega (mittesõnaline) kui ka sõnaliselt, andes tagasisidet, et saame aru kuuldud teatest või infost, korralduse sisust ja töö ulatusest, töö tähtajast, töö edastamise kohustusest (millal ja kellele), erinevates osakondades tehtud tööde kokkukogumise kohustusest, arhiveerimise vajadusest ning mahust, väljasaadetud ja sissetulnud posti registreerimisest just selles asutuses
kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. (TLS §44 lg6,7) Ülesanne 127 Äriühingu müügiklient pidi sageli sõidus olema ning jõudis tihti tagasi alles hilisõhtul. Töölepingu kohaselt võis ta tööaega kasutada oma äranägemise järgi. · Kas sellele töötajale on võimalik arvestada ületunnitööd? Jah, kui ta tegi summeeritud tööaja järgi rohkem tööd, kui oli töölepinguga ette nähtud. Ülesanne 128 Äriühingu pearaamatupidaja korraldusel oli palgaarvestaja töötanud kolm tundi üle oma tavalise tööaja. Järgmisel hommikul tuli ta tööle kolm tundi hiljem. · Kuidas kompenseerida ületunnitööd? Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole
korral vastutab töötaja väiksemas ulatuses kui raske hooletuse puhul), töötajale antud juhistest, töötingimustest, töö iseloomust tulenevast riskist, tööandja juures töötamise ajast, senisest käitumisest, töötaja töötasu suurusest ning tööandja mõistlikult eeldatavast võimalusest kahjude ärahoidmiseks või kindlustamiseks. Töötaja hoolsuse määr on reguleeritud TLS § 16 lg 2. 7. A Kuidas saab kompenseerima ületunnitööd? TLS § 44 lg 6 Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. TLS § 44 lg 7 Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset töötasu. B Kuidas tuleks töötasu (2 eurot tunnis) arvestada siis, kui töötaja on erakorraliselt töö, teeb ületunde, ( 3h) riigipühal pärast 22.00-i? TLS § 45 lg 1 Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6
Tööõigus KT II 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Töökeskkonna riskianalüüsi põhjal tehakse kindlaks töökeskonna ohutegurid või töö laad, mis võib mõjutada töötajate tervist. Eesmärgid 1) töötajate tervisele ja nende tervisele kahjulikult mõjuvate tegurite välja selgitamine. 2) Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes. 3) Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks. 4) Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine. 5) Välja selgitada töötajad, kelle tervis on ohustatud, selleks et saata nad kas tervisekontrolli või saada teada, et milliste isikukaitse vahenditega oleks vaja töötajaid varustada. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed võimalikud ülesanded riskianalüüsi käigus. Võimalik küsimus puudutab ka mõn...
töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. 18. ÜLETUNNITÖÖ Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata. Vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise korral, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest tööandjale ja jätkama tööd kui ületunnitööd, kuid mitte kauem kui neli tundi. Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. Ületunnitööle on keelatud rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist;
Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid igasugused ühistud, jõuti töölisparteide asutamiseni, asuti piirama tööpäeva ja -nädala pikkust, naiste ja laste tööd, ületunnitööd, reguleerima puhkuse saamist. Ametisse seati tööinspektorid ja tööandjaid sunniti hüvitama tööõnnetustes tekkinud kahjusid ning haigusrahasid. II maailmasõja järel jõuti arenenud riikides vanaduspensionini, kuid kolmekümnendatel aastatel oli pension tagatud ainult pensionikassa liikmetele. Põllumajanduse peamine ülesanne industriaalühiskonnas oli ära toita suurtesse tööstuslinnadesse koondunud inimesi. Ka põllumajanduses tegi masin järjest rohkem
6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Töötasu kontrolltöö 1. Kuidas tuleb tasustada riigipühadel töötamist, kui ei kompenseerita vaba ajaga? V: Riigipühadel tuleb töötamine tasustada kahe kordse tasuga 2. Kuidas tasustatakse ületunnitööd, kui ei kompenseerita vaba ajaga? V: Tasustatakse,sel juhul 1,5 kordse töötasuga 3. Kuidas tasustatakse öötööd, kui ei kompenseerita vaba ajaga? V: Öötöö tasustatakse 1,25 kordse töötasuga 4. Millal makstakse töötasu, kui palgapäev langeb puhkepäevale? V: Makstakse töötasu puhkepäevale eelneval tööpäeval 5. Mida tähendab töötasu alammäär ja kui suur see hetkel on?
teema tänapäeval. Nii nagu sel ajal on ka praegu ühiskonnas probleeme sellega, et inimesed ei kasuta maksimaalselt ära tööjõudu ning nande tööaeg ei ole kindlalt määratud. Marx-i arvates pidi kõik olema kooskõlas ning ta tõi ka välja konkreetsed arvutused, kui palju inimene panustab oma tööjõudu ning kui palju tasu ta vastavalt selle peaks saama. Samas kirjeldas ta ka olukordi kus tööandjad nõudsid töötajatelt ületunnitööd ning ähvardasid vallandamisega. Ka tänapäeval on selliseid juhtumeid. Tehakse suusõnalised kokkulepped ja pärasst on kannatajaks töötaja, kes on teinud kokkulepitust rohkem tööd, kuid selle eest vastavat töötasu ei anta ning kui töötaja hakkab nõudma oma tasu, ähvardatakse vallandamisega. Samas pööras Marx ka tähelepanu ületootmisele ja raiskamisele, mida kapitalismi puhul just kritiseeritakse. Tema arvas et raiskajateks oleksid siis olnud töölised. Ka sellega
(2) Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. (3) Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. Kokkuleppele mittejõudmine ei tohi kahjustada otseselt ega kaudselt töötaja olukorda. (4) Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata. (5) Vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise korral, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest tööandjale ja jätkama tööd kui ületunnitööd, kuid mitte kauem kui neli tundi. (6) Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. Töötamine õhtusel ja öisel ajal
Töövaidluskomisjoni otsuses leiti, et hagejale on makstud töötasu 28 412 krooni vähem, kuid enam on makstud lähetuse päevaraha 24 675 krooni ja puhkusehüvitist 441 krooni 27 senti. Nimetatud summade osas tegi töövaidluskomisjon tasaarvestuse ja leidis, et kostja võlgneb hagejale 3295 krooni 73 senti. 1.4.2 Maakohus Maakohus luges tõendatuks, et töölähetuses olles ei teinud hageja ületunde. Tunnistaja A. Smirinovi ütluste kohaselt tegi hageja töölähetuses ületunnitööd, töötades 10 tundi argipeäviti ja 6 tundi laupäeviti. Tunnistaja A. Jemeljanovi ütluste kohaselt ja arvestustabeli järgi tegi hageja 8 tundi päevas tööd. Tabelit kontrollis koha peal olev meister N. Kutzov, mistõttu pidas maakohus teist versiooni usaldusväärsemaks, sest need on dokumentaalselt tõendatud. Maakohus väitis, et arvestada tuleb asjaoluga, et hageja ei teinud tööd olles töölähetuste vahelisel tagasi ajal Eestis.
ajutise olukorraga. Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega. Rahas (1,5- kordse töötasuga) hüvitatakse ületunnitöö ainult kokkuleppel tööandjaga. 9.3 Täiendav ületunnitöö on töötamine kokkuleppel üle kehtestatud tööajapiirangu kuni 52 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta. NB! Samal alusel on töötajal õigus keelduda ka ületunnitöö tegemisest. Tööandjal on kohustus pidada eraldi arvestust täiendavat ületunnitööd tegevate töötajate üle. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine (§ 45). Kui tööaeg langeb ööajale (22.00 06.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu (kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest). Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ööajal või riigipühal tehtav töö hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega. 9
deebet maksude kulu, kreedit tasumisele kuuluvad maksukohustused. Samuti kajastatakse töötasudelt arvestatud ja kinnipeetud, kuid deklareerimata maksukohustused, mille deklareerimise kuu ei ole veel saabunud. 3.4 Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine Töötasu arvestamise erijuhud on ületunnitöö, öötöö ja riigipühadel töötamine. Töölepingu seaduse järgi on ületunnitööd võimalik hüvitada kahel viisil: vaba aja andmisega või rahaga. Üldjuhul soovitatakse tasuda ületundide eest vabaajaga, seda eeldab seadus, see seisneb töötaja tervise ja ohutuse kaitses. Piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu
nõudmisel, kui see on põhjendatud mingi erakorralise või ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus (13). Ületunnitöö tegemine ei saa olla planeeritud, selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises igakordselt kokku leppida. (5) Seega tööandja saab töölepingu seaduse alusel ületunnitööd nõuda, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte või tegevuse eriliste asjaolude tõttu ning kui selle tegemist võib töötajalt oodata vastavalt hea usu põhimõttele (TLS § 44 lõige 4). Töötaja kaitse on tagatud kolme eelduse arvesse võtmisel: 1. Erilisteks asjaoludeks peetakse vaid neid asjaolusid, mida töösuhtes ei eksisteeri, ehk tegemist peab olema mingisuguse eriolukorraga, töölepingu seadus täpsustab, et eelkõige
kokku lepitud teisiti. Seega töölepingu seadus ei välista võimalust maksta töötasu sularahas, kuid seda vaid juhul, kui töötaja otseselt avaldab soovi töötasu saamiseks sularahas ja tööandja on sellega nõus. Sellisel juhul on soovitav kokku leppida ka koht, kus töötaja sularaha kätte saab. Kokkulepe töötasu maksmise kohta sularahas tuleb fikseerida töölepingus. 5.1 Töötasu maksmine ületunnitöö tegemise eest Töölepingu seaduse järgi on ületunnitööd võimalik hüvitada kahel viisil: o vaba ajaga, või o rahaga. Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga . Põhjus, miks ületunnitöö hüvitamise esimene eeldus on vaba aeg, seisneb töötaja tervise ja ohutuse kaitses. Kuna piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks, näebki töölepingu seadus ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Seetõttu tuleb vaba aeg anda ka võimalikult
ÖÖTÖÖ kella 22.00-6.00 ni On keelatud rakendada alaealist. Rasedat üksnes nõusolekul. (samuti ületunnitööle ja tööle puhkepäevadel) Lisatasu mitte vähem kui 25% tunnipalgamäärast Öötöötaja, kes töötab ööajal vähemalt 3 tundi või 1/3 oma aastasest tööajast. Öötöötaja ei tohi üldjuhul rohkem töötada kui 8 tundi vahetuses. ÜLETUNNITÖÖ, s.o. töö üle kokkulepitud tööajanormi, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. TA saab nõuda ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks ja tööd tuleb teha viivitamatult. (vääramatu jõud) Ületunnitööle rakendamisel samad piirangud, mis öötöö puhulgi. Ületunnitööd ei saa kokku leppida ka töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguritega ja kellel on lühendatud tööaeg. Kompenseeritakse - kas vaba aeg samas mahus või
tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist 28 rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Millal ikkagi saab nõuda ületundide tegemist? Et tööandja ei saaks ületunnitööd oma suva järgi nõuda, on seadus näinud ette eeldused. Esiteks peab ületunnitöö nõudmine olema õigustatud eriliste asjaoludega, mida tavapäraselt töösuhtes ei esine. Tegemist peab olema eriolukorraga. Eriolukorraks võib olla näiteks asjaolu, mis seotud kahju ärahoidmisega või vahetustega töö puhul, kui järgmise vahetuse töötaja jääb tööle tulemata ning töö ei tohi selle iseloomust lähtuvalt katkeda. Ületunnitöö vajaduse võib
Mitmed tööandjad püüavad ära kasutada töötegija 'välismaalisust' ja seega maksavad nii väikest palka kui võimalik.18 Väljatõrjumisest ja kehvema palga maksmisest on palju jutte, aga välismaalastest töötajad lepivad ning on sellega harjunud, nagu rääkis üks eestlane: "Meilgi on töörühmas suurem osa ingerisoomlastest immigrante...me oleme teinud tööd alati ja meil on palju töölepinguid. Palk on, jah, natuke madalam kui teistel, aga me teeme ületunnitööd ja saame sama palga. Sellest pole midagi, see kõik tasandub aja jooksul." (mees 35-39 a).19 Personalitöö osakond töötab eesmärgiga genereerida kultuuridevahelist tolerantsust oma tippjutide seas. Nad eelistavad palgata personali olenemata geograafilistest piiridest ja treenida neid vastavalt tööle asumise riigi kultuurilistele tavadele. Nad peavad tagama, et rahvusvahelise personalitöö poliitikad oleksid kooskõlas organisatsiooni strateegiate, struktuuri ja
kasutada ja kui palju võib kulutada (Alas 2001: 62). Sõltuvalt ettevõtte strateegiast, ametikohtade spetsiifikast ja värbamispoliitikast otsitakse sobivaid kandidaate tööjõuturult organisatsiooni seest ja/või väljast (Pedras etc 2007: 104). Värbamisprotsessis kasutatakse organisatsioonisiseseid- ja väliseid allikaid ja vahendeid ning värbamise alternatiive sh. ületunnitööd, allhankeid ja töötajate rentimist. 1.3.1. Organisatsioonisisene värbamine Üheks võimaluseks leida vabale ametikohale sobilikke inimesi on organisatsioonisisene värbamine ehk personalivajaduse rahuldamine oma asutuse inimeste ümberpaigutamise ja nende kompetentsi tõstmise kaudu (Pedras etc 2007: 104). Organisatsioonisisese värbamise võimalused on järgmised (Alas 2001: 63): · edutamine: · üleviimine;
00). M.-i abikaasa oli samal päeval töölähetuses Helsingis ja jõudis koju kell 21.00. Kas tööandja ja töötaja käitumine on TLS-iga kooskõlas? TLS § 44 lg 4: Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Arvestades hea usu põhimõtet, on töötaja kohustatud ületunnitööd tegema tööandja ettevõtte/tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju vältimiseks (erakorraline ületunnitöö) Kas töötaja huvidega on arvestatud? Peab kontrollima kuivõrd erakorraline asjaolu see oli. Kui asud keldrikorrusel saab selliseid asju ennetada. Samuti vihma sajas juba mitu päeva, mistõttu ei ole erakorraline asjaolu. Töötaja võis keelduda, kuna tegemist ei olnud erakorralise asjaoluga, seda oli varem
Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kui töötaja saab töötasu alammääras, ei sisalda see tasu ööajal töötamise eest. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Kui töötaja teeb ületunnitööd ööajal või riigipühal, siis niiöelda baastasu topelt arvestama ei pea. Ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas. Töötaja viivitab töötasu maksmisega, kui ta ei ole palgapäevaks töötajale palka maksnud. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub 7% aastas. Euroopa Keskpanga
5. Tööõigus · Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimuste. Enne kui tööle asuda, lepi tööandjaga kokku, milline on sinu tööaeg. Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest: · Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja möörab töö tegemise koha, aja ja viisi. · Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu · Tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks. · Tööd tehakse üldjuhul isiklikult. · Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja sead...
Ei pea olema riiklik norm) - töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalgamäärast. Ületunnitöö on lubatud ainult poolte kokkuleppel v.a vääramatu jõu korral, kui töö on ajutine ja seda tuleb teha viivitamatult (katlakütjad) Vahetustöötaja tööle mitteilmumisel, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud sellest teatama tööandjale ja jätkama tööd kui ületunnitööd (kuni 4 tundi) Ületunnitööga ei või tööaja kestus nädalas ületada 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi korral. Töötajat ei tohi rakendada ületunnitööle üle 4 tunni päevas. Vahetuse kestus ei tohi olla üle 12 tunni (peab olema tööinspektori nõusolek, kui rohkem) Puhkepäevadel- töötamisel peab lisatasu olema vähemalt 50% tema palgamäärast. Puhkepäeval töötamise
- ohutussüsteemide puudumine; - eelnevate intsidentide ebaadekvaatne hinnang; - ühesuunaline juhtimine; - koordinatsiooni ja vastutuse puudumine; - tervise-ja ohutusküsimuste halb korraldus; - madal tervise- ja ohutuskultuur. Kutsehaiguste ja raskete tagajärgedega tööõnnetuste suure arvu põhjuseks on üha suurenev konkurents tööandjate vahel (eriti ehituses), mille tagajärjel lühenevad tööde teostamise tähtajad, kasvab töö- ja puhkeajaseaduse rikkumiste arv (pikad vahetused, ületunnitööd jne) ning vähenevad kulutused töötajate ohutuse tagamiseks. Paljude äriühingute juhatused ei korralda tööohutuse- ja töötervishoiutööd nõutaval tasemel. Paljude ettevõtete tegevuse ebastabiilsuse, väikeettevõtete rohkuse ja puudujääkide tõttu seadusloomes on ülevaade töötingimustest tervikuna lünklik. Tüüpilised ohutegurid töökeskkonnas 1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, valgustus;
-Kui tööandja ei põhjenda töölepingu ülesütlemist, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist. -Kui tööandja ei järgi lepingu ülesütlemise tähtaega, on töötajal õigus nõuda hüvitist. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA VASTUTUS Töö, tööaeg ja koht -Töötaja peab tegema kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. -Töötaja peab täitma tööandja muid korraldusi, mis tulenevad töö iseloomust. -Töötaja peab tegema ületunnitööd, kui seda on vaja kahju ärahoidmiseks. -Valveajal peab töötaja olema kättesaadav ka väljaspool tööaega. Lojaalsus tööandjale -Töötaja peab olema tööandjale lojaalne. -Töötaja peab pidama silmas tööandja kasu ja täitma töökohustusi vastavalt oma teadmistele. -Töötaja ei tohi kahjustada tööandja mainet ega usaldusväärsust. -Töötaja peab hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust. -Konkurentsipiirangu kokkuleppe puhul ei tohi töötaja tööandjaga konkureerida.
alammääraks tunnis 1.80. Töötaja brutopalk on 300, siis: · Töötuskindlustusmakse: 300 x 2.8% = 8,4 · Kogumispensioni makse: 300 x 2% = 6 · Tulumaksuga maksustatakse: 300 8,4 6 144 = 141,6 · Tulumaks: 141,6 x 21% = 29,74 · Netopalk on 255,86 (300 8,4 6 29,74) Vaba aja andmine Töötaja arvelt peab tööandja töötajale andma vaba aega: - Kui töötaja on teinud ületunnitööd ja pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamist rahas - Ööajal ja riigipühal tehtud töö hüvitamiseks, kui pooled on nii kokku leppinud . - TLS $38 näev ette, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõisliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tüttu tekkinud põhjustel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul
alammääraks tunnis 1.80. Töötaja brutopalk on 300, siis: · Töötuskindlustusmakse: 300 x 2.8% = 8,4 · Kogumispensioni makse: 300 x 2% = 6 · Tulumaksuga maksustatakse: 300 8,4 6 144 = 141,6 · Tulumaks: 141,6 x 21% = 29,74 · Netopalk on 255,86 (300 8,4 6 29,74) Vaba aja andmine Töötaja arvelt peab tööandja töötajale andma vaba aega: - Kui töötaja on teinud ületunnitööd ja pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamist rahas - Ööajal ja riigipühal tehtud töö hüvitamiseks, kui pooled on nii kokku leppinud . - TLS $38 näev ette, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõisliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tüttu tekkinud põhjustel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul
Kui tööandja sõlmib TL ilma tööinspektori või alaealise seadusliku esindaja nõusolekuta, võib tööinspektor algatada tööandja suhtes väärteomenetluse. MÕISTED- noor alla 18a, laps alla15a, nooruk al 15a. Alaealistel on seaduses sätestatud lühendatud tööaeg. 7-12.a. 3T päevas 15 t nädalas, 13-14a 4 tundi päevas 20t nädalas, 15a, kes ei ole koolikohustuslik 6t päevas 30 t nädalas, 16-17a 7t päevas 35t nädalas.Alaealistel ei ole lubatud teha ületunnitööd.4,5 tunnise töötamise järel peab olema vähemalt 30 min vaheaeg puhkamiseks, mis läheb tööaja sisse.Samuti on keelatud öötöö kella 20.00-6.00 v.a erand kui alaealine töötab täiskasvanu järelevalve all, ei pea olema lapsevanem. 20.00-24.00 (kultuurivaldkond). Alaealise põhipuhkus on 35 kalendripäeva, õigus saada sobival ajal- koolivaheajal. 21.Töötajate ebavõrdse kohtlemise viisid (soolise võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse seaduse alusel)
Otsused peavad võimalikult täpselt vastama ettevõtte strateegiale, et ettevõte töötaks edukalt. Järgmine otsustamistasand hõlmab taktikalist planeerimist. Sellel tasemel koostatakse materjalivarude ja inimtööjõu kasutamise konkreetsed variandid, võttes arvesse strateegilisel tasemel seatud piirangud. Selgitatakse välja tööjõu vajadus tootmisülesande täitmiseks: millal ja kui palju tööjõudu vajatakse, kas kasutada vabu vahetusi või ületunnitööd, milline peab olema materjalide saabumise graafik jne. Ressursid on tootmisprotsessi inim-, materiaalsed ja kapitalisisendid. TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 4 Süsteemiks nimetatakse teatud koostisosade korrapärast asetust, mis on projekteeritud soovitavate eesmärkide saavutamiseks. Ärisüsteemid koosnevad personali-, inseneri-, finants-, tootmise ja turunduse allsüsteemidest. Tootmissüsteemi moodustavad sellised funktsionaalsed allsüsteemid nagu:
ruumis ja ei mõjuta töötaja tervist, kuna ta ei pea seal ruumis masina töö ajal viibima. Seega ei ole selle müraallikaga midagi muuta vaja. Vibratsioonist põhjustatud tervisekahjustusi saab ära hoida isikukaitsevahendite, näiteks vibratsiooni summutavate kinnaste, kasutamisega. Kontakt vibratsiooniga ei tohiks olla pikem, kui 20 minutit järjest ega tohi ületada 2/3 tööajast. Vibratsiooni korral on keelatud teha ületunnitööd. Tööline puutub vibratsiooniga kokku vähe ja järjestikkune kontakt on lühike, seega ei ole muudatuste tegemine vajalik. Elektriseadmed köögis on paigaldatud nõuetekohaselt tarnija poolt ning regulaaset kontrolli teostavad vastavate ettevõtete töölised. Töötajatel on kohustus tutvuda seadmete kasutus- ja ohutusjuhenditega ning neist kinni pidada. Seadmetel avastatud riketest tuleb koheselt teavitada hotelli mehhaanikut, kes ohu kõrvaldab.
rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Tundide koormus peab olema lepingus kirjas. Ületunnitöö - on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid.Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Kokkuleppele mittejõudmine ei tohi kahjustada otseselt ega kaudselt töötaja olukorda.Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata.Vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise korral, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest tööandjale ja jätkama tööd kui ületunnitööd, kuid mitte kauem kui 4h.Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. Ületunnitööle on keelatud rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
Ületunnitööks on igasugune töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Oleneb arvestusperioodist. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, mis peab olema saavutatud igakord eraldi, kui selleks vajadus tekib. Tööandjal omaalgatuslikult on õigus seda nõuda ainult vääramatu jõu korral. Näit kui vahetustöötaja ei ilmu lagedale, siis peab teatama tööandjale, kes peab likvideerima probleemi 4h jooksul, sest kauem ei pea tegema ületunnitööd. Peab pidama iga töötaja kohta eraldi arvestust. Koos ületunnitööga võib vahetuse kestus olla 12h, seda võib ületada vääramatu jõu korral ja kui vahetustöötaja tööle ilmu. Täiendavalt võib ületunde teha aastas veel 200h, seda seaduses sätestatud juhtudel (ei tohi kahjustada tervist eelkõige). Ületunnid peab kompenseerima ja poole kokkuleppel tehakse valik lisa vaba aja andmisega või lisatasu maksmisega
nädalas), koolide ja muude lasteasutuste ôpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel (30 h nädalas). ÜLETUNNITÖÖ - töötaja tööamist üle tööaja. Ületunnitöö peab olema kokku lepitud 2-e poolselt, sel juhul lisatasu. Ületunnitööd ei tohi rakendada: rasedatele, alaealistele ja haigepaberitega. 200 h ei tohi ületada aastas. Päevas ei tohi töötajat rakendada ületunnitööle rohkem kui 4 h. Töötaja on kohustatud tegema ületunnitööd, tööandja korraldusel loodusônnetuse vôi tootmisavarii korral nii nende ennetamisex kui ka tagajärgede likvideerimisex, ônnetusjuhtumi, tööandja vara riknemise vôi hävimise ärahoidmisex ja tööprotsessi lôpuleviimisex. VALVEAEG - Töödel, kus töötaja peab olema tööandjale kokkulepitud kohas kättesaadav ettenägematute, edasilükkamatute tööde
· Öötöö hüvitatakse 1,25-kordse töötasuga · Riigipühal tehtav töö hüvitatakse 2-kordselt · Ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppep töötajaga hüvaitada vabas ajas · Töötasu maksmine, kui tööd tehakse üheaegselt ületunnitööna, ööajal ja riigipühal. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja, ehk kohustub tegema ületunnitööd. Tööandja hüvaitab ületunnitöö vaba ajaga võrdses ulatuses kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamine rahas. Summeeritud tööaja arvestuse korral loetakse ületundideks töötunnid, mis ületavad arvestusperioodi jooksul kokkulepitud töötundide arvu. Kui töötaja töötab täisajaga neljakuulise tööaja jooksul, siis sellel perioodil on 115 tööpäeva ehk 920 töötundi.
..................................... 181 § 120. Tööandja teavitamiskohustuse täitmata jätmine............................................ 181 § 121. Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamine tööaja piirangut ületades........................................................................................... 181 § 122. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine.................................................. 182 § 123. Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmine............................................................................................ 182 § 124. Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmine................................. 182 § 125. Öötöö piirangu rikkumine............................................................................... 182 § 126. Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmine............................................
TÖ KT TEEMAD ÕPPEMATERJALIDEGA Seadustest need pm-d, millele on loenguslaidides viidatud. PTS - Pühade ja tähtpäevade seadus. Vastu võetud 27. jaanuaril 1998 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning sum...
tekkimise ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda alaealistelt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus-ja sünnituspuhkusele. Ületunnitööd hüvitatakse töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Tööandjal ja töötajal on võimalik kokku leppida ka ületunnitöö hüvitamine rahas, sellisel juhul maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest 1,5 kordset töötasu. Tööandja on kohustatud pidama eraldi arvestust ületunnitööd tegevate töötajate üle. Öötöö-töötamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 6.00 (TLS § 45 lg 1). Kui töötaja töötab ööajal, maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset töötasu. (TLS § 45 lg 2). Öötööl ja riigipühal tehtud töö hüvitamisel tuleb arvesse võtta vaid need tunnid, mis langesid ööajale või riigipühale
lennuväljadel jms). Kui öötöötaja tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi ta töötada üldse rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Sellisel juhul on tegemist absoluutse piiranguga ning rolli ei mängi, kas konkreetse nädala vahetused langevad töötajal päevasele või öisele ajale. ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Näiteks kui on vääramatu jõud ja tööd tuleb teha viivitamatult (loodusõnnetused, avariid) 16
Töö ja puhkeaeg 1. Mis on puhkeaeg? Aeg , mis ei ole tööaeg 2. Mis on täistööaeg? Täistööaeg tähendab Eesti seadusandluse mõistes 40 tunnist tööaja pikkust nädala jooksul ja 8 tunnist tööaja pikkust päeva jooksul, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. 3. Mis on osatööaeg? Mis ei ole täistööaeg 5. Mis on summeeritud tööaeg? tööaeg, mis jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. 6. Mis on ületunnitöö? Kes võib teha ületunnitööd? Kuidas toimub ületunnitöö eest tasu maksmine? Ületunnitöö on TLSi § 44 lg 1 kohaselt töötamine üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö tegemise peavad töölepingu pooled iga kord eraldi kokku leppima, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud. 7. Millised on piirangud ületunnitööl? (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö)
Kuigi mõned organisatsioonid soovivad kasutada ainult inimese oskusi või mõistust, kasutavad nad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Kodust elu ei saa täielikult lahutada tööelust, emotsionaalseid tingimusi füüsilistest. Inimene tegutseb tervikliku inimolendina. Juht peab arvestama sellega, et ka kõige tublimal alluval võib olla tööväliseid põhjuseid, miks ta ei saaks tungiva vajaduse korral teha ületunnitööd, kuigi ta muidu oleks sellega nõus. Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib mitte see, millest meie arvame 2 neid huvituvat, vaid see, mida nad ise soovivad. Juht peab arvestama sellega, et mingi tegevus võib nii suurendada kui ohustada alluvate vajaduste täitumist. Kasutatavatest seadmetest ja sisustusest on
Tööaega lühendatakse: 1) alaealistel 2) Allmaatööl, tervistkahjustaval ja eriiseloomuga tööl -kui nad töötavad neis tingimustes vähemalt 30 tundi nädalas. Ületunnitöö Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata. Ületunnitööle on keelatud rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. (2) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusolekul Ületunnitöö piirnormid Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
