Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, kunstniku hingusega, pastoraalides rahvalaulu põhimõtted, kelle motiivideks oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. Kirjutas eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku. Oli XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. Tema 21 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, ületasid esteetiliselt, keelelt ja stiililt ajastu arusaamad ja maitse. Need ei leidnud mõistmist ja ei pääsenud trükki. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996.
Hitlerilik kord- *parlament varjusurmas * natslik propagandan *opositsiooni tagakiusamine *inimeste ettevalmistamine sõjaks *juutide tagakiusamine 1 aprill 1933 boikott juutide äridele 1935 juutidelt võeti kodakondsus, keelati abielluda mittejuudiga Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12. märts 1938 Saksa väed ületasid Austria piiri vastupanuta ja Austriast sai Saksa riigi osa 29. sept. 1938 Munchenis kohtumine- Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa -> Saksamaa nõudmised rahuldati ja Sudeetide piirkond anti talle. 15. märts 1939 saksa väed okupeerisid Tsehhoslovakkia- eraldus Slovakkia Juhid saksa Hitler; Itaalia--Mousolini; Inglismaa--N. Chamberlain; Prantsusmaa--E. Daladier
36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku...
väljaehitamise ning maaelanike olme- ja elutingimuste paranemist. Selle gigantomaania negatiivseteks tagajärgedeks olid:ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse- ja põllumajanduse ekstentsiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tunnetav. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See tähendas aga Eesti NSV "panuse" suurendamist liha- ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi.Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks ning poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainetekriis.
See problem intrigeeris mind, sets olen alati huvitatud kinnisvara ostu ja müügiga seonduvast ning hetkel olen ka ise seotud kinnisvara müügiga. Kommenteeritud sisukord: · Milline seis on valitsenud kinnisvaraturul viimased paar aastat? o Viimastel aastatel on kinnisvara turul olnud ülikiire hindade tõus, mille on kaasatoonud inimeste elatustaseme tõus ning sellest tingitud nõudluse suurenemisega o Müügi hinnad ületasid mitmekordselt objekti tegeliku väärtuse. Näiteks müüdi Läänemaal, Lihula vallas infrastruktuuridest kaugel asuvat maja, mis oli üle 20 aasta tühjalt seisnud ja amortiseerunud 255 000 krooniga, kuigi maja tegelik väärtus jäi vahemikku 100 000 150 000 krooni. o On tekkinud palju kinnisvaraarendus projekte. Kinnisvaraarendajad ehitavad lõpuni nõukogudeaja lõpul pooleli ehitusega seisma jäänud
rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse puudulikkus (samas vajalikkus), pärismaa ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, sundabielu. Näidendi läbivaks moraaliks oligi sõnum, et haridus on eestlastele eluliselt oluline. ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" oli kuni 19. sajandil üks mängitavamaid ja populaarsemaid lavastusi Juhan Kunderi ,,Kroonu onu" kõrval ning selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. Ligi kümme aastat hiljem, 1880. aastal, ilmus Koidula sulest veel neljaski näidend, milleks oli ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai". Lydia Koidula jaoks oli teatri ülesandeks rahvuslike ning valgustuslike ideede levitamine ja rahvale nõndanimetatud õpetliku lõbu pakkumine. Üldiselt oli Koidula teater lihtsalt ühe väikese haritlasrühma ettevõtmine, mille eluiga jäi üpris lühikeseks näitetrupi tegevus
30.11.2016 Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul
SITUATSIOONIÜLESANNE 1.PROBLEEM Ettevõtte juhil Riho Kullassepal on probleem. Tasandiks on organisatsioon. Tunnus: Saadav tulu oli plaanitust väiksem. Juba esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused. Põhjus: Ettevõtte juht tegi raha paigutades valesid otsuseid. Kapitalimahutused nõudsid ligi poole tema varandusest, lisaks kõrgekvaliteetne paber, ülemakstud spordiajakirjanikud ja liialt suur ajalehe maht. Tagajärg: Kulutused ületasid mitmeid kordi tulusid. Tunnus: Inimesed ei soovinud ajalehte osta kioskist vaid eelistasid kodukannet. Põhjus: Turgu ei uuritud piisavalt, klientide soovidega poldud kursis. Põhirõhk pandi kioski müügile. Tagajärg: Oodatav müügitulu jäi kasinaks, lisaks tuli teha lisa investeeringuid kodukandeks. Tunnus: Puudus piisav lugejaskond, spordipäevalehe ostmiseks. Põhjus: Ei uuritud klientide huve ja eelistusi, spordifanaatikute puudus. Tagajärg: Vähene müügitulu.
Bioloogilist murenemist teostavad elusorganismid. Sündimus ja suremus Maailmas sünnib 230 last minutis. Viljakas eas naiste arv. Religioon. Pere planeerimine ja meditsiin Suremust mõjutavad tegurid Meditsiin Õnnetused Haiguste ennetus Stress Rahvastik Linnad hakkasid tekkima põllumajanduse tekkides. Tekkisid turud ja kaubandus hakkas linnas arenema. London, Pariis ja NY ületasid esimesena miljoni elaniku piiri 19sai. Rahvastiku tihedus On inimeste arv teatud piirkonnas. 1)Viljakas muld- Jaana Jaava saar 2)Kliima soodne- india 3)Veekogu ääres- gangese jõe äär 4)Suurlinnad- New York Hõre asustus 1)Halb kliima-väga külm või liigasoe Grüünimaa ja Sahaara kõrb 2)Mäestikud- Himaalaja Ränded Jagunevad: Riigilisisesed, rahvusvahelised, sundränd, majanduslikel põhjustel.
Riigikokku kandideeris 1901 kandidaati. Kaheteistkümnes üles seatud erakondade nimekirjas kandideeris 1882 inimest ja 19 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogus hääli Eesti Keskerakond. Eesti Vabariigi valitsuse moodustasid Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna esindajad. 2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Isamaaliit ja Rahvaerakond Mõõdukad. 4. märtsil 2007 valisid Eesti kodanikud XI Riigikogu. XII järgmine Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.a.
oma rahval põletada metsi. Kunu otsustas neid karistada. Must tahm kattis mäed ja jumal Kunu lõikas ära tee jungi rahvale pealinna püha Titicaca järve ääres. Näljased ja janused inimesed, jäänud ilma oma pealikutest, olid sunnitud rändama mööda maad. Siis nad avastasid juhuslikult kokapõõsa imelised omadused - oli vaja vaid närida selle põõsa lehti, kui taastus jõud, kadus väsimus. Lõpuks inimesed ületasid mäed ja jõudsid oma linna tagasi." Niisugune on vana indiaanlaste legend. Coquero - kokalehtede närija- segab kokapõõsalehed lubja või taimetuhaga, vormib segust suutäie ja närib seda. Coquero`l on alati üks põsk pungil. Nii kujutatakse kokanärijaid ka vanadel inkade skulptuuridel. Koka suutäie, kokaada, närimine (ligikaudu 40 minutit) on muutunud aja ja kauguse mõõduks. Koka annab näljasele täiskõhutunde, väsinule ja kurnatule uut jõudu,õnnetule unustust
klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma lauselühend koma või komadega 4. omastavas käändes järellisand eraldatakse põhisõna poolt Meie klassi Mati, jõudmata kontrolltööks õppida, puudus tunnist. Oliver Mändla, tuntud Kuressaare Gümnaasiumi suusakuulsuse tulemused ületasid 2.2 kui des- ja mata- on lauselühendis VIIMASEKS sönaks, siis lühendit EI vaatajate ootused. ERALDATA 5. kõigis ülejäänud käänete lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt Mööda teed kodus poole minnes mötlesMagnus oma pruudile. Mina, Kuressaare Gümnaasiumi õpilane, täidan alati käitumisreegleid. 2
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi...
VENE LIPU ALL ÜMBER MAAILMA. lk.5 VENE AMEERIKA 1741.a. Ületasid V.Beringi laevad Aasia ja Ameerika vahelise väina. Esimest korda jõudsid venelased Ameerika kallastele, Alaskale. Selleks, et pidada indiaanlastega kaubavahetust, moodustasid vene kaupmehed 1799.a. Vene-Ameerika kompanii. Venelased hakkasid ehitama kindlusi, koole, koostama geograafilisi kaarte.Kuid Vene Ameerika oli väga kaugel. Vaat kuidas sõideti sinna Petergurist või Moskvast. Kevadel, aprillis-mais, sõideti hobustel ida suunas. Juunis ületati Volga, juulis sõideti üle Uraalide. Augustis jõuti pärale Obi jõe kallastele. Sõideti üle Obi, pärast üle Jenissei ja jõuti Irkutskisse. Irkutskis tuli oodata talve algust, istuda kelkudele ja sõita mööda Leena jõge Jakutskini. Jakutskisse jõuti jaanuaris ja jäädi seal kevadet ootama, sesttalviti oli Siberis võimatu rännata. Samuti ei saanud kevadel sõita, sest jõed tulid üle kallaste. Ja alles juunikuus sõideti põhjapõtr...
ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9. Aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. 1940 alistati Norra lõplikult. 6) Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940 Hitler valmistus välksõjaks läänerindel. 10. Mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi. Soomusjõudude tegevust toetas lennuvägi. 12.-13. Mai ületasid sakslased Maasi jõe, avades tee üle Ardennide liikunud tankisiviisidele. Inglased suutsid juuni alguses enamiku oma vägedest Dunkerquei kaudu Prantsusmaalt evakueerida aga kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. 22. Juuni 1940 sõlmiti Compiegnei metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus saksa okupatsiooni alla. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid suurbritannia, mille peaminister oli winston churchill
Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi,tungima üle Ardennide,mööduma Maginot'i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ning nad ühe hoobiga purustama. 10.05 1949 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks langevarjurüksusi,mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Prantsuse ja Briti väed polnud valmis, arvati,et Hitler kordab 1914.a Saksa sõjaplaani, kuid langeti Hitleri ülesseatud lõksu. 12-13 mai ületasid sakslased Maasi jõe, tankideviisid liikusid Ardennide all. Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. 22.06.1940 sõlmiti taaskord Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3 Prantsusmaast ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitus, eesotsas marssal Petainiga. Lahing Inglismaa pärast Peale Prantsusmaa alistumist jätkas sõda vaid Inglismaa. Peaminister W.Churchill lükkas tagasi Hitleri
+/- 2,25%. Valuutade püsimine nendes piirides on aga saavutatav ainult siis, kui liikmesriigid rakendavad stabiilset majanduspoliitikat. · Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused - krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Olid krediidimehhanismid, mis võimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsed vahetuskursid ületasid teatava künnise. Euroopa Rahasüsteem (ERS) rajati stabiilsetele ja samas muudetavatele vahetuskurssidele, mille määratlemiseks kasutati uut Euroopa rahaühikut eküüd Euroopa Rahasüsteemi valuutade kaalutud keskmisel põhinevat valuutakorvi. Euroopa Rahasüsteemi raames kontrolliti valuutakursside kõikumist vahetuskursimehhanismi (ERM) abil ega lubatud neil ületada ±2,25% keskkursist. Erandiks oli liir, mis tohtis kõikuda kuni ±6%. Ehkki Euroopa
kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga *kultuurielu- koolides õpetama marksism-leninismi, Nõukogude ajalugu; teatris, kinodes Nõukogude autorite looming; purustati mälestussambaid; põletati raamatuid; suleti ajalehed ja ajakirjad ning keelustati seltsitegevus. *repressioonid- viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat; kadus üle 10000 inimese; Laidoner, Päts; küüditamine Suvesõda *7.07.41 ületasid sakslased Eesti piiri, järjest vallutati alad *1500 eestlast Saksa poolel *aktiivsed metsavennad- sihiks kodumaa vabastamine ja iseseisvumine; vastasteks olid Punaarmee ja hävituspataljonid *hävituspataljonlased purustasid tööstushooneid, raudteid ja põletasid talusid Saksa okupatsioon *Sakslased võeti vastu vabastajatena, kuid positiivne hoiak hakkas kaduma, kuna Saksa ei tahtnud teada midagi iseseisvast Eesti riigist. *5.12
apelsinides. Kadaka puidust valmistatud esemed on matja läikega ja aromaatsed, mis teeb nad meeldivaks. Kadaka kasutusalad läbi aegade Vanasti valmistati kadakast lüpsikuid, kulpe, kibusid, lähtreid ehk lasse, lusikaid, õllekanne, võikarpe, või- ja piimapütte ning teisi nõusid. Seda selle pärast, et kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Ka meisterdati temast jalutuskeppe, noapäid ja teisi tarbeesemeid. Kadakast valmistatud aiateibad ja postid ületasid vastupidavuselt kõik teised puuliigid. Puit sobib nikerdamiseks, treimistöödeks. Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime ning samuti soodustavad uriinieritust
3. Gailiti novell oli parema lahendusega ja lõppes selgelt. Vallaku novell oli kerge lugemine oli aga ootamatu ja arusaamatu lõpuga. 3.1 Gailiti novellis oli vähem kõrgeid tegelasi, Kerill-Kerkerill oli ainus kes ületas piire, Ta lendas üle aia ja tahtis lennata ära lõunamaale.Teised lauda loomad seda ei teinud ehk siis nad olid madalad tegelased ja liikumatud.Nende tegevus oli vaid lauda piires. Vallaku novellis oli kaks kõrget tegelast-korvitegija Siim ja rändaja .Nad ületasid piire, Siim käis kulpe müümas väljaspool oma kodu ja käis ka Pärnus korve müümas.Rändaja liikus suuremaid vahemaid.Selletõttu võib neid ka liikuvateks tegelasteks nimetada. Madal ja ka liikumatu tegelane Vallaku novellis oli metsavaht Mihkel.Tema tegevus jäi vaid metsa piirkonda ja Siimu maja külastades. Ka oli madal tegelane sillavalvur.Ta ei liikunud paigast. 3.2 Gailiti novell on suletud lõpuga. Tegevus lõppes peategelase surmaga ja nii saigi see novell läbi
valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Edasi piiras ülestõusnute vägi Tallinna ning appi kutsuti ka Rootsi ja Pihkva vürsti väed. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama ja kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole, mistõttu kutsuti Liivimaa meistri poolt eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, kuhu nad Tallinna piiskopiga ka ilmusid ning relvakokkupõrkel tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid harjulaste maleva. 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus piirati ja hävitati Pöide ordulinnus. Harjulased kindlustasid kahes muinaslinnuses. Alles aasta lõpuks suutis Saksa ordu Mandri-Eesti Preisimaa abiga alistada ning saarlased suudeti purustada kahe sõjakäiguga, mille tulemusena tuli saarlastel karistuseks ehitada ordule uus linnus samal ajal kui Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega.
6 päevane sõda 1967 juunis. · Iisrael purustas Egiptuse sõjaväe ja tungis kuni Suessi kanalini. Sõja käigus okupeeriti taas Siinai, Jordani jõe läänekallas ja Süüriale kuulunud Golani kõrgendikud. Araabia maad ja Iisrael · 6. okt. 1973.a. toimus nn. jom kippuri (suur lepituspäev) sõda. · Egiptus ja Süüria alustasid ootamatult pealetungi Iisraeli positsioonidele. Algul saatis araablasi edu ning Egiptuse väed ületasid Suessi kanali. · Lõpuks suutis Iisrael end koguda ning vastupealetungile asuda, tungides Niiluse deltasse ning ärhvardades Siinai poolsaarel võitlevad Egiptuse üksused ära lõigata. · ÜRO nõudel peatati sõjategevus ja kehtima hakkas järjekordne relvarahu. · Sõda lõppes lõppes selgete tulemusteta. Hakati otsima kõikidele pooltele vastuvõetavat väljapääsu. · Egiptuse president Anwar Sadat katkestas koostöö NSV Liiduga ja lähenes USA-le,
1943. aasta oktoobris muudeti Stepi rinne 2. Ukraina rindeks. 1944. aasta veebruaris suutis Konev Korsun-Tserkassõ lahingus piirata ümber kolossaalse Saksa väe grupi, misjärel viimane hävitati. 20. veebruaril 1944 anti Ivan Konevile lahinguliste teenete eest NSV Liidu marssali auaste. Konevi edu jätkus märtsis-aprillis, kui ta oma vägedega piiras ümber ning likvideeris ühe Saksa diviisi teise järel. 26. märtsil 1944 ületasid Konevi väed esimesena NSV Liidu 1941. aasta juuni riigipiiri, seda Rumeenias. 1944. aasta maist kuni sõja lõpuni juhtis Ivan Konev 1. Ukraina rinnet. Juulis-augustis purustasid tema väed Põhja-Ukraina armee. 29. juulil 1944 annetati talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus koos Lenini ordeniga. 1945. aasta jaanuaris õnnestus tal päästa Poola tehased vaenlase poolt hävitamast. Lahinguid käisid nüüd esmalt Alam-Sileesias ja seejärel Ülem-Sileesias.
Vastupanuta loovutati Lõuna- Eesti. Augusti keskel hõivasid sakslased Narva. Pärast nädal kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. Augustil maha ka Tallinna. Augusti lõpus oli pea kogu Eesti sakslaste käes, ainult Lääne- Eesti saartel jätkusid võitlused mõnevõrra kauem. Algas Saksa okupatsioon ning Nõukogude okupatsioonivõimud olid sunnitud Eestist lahkuma. 1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused uuesti Eesti piiridele. 2. veebruaril ületasid punased mitmes kohas Narva jõe ja moodustasid sinna sillapead. 20. Eesti SS-Diviis hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal. 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. III Germaani Soomuskorpus jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas,
eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid tihenema Londoni sidemed Washingtoniga. 1940. a. septembris oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs Srb relvastust, London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu sõjaväebaasi. Märtsis 1941 võttis Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga, see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Srb
Järgnevalt esines ettekannetega mitu venekeelset kogukonda esindavat saadikut. Kord oli Enn Põldroosini jõudnud, kes oli Tallinna Nooruse valimisringkonna saadik.Tema arutles pikalt rääkimata teemast deklaratsioon. Pinge tõusis pidevalt. Põhiseaduse muutmiseks oli vaja saada kaks kolmandikku poolthääli nimekirjas olnud saadikute arvust. Ülemnõukogu otsust ootasid sajad tuhanded inimesed raadiote ja telerite juures. Saabus otsustav moment, otsus pandi hööletusele. Tulemused ületasid kõikide lootust. Otsus koos parandustega võeti vastu ühel häälel. Märgatavalt langes pinge saalis. Viidi veel mitmeid otsuseid ellu. Sellest päevast algas Eesti rahva iseseisvumisvõitluse uus etapp TEINE OSA Pärast erakorralist Nõukogude Liidu keskorganid rikkusid põllumajanduse üleviimist isemajandusele kokkuleppe sellega, et tõsteti jõusööda hinda ligi 50%.
Tallinna Reaalkool Kuulsad maadeuurijad, Iseseisev töö Elise Kaselaid, 8b Maadeuurijad Vasco da Gama Ta sündis 1469. aastal ja oli pärit Portugalist. Ta oli kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees ning oli oma sihtmärkides väga kindel. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva. Tema avastas meretee Indiasse. Tema esimene reis algas 1497. aastal ja teine reis hakkas 1502. aastal. Portugali kuningas saatis 8. juulil 1497. aastal teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, et leida meretee Indiasse. Laevade juhiks oligi Vasco da Gama. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid, kuid Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ...
Inglismaa kuulsaim helilooja ja kuningakoda vajas kontserdielu. 1719.aastal rajas Londoni koorekiht kuninga toetusel suursuguse ooperiteatriteatri ``Royal Academy of Music´´. Kallite piletite müügist saadi tulu, mille eest palgati Euroopa parimaid lauljaid. Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg kuni 1741.aastani lõi ta kuni 2 ooperit aastas. Ooperiettevõtet saatis algul edu, kuid peagi ületasid kulud sissetulekuid. ``Royal Academy of Music´´ elas üle kaks pankrotti, peale kolmandat pankrotti lõpetas ettevõte töö. Händeli jaoks polnud see ainult majanduslik, vaid ka tervislik löök, teda tabas ajurabandus ja siitpeale helilooja tervis aina halvenes. Nüüdsest pühendus Händel oratooriumide kirjutamisele. Kuulsamad nendest:``Saul´´, ``Iisrael Egiptuses´´, ``Simson´´, ``Juudas Makabeus´´ ja muidugi menuoratoorium ``Messias´´.Võib arvata, et see teos
lipu ja telgi eest leidsid. 3 4. 14. detsembril 1911 heisati Lõunapoolusel Norra lipp. Norra meeskond oli ületanud ohtliku Rossi takistuse ja jõudnud kõrge, liustikega seotud mäeaheliku jalamile. Edasiminek näis liiga ohtlik. Kuid tänu oskustele ja piisavale õnnele leidsid mehed siiski tee Heibergi liustikule, ületasid mäeaheliku ning jõudsid poolusele viivale platoole. Amundseni kaliibriga maadeuurijale ei olnud alles jäänud ühtki suurt väljakutset, kuid üht soovis ta siiski veel teha õhusõit üle Arktika ookeani. 1925. aastal sooritas ta hulljulge ekspeditsiooni kahel vesilennukil N24 ja N25. Lennukid pidid 88. laiuskraadil hädamaandumise tegema, kuid meeskonnal õnnestus üks neist taas õhku saada ja kolm nädalat hiljem mindi tagasi Svalbardi.
Pakti sõlmimine tähendas, et sõda võis alata.1.sept.1939 tungis Sm kallale Poolale sõda kuulutamata.3sept kuulutasid Prm ja Im Hitlerile sõja.(8 kuu jooksul ei toimunud midagi)Poola armee üritas taanduda Itta,kuid seal ründas neid NsvLiit.(17sept).6okt oli sõjategevus lõpetatud, Vm ja Sm tähistasid võitu, Poolat enam ei eksisteerinud.1940 aastatel alustas Hitler allveesõda.Sõjasündmused 1941-1944:1940 aasta lõpul kinnitas Sm sõjaplaani Vm vastu(Plaan Barbarossa)22.juuni.1941 ületasid Sm väed Vm piiri.Saksa armee oli jagatud kolmeks:1.Nord-liikus Baltikumi Leningradi peale.2.Mitte-pidi piirama sisse ja purustama Valgevenes asuvad punaarmeed, ning edasi liikuma Moskva peale.3.Süd-pidi vallutama Ukraina.NSVLiidu vastu alustas sõda ka Rumeenia.Esialgu läks kõik Hitleri plaanide järgi.1941 aasta sügiseks oli Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast.Moskva ründamise asemel saatis Hitler väed hävitama Kiievit.Alles seejärel rünnati Moskvat
Venemaa impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Austria-Ungari lagunes: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Saksamaa: Ida Saksa osa läks Poolale. Danzig ja Memel kuulutati vabalinnaks. Elsas ja Lotring läksid Prantsusmaale. Saarimaa läks rahvasteliidu kontrolli alla. 6. Piiride muutused Euroopas, ka kaardil: 7. Nelikliidu lüüasaamise põhjused: 1) Antandi inim- ja majanduslikud ressursid ületasid Saksa ja tema liitlaste omi. 2) Sõda venis ja Saksa pidi sõdima kahel rindel. 3) Saksa väejuhatus ei hinnanud kainelt oma ja vastase jõude. 4) Revolutsioonide laine Euroopas laostas armeed ja tagalat. 8. Miks oli I maalimasõda uut tüüpi sõda. 1) I maailmasõda oli uut tüüpi sõda, sest vastamisi olid miljonilised armeed. Nende varustamine relvadega, laskemoonaga, mundritega ja toiduga oli võimalik ainult arenenud industriaalühiskonnas.
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see eeldas venemaa ja saksamaa lüüasaamist 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite vastumeelsust sõja suhtes ja ka tavakodanikud ootasid majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes 10000 suri. Eesti sõdurid said sõjast palju kogemust peagi tulevale vabadussõjale
üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa vägede pealtungi tõrjumiseks saadeti Muhu saarele 1. Eesti polgu allüksused kui need kandsid suuri kaotusi hukkunute näol. Oktoobripööre: Revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamine kogu Venemaa. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa
üksused täielikult puruks, vallutades suure osa Liibüast. 1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani Saksamaa vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NSV Liit valmistus samuti sõjaks, 1941 aasta suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatut hoopi andma. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Kuid Hitler lõi kõhklema ning saatis vahepeal osa väegrupist Kiievit vallutama. Peale seda mingi Moskvat vallutama, aga selle aja peale jõudis Punaarmee sakslaste pealetungi Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna vallutada, kuid suutsid piiramisrõngasse võtta. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Saksa üksused löödi tagasi
Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks. 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Viis laeva randusid Egiptuses ja seal tabas lapsi sama saatus. Saksamaalt asus teele umbes 20 000 last. Raskeid kaotusi kandes ületasid lapsed Alpid ja jõudsid mere äärde, kus taaskord meri ei taandunud ja tookord polnud ka laevu kuskilt oodata. Nii rändasidki lapsed koju tagasi, kuid kohale jõudis neist ainult väike osa.
Pharose või Aleksandria tuletorn 5 Artemise tempel Efesoses 2 Halikarnassose Mausoleum 3 Rhodose koloss 4 · Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu (Heopsi) püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 m võrra. Vapustavad on teisedki arvud: külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,4 ha, maht algselt 2 521 000 m³ (praegu umbes 170 000 m³ võrra väiksem), kogukaal 6,5-7 miljonit tonni. Rajatis püstitati ligikaudu 2,25 miljonist kiviplokist, millest igaühe kaal oli umbes 2,5 t (osal kuni 15, mõnel isegi 70 t). 20 aasta jooksul olevat ehitusega ametis
massilise väljarände peamiselt USA-sse. o 1914.a. Inglise parlament võttis home rule`i vastu (suhteliselt piiratud autonoomiaga) aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see viis iirlased omakorda ülestõusu alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus). Majanduses kaotas Inglismaa oma senise juhtrolli, majanduse arengutempos ületasid teda USA ja Saksamaa. Põhjuseks tööstuse vana siseseade ja rahade kulutamine elamiseks. Koloniaalimpeeriumi ülalpidamine nõudis tegelikkuses rohkem kulusid kui tulu tõi. Välispoliitika: · Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. · 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia
Ühendriikidest lahku lüüa ja moodustada uue riigi: Ameerika Osariikide Kondföderatsioon(iseseisvate riikide ühendus). Selle pealinnaks sai Richmond. Uuele riigile valiti ka president ja anti välja põhiseadus. Sõda algas, kui tulistati Lõuna Carolinas asuvas Fort Sumteri sadamas asuvaid kondföderatsiooni vägesid. Peale seda kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuleb sõjaliselt murda. Põhjaosariigid ületasid kondföderatsiooni vägesid elanikkonna arvu ja tööstusliku arenguga, kuid sõja algul jäid siiski kondföderatsiooni plussid maksma. Nendeks olid soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda territooriumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimkad väejuhid. Sõjaline ebaedu sundis Lincolni läbi viima mitmeid ümerkorraldusi. Nende tagajärjel Põhja väed toibusid ja kogusid end pidevalt juurde. Lõuna ootas küll abi Euroopast, kuid see ei tasunud end ära
metsavendlusega. Kuna metsavendlus oli nende inimeste viis oma riigi eest seista, siis ei saa neile midagi ette heita. Kahjuks oli neid inimesi vähe kes said riigist välja rännata ning inimesi, kes jäid ellu metsavendadena oli veelvähem. Eestlastel ei olnud valida kas nad tahavad, et neid küüditatakse või mitte. Kõik otsused tehti nende eest. Veidi valikuid oli vaid inimestel, kellel oli selleks piisavalt ressursse. 1941. aasta 7. juulil ületasid esimesed saksa väed Eesti piirid. Aastal 1941 8. juulil algas Eestis suvesõda. Saksa armee sõdis Nõukogude liidu vägede vastu. Seda nimetatakse Suvesõjaks. Eesti pinnal toimuvas Suvesõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Kõigi soov oli taastada taas iseseisev Eesti vabariik ja selle nimel nähti ka vaeva. 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest. Eestlased võtsid sakslasi
,,Avatud aken" (1905). ,,Elurõõm" (1905, moodsa kunst üks olulisemaid teoseid). MAURICE de VLAMINCK (1876-1958) Vlamincile oli suurimaks eeskujuks van Gogh, kelle eeskujul ta maalis faktuursete loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest.
„Elurõõm“ (1905, moodsa kunst üks olulisemaid teoseid). MAURICE de VLAMINCK (1876-1958) Vlamincile oli suurimaks eeskujuks van Gogh, kelle eeskujul ta maalis faktuursete loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: „Chatou sild“ 1906. „Maastik punaste puudega“ (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse’iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb
LIIVI SÕDA Algus: 16. sajandi keskel oli Liivimaa jagunenud viieks väikeriigiks: Saksa Ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus.
ägeda valimisgraffiti puudumine (erinevalt Pompeiist). Herculaneum, nii nagu me seda tunneme, jäi eemale suurtest kaubanduskeskustest ja poliitilistest võitlustest, linna väiksus ei kaotanud sotsiaalset seotust, ja kaunid elamud olid Napoli ja selle ümbruskonna rikastele meeldivaks puhkepaigaks. Rooma riigi lagunemine: Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. Riiki ründasid hunnid, kes ületasid 451. aastal Reini, tungisid Gallias Orleans'ini, Katalaunia lahing Lääne-Roomaga jäi viiki, aasta hiljem rüüstasid 452 Põhja-Itaaliat, hävitasid Aquileia. 476. aastal kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik (Bütsants) püsis kuni 1453. aastani.
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak, Aivo Joost GEORG FIREDRICH HÄNDEL Õpetaja: Elo Üleoja Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID.................................................................................. 5 3. HÄNDELI LOOMING...................................................................................................... 6 3.1 Händeli ooperid......................................................................................................... 6 3.2 Händeli oratooriumid................................................................................................. 6 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika...................................................................
See on tähtis nii jalakäijatele, kui autojuhtidele. Oleks hea kui mõlemad osapooled suudaksid korralikult käituda, aga kedagi ei huvita kuni on mingi õnnetus lõpuks juhtunud, et neile õpetunni anda. Hiljuti sooritasin ise sõidueksami. Ainus asi, mis minu ja lubade vahel seisab on 1 kuu. Sel ajal, kui ma sõitmist õppisin, oli kohutav lihtsalt jälgida teiste sõiduviise. Enamus ajast inimesed ületasid kiirust ja mitte lihtsalt mõned vaid kõik, ma ei mäletaks üksikuidki, kes normaalse piiri sees sõitsid ja selline käitumine on esimene samm probleemi suunas. Mitu korda keerasid inimesed vales kohas ära, ei näidanud suunda või isegi sõitsid ette, kuid midagi ei olnud teha, vedas lihtsalt, et õnnetust ei juhtunud. See eestlaste hoolimatus ja ülbus rooli taga on see, mis teeb asja kõikide jaoks raskeks. Inimesed peavad ennast teistest tähtsamaks ja arvavad, et
Just sellel aja otsustati, et tuleb rohkem aega pühendada frantsiisi müümisele, mis aitaks avada veelgi rohkem poode. Buck ja DeLuca üritasid esimesi frantsiise müüa oma sõpradele kes alguses küll selle ideega kaasa ei läinud, kuid kui ühe sõbra firma läks pankrotti otsustas ta seda teha. Peale seda saatis Subway frantsiisi boom millest kõik tahtsid osa saada. 1978. aastaks kõigest 4 aastat hiljem oli asutatud 100 poodi. 1982. aastaks 200 poodi ja 1987. aastaks ületasid nad 1000 poe avamise piiri. Kulud mis kaasnevad Subway Eestisse toomisega on üpris suured. Algne frantsiisi tasu on $15.000 mis läheb poe kujundamisele ja koha rendile, sellele tuleks lisada umbes $7500 seadmete liisimiseks. Seadmete liisingu tagatsiraha on $2500 et tagada kõikide asjade korrapärane hooldamine. Kui soovitakse seadmeid osta siis maksaks see umbes $65000. Subway nõuab ka poele vastavat turvasüsteemi mille maksumus on $4500 peale selle peab
aastal 2 veebraril kirjutati rahulepingule alla. 8 Teine maailmasõda Eesti okupeeritakse. Teine maailmasõda algas Poola vallutamisega Saksamaa poolt. Mõne päeva pärast nõudis Moskva, et Eesti kirjutaks alla vastatikuse abistamise lepingule. Selle lepinguga tahtis Nõukogude Liit Eestisse oma sõjeväebaase ehitada. Kuna keeldumise korral lubas Moskva sõda Eestiga ja vaenlase väed ületasid Eesti omasid kümmnekordselt, otsustasid eestlased lepingu vastu võtta. Kuna Saksamaa muudkui aga vallutas riike mujal Euroopas, ei saanud ka Nõukogude Liit leppida ainult baasidega Eesti aladel. Moskva esitas Eestile uue lepingu, milles taheti õigust kogu maa okupeerida. 17. juunil võtsid eestlased lepingu vastu. Eesti aladele marrsis üle 100 000 punaarmeelase, kellel oli kaasas veel 600 tanki. Veel oli neil koondatud Balti õhuruumi 1150 lennukit ja merele oli
välja vahetati väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. kogu Soomet vallutada Stalin enam julgenud. GB ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Algasid rahuläbirääkimised, 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn aga siiski iseseisev Soome riik jäi püsima. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik plaanipäraselt sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene + suure osa Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas
PUNAARMEE VALLUTAB EESTI 1944 aasta suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks. Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära, täiendust saanud Punaarmee aga valmistus uueks pealetungiks. Sellises olukorras leidis Saksa väejuhatus, et narva jõe joone hoidmine pole enam võimalik, ning asus oma vägesid tagasi tõmbama. 24 juulil tõrjusid eestlased küll veel punaste rünnaku Auvere sillapealt, ent päev hiljem ületasid venelased Narva jõu ja marssisid 26 juulil sisse nende eneste hävitatud Narva linna. Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile, mille võtmeks olid Vaivara Sinimäed. Seal toimusid kahe nädala vältel kõige ägedamad lahingud. Saksa positsioonid võeti marulise suurtükitule ja õhturünnakute alla. Seejärel astus suurte tankiüksuste toetusel lahingusse Nõukogude jalavägi, rünnates tihendate lainetena turmtules hävinud kaitseliine. Rasketele kaotustele vaatamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
