__[ Töötaja nimi ] __ ___[ ametikoha nimetus ]__ TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMISAVALDUS __[ asukoht ]__ , ___[ kuupäev ] __ Käesolevaga teavitame Teid, et tööleping nr ___[ töölepingu number ] __ (sealhulgas selle muudatused, parandused ja täiendused), mis on sõlmitud ___[ kuupäev ] __ ___[ tööandja nimi ] __ ja Teie___[ töötaja ...
Tallinnas, 10. oktoobril, 2011.a. Lp. Peeter Kask Töölepingu ülesütlemisavaldus OÜ ABC ütleb Teile üles Teie 01. augustil 2011.a. sõlmitud töölepingu TLS § 96 alusel, katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Asusite tööle raamatupidajana. Töölepingu alusel oli Teie töökohustuseks raamatupidamise arvestuse algdokumentide sisestamine, arvete koostamine ja nende edastamine raamatupidamisteenust osutavale ettevõttele OÜ DEF. Tööülesannete kirjeldus ja tööks vajalikud oskused olid kokku lepitud lepingu lisas, katseaja eesmärgiks oli jõuda selgusele
rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. 46. Lapsepuhkus - Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse 4,25 eurot päevas. 47. Ülesütlemisavaldus - Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. 48. Töötaja vastutus - Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. 49. Õppepuhkus - Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. 50. Lapsehoolduspuhkus - Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni
TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud. 2. Tööleping...
Juurikas 2010-2011 8 Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm Mõiste laieneb ka dokumentidele, TsÜS §79 kui seaduses on sätestatud mille koostamist seadus ette näeb, tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, nt ülesütlemisavaldus. peab tehing · olema tehtud püsivat kirjalikku Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm nõuab taasesitamist võimaldaval viisil ja vaid isikute nimesid, keda antud dokument · sisaldama tehingu teinud isikute puudutab nimesid, tööandja kirjalik teade töötajale, kus on töötaja nimi
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE I OSA 1.Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle iga kuu teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE ÜLESÜTLEMISEGA Saab toimuda üksnes seaduses toodud alustel. Ülesütlemisavaldus peab olema · kirjalik · isiklikult teatavaks tehtud v saadetud tahteavalduse saaja elu- v asukohta ja saajal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda (TA peab tõendama, et T on kätte saanud) · põhjendatud (v.a T korraline ülesütlemine). Kui ülesütlemist ei ole põhjendatud, peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Ülesütlemise avalduse võib T-le ...
ja kohustus öelda tööleping üles üldistel alustel, selleks seaduses ettenähtud piiranguid järgides. Näiteks ei tohi tööandja töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, kui tegelikuks ülesütlemise põhjuseks on koondamine. Katseajal ülesütlemisel peab kumbki pool töölepingu lõppemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Ülesütlemisavalduse võib anda katseaja jooksul, s.t ülesütlemisavaldus on kehtiv, kui see on antud katseaja viimasel päeval. Sellisel juhul ei lõppe töösuhe katseaja viimasel päeval, vaid etteteatamistähtaja möödumisel. Etteteatamistähtaja mittejärgimisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Vähem ette teatatud päevade eest on õigus saada hüvitist töötaja keskmise töötasu alusel. 10
PRAKTIKAS ESINEVATE TÖÖÕIGUSLIKE PROBLEEMIDE ANALÜÜS TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMISEL Esimesed tööõiguse alased probleemid saavad alguse töölepingust. Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, kuid öeldakse, et leping on sõlmitud ka siis, kui töötaja on nõus tegema tööd tasu eest (Hanson, 2011: 1). Seetõttu on mõned tööandjad saanud aru, et seaduse järgi ei ole vaja töölepingut kirjalikult sõlmida. Kirjalik leping on oluline ka üksnes seetõttu, et fikseerida poolte kokkulepped, näiteks millised on töötaja tööülesanded, millist töötasu ta saama hakkab, mis aegadel ja kus ta peab töötama. (Hanson, 2011: 1) Kui tööleping on kirjalikult vormistatud, on mõlemal poolel teada nende õigused ja kohustused. Samuti võivad probleemid tekkida töölepingut koostades. Töölepingud koostatakse üldjuhul Töölepinguseaduses esitatud miinimumtingimustel. Need punktid kaitsevad rohkem töötajat kui tööandjat. (Seinberg, 2014) Seaduses käsitletakse töötaja...
Eeltoodu aga ei tähenda, et vajadusel ei oleks tööandjal õigus ja kohustus öelda tööleping üles üldistel alustel, selleks seaduses ettenähtud piiranguid järgides. Näiteks ei tohi tööandja töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, kui tegelikuks ülesütlemise põhjuseks on koondamine. Katseajal ülesütlemisel peab kumbki pool töölepingu lõppemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Ülesütlemisavalduse võib anda katseaja jooksul, s.t ülesütlemisavaldus on kehtiv, kui see on antud katseaja viimasel päeval. Sellisel juhul ei lõppe töösuhe katseaja viimasel päeval, vaid etteteatamistähtaja möödumisel. Etteteatamistähtaja mittejärgimisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Vähem ette teatatud päevade eest on õigus saada hüvitist töötaja keskmise töötasu alusel. 12
Kontrollitud: tegemist on kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 mõttes. Materiaalsed eeldused: 1) Oluline lepingu rikkumine või muu mõjuva põhjuse olemasolu- jah koroonaviiruse tõttu materjalidega varustamine lõppes, OÜ pidi lõpetama tootmise, koondama töötajad, lõpetama liisingulepingud. Pankrot. (kontrollitud üleval) – järelikult oli õigus etteteatamistähtajata üles öelda. Formaalsed tingimused: 1) Kas on tehtud ülesütlemisavaldus? – VÕS § 195 lg 1 mõistes on ülesütlemisavaldus tehtud, OÜ saatis Maxikeskusele ülesütlemisteate. VÕS § 325 lg 1 järgi peab olema ülesütlemisavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – kaasuse järgi on, OÜ saatis e-kirja. VÕS § 325 lg 2 p 1-4 järgi peavad olema esitatud teatud andmed – kui OÜ need esitas, siis ei ole ülesütlemine tühine VÕS § 325 lg 5 mõistes. VÕS §
muutumise tuvastamist ja töölepingu täitmistb)lepingu tööandjapoolse rikkumise (tööle mitte lubamine) tõttu üles öelda töölepingu täitmise nõude aegumistähtaeg on 4 kuud töölepingu lõppemisest. 18.Töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel: töölepingu ülesütlemise üldnõuded – töötaja saab lepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt ülesütlemisega on leping lõppenud, ülesütlemisavaldus ei tähenda soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel(3-2-1-170-11) ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimusteta, vastasel juhul on see tühine avalduse esitamist saab tõendada mh tunnistaja ütlustega (3-2-1-3-00) töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastasel juhul võib tööandja nõuda mittepõhjendamise tõttu tekkinud kahju hüvitamist
; o ülesütlemine; 11.2 Ülesütlemisavaldus Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kirjalikku taasesitamist võimaldavaks vormiks võib olla näiteks faksi, e-kirja teel edastamine jm. Lisaks töölepingu ülesütlemise vormile ei või töölepingu ülesütlemine olla tingimuslik, kuna tingimuslik ülesütlemine on töötaja jaoks ebamäärane ja sellest tulenevalt kahjulik. Kui ülesütlemisavaldus on tehtud vorminõuet rikkudes või on tingimuslik, loetakse ülesütlemine tühiseks. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus peab sisaldama põhjendust. Tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama, kuid töötaja peab põhjendama üksnes erakorralist ülesütlemist. Erinevalt vorminõude rikkumisest, ei too põhjenduse ärajätmine kaasa ülesütlemisavalduse tühisust, kuid teine pool võib nõuda ülesütlemise põhjenduse puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT spetsialist käis tõepoolest tööl siis, kui mõni IT-alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud O...
Eesti Maaülikool Maaehitus-1 Õigusõpetus Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tartu 2013 Sissukord: 1) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel 2) Töölepingu ülesütlemise piirangud 3) Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajad 4) Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel 5) Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis Töölepingu ülesütlemise piirangud Tööandja ei tohi töölepingut ...
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 6. Nimeta töölepingu lõppemise alused. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. · Töölepingu lõpetamine kokkuleppel · Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel · Töölepingu lõppemine töötaja surmaga · Töölepingu lõppemine ülesütlemisega Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel. 7
kõlbelisusele või heale nimele Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt (3) Töötaja isikust tuleneval põhjusel võib töötaja TLS § 91 lg 3 kohaselt töölepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige juhul, kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Ülesütlemise kord Esitada töölepingu ülesütlemisavaldus avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; avalduses peab sisalduma erakorralise ülesütlemise põhjendus (ainult töötaja korralist ülesütlemist ei pea põhjendama); ülesütlemine on konkreetne ja üheselt mõistetav Ülesütlemise kord etteteatamistähtajad Töölepingu ülesütlemisele kehtivad vastavalt TLS § 96 98 järgmised tähtajad: katseajal katseaja eesmärkidest tuleneval ülesütlemisel mõlemal poolel 15 kalendripäeva;
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või tö...
kalendripäeva.Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 27. Ülesütlemise kord /TLS §-d 95 – 103/ Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. 28. Individuaalseid töövaidlusi lahendavad organid. Vt individualse töövaidluse lahendamise seadust
....................................................19 24. Selgitused hagiavalduse koostamise kohta............................................................ 19 25. Nõuete ja kohustuste üleminek.............................................................................. 20 26. Õigustoimingud enne kohtusse hagiavalduse esitamist.........................................20 27. Üüri tõstmise teade ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks..............21 28. Üürilepingu ülesütlemisavaldus, avaldus üürikomisjoni üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks................................................................................................22 29. Töövaidlused..........................................................................................................23 Lõppsõna......................................................................................................................25
käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Töölepingu ülesütlemise kord ja viisid töölepingu ülesütlemise korra järgmise kohustus ülesütlemise eeldused: Mõjuva põhjuse olemasolu, Erakorralise ülesütlemise põhjendamine; Hoiatus Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalik TLS § 95 - Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 2. tahteavaldus- TsÜS § 67 Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega -TsÜS § 69 lg 1 . TsÜS § 69 lg 2 tahteavalduse kättesaamiseks lugemine eemalviibivale isikule. Ülesütlemise tähtaegade järgimise kohustus: § 97
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. (4) Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 29. Töölepingu ülesütlemise kord. (1) Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. (2) Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. 30. Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad ja ülesütlemise hüvitis.
TL ülesütlemine võib olla erakorraline ja erakorraline.Korraliselt on TL ülesütlemise õigus ainult töötajal(30-päevase etteteatamisega).Erakorraliselt võivad TL üles öelda mõlemad pooled, kuid seda vaid juhul, kui on olemas seadus ettenähtud mõjuvad põhjused. Kinni tuleb pidada seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadest. TL ülesütlemiseks tuleb esitada teisele lepingupoolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. Ülesütlemise tähtaegade kulgemine algab järgisel päeval, pärast seda, kui ülesütlemisavaldus oli teisele poolele üle antud. TL ülesütlemise tähtajad: · katseajal võivad mõlemad pooled TL üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga. · Tööandja peab erakorralisest ülesütlemisest ette teatama sõltuvalt töötaja töösuhte ajast(tööstaazist)alljärgnevalt: a
I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd -...
(Maaleht nr 41, 11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla) Üürileping ei lõpe ühe lepingupoole surmaga, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Samuti annab seadus võimaluse, et üürniku surma järel võivad tema asemel üürisuhtesse astuda tema abikaasa, lapsed või ka pärijad. (Maaleht nr 41, 11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla) Üürileandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalik ja sisaldama vähemalt üüritud asja, lepingu lõppemise päeva, ülesütlemise alust, ülesütlemise vaidlustamise korda ja tähtaega. Üürnikul on ülesütlemiseks vaja temaga koos elava abikaasa nõusolekut. (Maaleht nr 41, 11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla) Eluruumi üürilepingu ülesütlemist saab vaidlustada 30 päeva jooksul üürikomisjonis või kohtus. (Maaleht nr 41, 11
Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui seaduses sätestatud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Töölepingu ülesütlemise kord Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. Vorminõuet rikkudes või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Ülesütlemisavalduses on oluline põhjendada ülesütlemist ja tuua välja kõik rikkumise asjaolud, põhjenduse esitamata jätmine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid põhjenduse esitamata jäänud pool peab hüvitama teisele poolele selle tõttu tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisel peab järgima seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Erandiks on
Töötaja töölt äraolek peab avaldama olulist mõju töö korraldamisele, häirima tööd. 44 sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); Ülesütlemise kord § 95. Ülesütlemisavaldus (1) Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§ 95 lg.1) kirjana, e-kirjana, faksiga, telegrammina (sms-sõnumina?). selge tahte väljendamisega sisaldab lepingu ülesütlemise kuupäeva, õiguslikku alust ja vajadusel põhjendust. (2) Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Tööandja saab katseajal töölepingu üles öelda erakorraliselt. Ülesütlemisel peab tööandja põhjendama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema. Erinevalt tööandjast ei pea töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemisavalduse võib anda katseaja jooksul, st ülesütlemisavaldus on kehtiv, kui see on antud katseaja viimasel päeval. 8. Töölepingu lõpetamise üldalused? * Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel- Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. *Töölepingu tühistamine- Tööandja tühistab töölepingu eksimuse või pettuse tõttu. Kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest. *Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel- Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja
lause kohaldamisala peaks olema üsnagi minimaalne ning saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui tehingule ei kohaldata võlaõigusseadust. *21 Küsitav on, kas juhul, kui seadus näeb ette lepingu kohustusliku vormi, peab ka lepingu lõpetamine, eelkõige sellest taganemine või selle ülesütlemine toimuma samas vormis. Mõned autorid on tuletanud sellise nõude VÕS § 13 lõikest 2. *22 Riigikohus on siiski põhjendatult asunud seisukohale, et taganemis- ega ka ülesütlemisavaldus ei pea olema lepinguga samas vormis ning selle võib teha ka konkludentselt. *23 Pärimislepingu puhul sätestab erinormina pärimisseaduse *24 (PärS) § 103 lõige 2, et pärimislepingust taganemine toimub teisele lepingupoolele notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega, s.t et pärimislepingust taganemine peab toimuma samas vormis nagu pärimislepingu sõlmiminegi. Ka tehingu tühistamise avaldus ei pea olema tehinguga samas vormis. *25 7
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. TLS § 93 lg 1 44. Töölepingu ülesütlemise kord: viis, teate sisu, hüvitise maksmine Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. TLS § 95 Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud: 1) alla ühe tööaasta vähemalt 15 kalendripäeva; 2) üks kuni viis tööaastat vähemalt 30 kalendripäeva; 3) viis kuni kümme tööaastat vähemalt 60 kalendripäeva;
01.08. üles öelda. Tööandja vastas K.-le, et töötaja töötasu tõstmine ei ole võimalik. Alates 01.08. töötaja enam tööle ei ilmunud. 09.08. teatas K. aga tööandjale, et on ümber mõelnud ja võtab oma ülesütlemisavalduse tagasi ning soovib alates 10.08. töötamist jätkata. Kas töötaja käitumine on seadusega kooskõlas? Mida saab tööandja sellises olukorras ette võtta? TLS § 85 lg 1, TLS § 95 lg 1, TLS § 98 lg 1, TLS § 105 Töötaja ülesütlemisavaldus on tühine, seega jäi töösuhe kehtima. 5 Tööandja saab töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kas tööandja saab ka midagi nõuda? → Saab nõuda kahju hüvitamist, kuna töötaja ei täida kohustusi TLS § 74 lg 3 alusel. TsÜS 102 lg 2 - töötaja on teinud ülesütlemisavalduse edasilükkava tingimusega.
sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis (kokkulepitud tähtajaks kauba mittehankimine). Igasugune kohustuse rikkumine muutub aga oluliseks rikkumiseks, kui võlausaldaja poolt antud täiendava tähtaja jooksul ei suuda võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täita: võlausaldaja võib lepingust taganeda (või lepingu üles öelda). Selle õiguskaitsevahendi kasutamisel tuleb teisele poolele teha taganemis- või ülesütlemisavaldus. 11.Kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõude eeldused. Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. § 115 Kahju hüvitamise nõude eeldused 1. olemasolev võlasuhe 2. kohustust on rikutud 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest 4. on tekkinud kahju 5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed varaline kahju mittevaraline kahju 12
täidetavate tehingute puhul tingimuse sissenõutavaks muutumise edasi lükata kuni üheks aastaks. Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks (TLS § 84). Ülesütlemise kord TLS § 95 lg 1 järgi saab töölepingu üles öelda vaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, sest vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab töölepingu ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 sätestab aga, et kui üleütlemise avaldust ei ole ülesütlev pool põhjendanud ei mõjuta nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.
o lepingus sätestatakse, et poolel on õigus leping üles öelda ilma erilise mõjuva ülesütlemispõhjuseta. Praktikas seotakse sellisel juhul ülesütlemine tavaliselt teatud ülesütlemistähtajaga, nt üürilepingus lepivad lepingupooled kokku, et üürilepingu lõpetamiseks tuleb lepingupoolel teist poolt ette teavitada 1 kuu. Lepingu korraliseks lõpetamiseks tuleb ühel lepingupoolel teha teisele lepingupoolele ülesütlemisavaldus. Üldjuhul kehtib ülesütlemisavalduse suhtes vormivabaduse põhimõte Kuid elu- ja äriruumi üürilepingu korraliseks ülesütlemiseks on VÕS § 325 ette nähtud kohustuslikud vorminõuded (ülesütlemisavaldus peab olema teatud vormis ja sisaldama endas ettenähtud andmeid). Kui elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemisel seaduses sätestatud ülesütlemisnõudeid ei järgita, on ülesütlemine tühine.
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu pooldeks on töötaja ja tööandja. Kohustused. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja peab tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. Töötajal on: ...
120-15) o kui on TA soovitus, siis saab hüvitist vähendada, kuna see oleks hea usu pm vastuolus, kuna TA on juba raskes majanduslikus olukorras. 8.5 Töölepingu töötajapoolne ÜÜ 8.5.1 Üldnõuded - töötaja saab lepingu üles öelda korraliselt (ÜÜ tähtaja järgimine) või erakorraliselt (peab olema oluline põhjus) - ülesütlemisega on leping lõppenud, ülesütlemisavaldus ei tähenda soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel (3-2-1-170-11) o Sama lahend ülal, Rootsi autojuht, liiga hullud töötingimused, saatis meili. Kalendripäevasid saati o Võib ka sõnumi saata, kuid reeglina kirjalik + digiallkiri - ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimusteta, vastasel juhul on see tühine o tingimuslik: „v
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
Töölepingu ülesütlemise kord ja viisid töölepingu ülesütlemise korra järgmise kohustus ülesütlemise eeldused: Mõjuva põhjuse olemasolu, Erakorralise ülesütlemise põhjendamine; Hoiatus Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalik TLS § 95 - Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 2. ■ tahteavaldus- TsÜS § 67 Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega -TsÜS § 69 lg 1 . TsÜS § 69 lg 2 tahteavalduse kättesaamiseks lugemine eemalviibivale isikule. ■ Ülesütlemise tähtaegade järgimise kohustus: § 97
kasutatakse võlaõiguslikku mõistet töölepingu ülesütlemine. Töölepingu ülesütlemine võib olla korraline või erakorraline. Korraliselt on õigus ainult töötajal(30 päeva ette teatada) erakorraliselt võivad mõlemad pooled, kuid seda vaid juhul , kui on olemas seaduses ettenähtud mõjuvad põhjused ja kinni peab pidama seaduses ettenähtud etteteatamis tähtaegadest. Töölepingu ülesütlemiseks tuleb esitada teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. Ülesütlemistähtaegade kulgemine algab järgmisel päeval pärast seda , kui ülesütlemise avaldus oli teisele poolele üle antud. 1) Katseajal võivad mõlemad pooled üles öelda vähemalt 15 päevase tähtajaga. 2) Tööandja peab ette teatata erakorralisest ette teatama tööstaazi järgi a) Alla 1 aasta vähemalt 15 päeva b) 1-5 aastat vähemalt 30 päeva c) 5-10 vähemalt 60 päeva d) 10+ vähemalt 90 päeva
tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama.
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagad...
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist. 2. jaotis Ülesütlemise kord § 95. Ülesütlemisavaldus (1) Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. (2) Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. § 96. Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu
da kohustusi ka edaspidi (VÕS § 196 lõige 2, § 116 lõike 2 punktid 2–4). 3. Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe erakorraliselt üles öelda üksnes mõist- liku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai (VÕS § 196 lõige 3). Seega olukorras, kus tööandja sai konkurentsipiirangu kokkuleppe rikku- misest teada ning soovib kokkuleppe ilma 30-kalendripäevase etteteatamistähtajata üles öelda (TLS § 25 lõige 1), tuleb ülesütlemisavaldus teha mõistliku aja jooksul, st ilma liigsete viivitusteta. 4. Töötaja ei saa konkurentsipiirangu kokkulepet korraliselt, st ilma mõjuva põhjuseta üles öelda. Töötaja erakorralist ülesütlemist reguleerivad TLS § 25 lõiked 2 ja 3. Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda eelkõige siis, kui: • tööandja huvi konkurentsipiirangu rikkumise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik või
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Siia alla kuuluvad kõik vaidlused, mis võivad tekkida töölepingu sõlmimisest kuni selle lõppemiseni. Näiteks : töölepingu muutmine, katseaja eesmärgi mittesaavutamine, töötasu arvutamise ja maksmise juhend, vähemsaadud töötasu, töötasu maksmisega viivitamine, korraline ja erakorraline ülesütlemine, koondamine, töölepingu lõpetamine nö ,,omal soovil" või poolte kokkuleppel, ülesütlemisavaldus, usalduse kaotus, töökohustuste rikkumine, hoiatus, ärisaladus, konkurentsikeeld, koolituskokkulepe, varaline kahju, töökorralduse reeglid, töölepingu üleminek, individuaalne töövaidlus, töövaidluskomisjon, kohus jms. Vaidlus lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel töövaidluskomisjonis või kohtus. 337. Kes lahendab töövaidlusi?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
