Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ülesvoolu" - 96 õppematerjali

thumbnail
10
odt

Arvutivõrgud

TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ADSL - Asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL-ühenduse teise põlvkonna standard, mis pakub nii suuremat andmekiirust kui ka võimalust pakkuda andmesidet pikemate vahemaade taha. Võrreldes tavalise ADSL-ühendusega on lisandunud tugi uutele rakendustele ja teenustele. ADSL2 on projekteeritud nõnda, et see töötab olemasolevate ADSL-seadmetega.

Informaatika → Arvutivõrgud
112 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Referaat Bullwhip Effect

1. BULLWHIP EFFECT EHK PIITSAEFEKT Bullwhip effect ehk piitsaefekt kirjeldab olukorda, kus tarneahelas ülesvoolu (alates lõppkliendist kuni algtoorme tarnijani) liikudes leiab aset esialgsete tellimisandmete silmnähtav moonutumine. Kõik algab sellest, kui lõppkliendist kohe järgmine lüli (näiteks jaemüüja) ei prognoosi piisavalt täpselt kliendi nõudlust ning sellest ekslikust prognoosist tulenevalt esitab endast järgnevale lülile (näiteks maaletoojale) tellimuse, mis erineb sellest, mida oleks tegelikult vaja. Sellest tulenevalt

Majandus → Makroökonoomika
32 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Veemajanduse konspekt

 Maa-aluse reguleeriva mahu loomiseks  Vee temperatuuri aastaringseks ühtlustamiseks  Põhjavee taseme tõstmiseks  Veepuhastusjaama ehitamiseks kuluvate rahaliste vahendite ja territooriumi kokkuhoiuks Veeallikate sanitaarkaitse Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa jne.. Ulatus: 1) 50m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga 2) 200m veevõtukohast ülesvoolu, 50m allavoolu, 50m mõlemale poole 3) Veekogu akvatoorium koos 90m laiuse kaldvööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust Kitsendused: Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala laiusega kas 30m või 50m majandustegevusega keelatud, välja arvatud: 1) Veehaarderajatiste teenindamine 2) Metsa hooldamine 3) Heintaimede niitmine 4) Veeseire Nõuded veehaardele: - Peab tagama vee kaitse reostamise, risustamise ja liigivähenemise eest

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Polükultuur kalatiikides

Eesti Maaülikool Polükultuur kalatiikides Tartu 2014 Sisukord Polükultuuri olemus..............................................................................................................................3 Biomelioratsioon..................................................................................................................................3 Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides.......................................................................................4 Hiina karbid..........................................................................................................................................4 Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella).....................................................................................4 Looduslik levila ja bioloogia.............................................................................................5 Toitumine ja kasv...............

Bioloogia → Kasvatavate kalade bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Turismikavad 3 tükki

Päev 10.00 Rannas ootab meid ees reis merel purjelaevaga Föndorf Püüame kala ja saab ujuda 17.00 Õhtul Gotlandi kombeid ja traditsioon tutvustav show koos rahvus toitudega. 5.Päev 10.00 Suundume tagasi mandrile kus külastame viimast linna Rootsis Göteborgi. 12.00 Külastame Rootsi ühte suurimat Göteborgi sadamat 14.00 Laeva simulaatori külastaine 16.00 Sõidame ka praamiga mööda Göte jõge ülesvoolu 18.00 Jõuame luksusliku korterhotelli Upper house (http://upperhouse.se/) 6.Päev 10.00 Hommikul alustame autoga teekonda Taani kus esimeseks peatuseks on Kopenhagen. 13.00 Ületame ÖRESUNDI Silla mis ühendab Rootsit Taaniga 14.00 Jõuame Kopenhaagenisse, kus on võimalus käia linna peal ning avastada iseseisvalt Kopenhaagenit 19.00 Hotelli Crown Plaza majutamine (http://www.ihg.com/crowneplaza)

Turism → Veeturism ja puhkemajandus
15 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vana Egiptus

Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam ­ Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu. Viimasel ajal on arheoloogid välja kaevanud palju iidseid ehitisi, külasid ja vanadest Egiptlastest alle...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Lõkspüünised-referaat

Eesti Mereakadeemia Lõkspüünis Referaat Anniki Jalast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................

Merendus → Kalapüügitehnika
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Läänemere iseloomustus

Kala kehapikkus oleneb asurkonnast. Põhjapoolsed on suuremad. Levila lõunaosas on nende kehapikkus kuni 23 cm, Murmani rannikul kuni 33 cm, Tsosi lahes kuni 40 cm. Kaal on kuni 3,5 kg. Lestad elavad madalas meres, sealhulgas jõesuudme lähedal olevates tugevasti magestunud kohtades. Riimveelises Läänemeres leidub teda kõikjal. Mõnikord läheb ta jõkke ja isegi võib seda mööda vastuvoolu tõusta, näiteks mööda Põhja- Dvinaad Arhangelskistki ülesvoolu ja Thamesi mööda kuni Londonini. Lest koeb alati meres. Tema marjateras ei ole õlitilka. Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv.Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka moonde, mille käigus sümmeetria kaob. Üks kehapool kasvab kiiremini kui teine, mistõttu selle poole silm nihkub algul pea servale ja seejärel teisele kehapoolele

Merendus → Merendus
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Nimetu

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Marten Sardis TARTU SILLAD EMAJÕEL Referaat Juhendaja: õpetaja Hans Ibrus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Tartu jõe sildade ajalooline kronoloogia............................................................................. 3 Silla tüübid.......................................................................................................................... 3 Sillad Emajõel..................................................................................................................... 4 Võidu sild..................................................................................................................... 4 Kaarsild..................................

Varia → Kategoriseerimata
8 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Egiptuse üldandmed

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE..............................................................................................................

Geograafia → Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vanaja usundid

Oma nime pärisid nad ühelt teiselt mitte indoeuroopa põritolu rahvalt. Hurilased kes olid arvatavasti tänapäeva armeenlaste hõilased , segunesid alates 1450 eKr.hetiitidega ja mõjutasid nende religiooni ja kultuuri.Pärast hetiitide riigi kadumist püsisid nende keel ja usund veel kaua mõnes Väike-Aasia piirkonnas . Vana- Egiptus Egiptus paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam Egiptuseks mis hõlmab Niiluse tasast suudmeala ja Ülem Egiptuseks mis asub ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahel. Egiptuse ajaloos oli kolm suurt õitseaega :Vana riik,Keskmine riik ja Uus riik.On loomulik ,et 3000 aasta jooksul tekkinud muutused mõjutasid nii poliitikat, religiooni kui ka kõike muud. Piisaval määral oli siiski püsivaid nähtusi mistõttu saab Egiptuse religiooni siiski käsitleda kui tervikut. Jumalad Egiptlaste usk oli polüteistlik. Vaarao Echnaton püüdis sisse viia ainujumala kummardamist,. Püüdis nõrgendada preestrite võimu

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks

kõrgetasemelisi puhastamistehnoloogiaid. Töödeldud puhas vesi juhitakse pinnaveekogusse või põhjaveekihit ning seejärel võetakse sealt uuesti välja ning töödeldakse vastavalt vajadusele enne selle jaotussüsteemi juhtimist (Committee on the Assessment of Water Reuse, 2012). De Facto taaskasutamine (De Facto reuse) - reovee taaskasutamise protsess, mille käigus linn saab vajaliku veevaru jõest või veehoidlast, mis sisaldab endast ülesvoolu paikneva linna kasutatud ja puhastatud heitvett (puhastamine on toimunud tasemeni, mil oleks võimalik vesi keskkonda tagasi juhtida). Allvoolu paikneva linna puhastussüsteem töötleb vee joogikõlblikuks ning kasutab seda mis tahes eesmärkidel (tööstus, olme jne). (Rice, et al. 2013). Joonis 4. Erinevad taaskasutussüsteemid – joogiks kõlbliku, mittekõlbliku ning de facto taaskasutamise süsteemide tööpõhimõte (Committee on the Assessment of Water Reuse, 2012). 4

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

VEESEADUS

vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.  Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on:  1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga;  2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga;  3) 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse vooluveekogust;  4) veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust. Veehaarde sanitaarkaitseala(2)  Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks:  1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10

Õigus → Maa- ja keskkonnaõigus
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Molekulaarbioloogia teise KT vastused

lõikamisfaktor II (CFII); 3) polü(A) polümeraas (PAP), mis seondub kompleksile vahetult enne lõikamist. Tehtud on suuremaid uuringuid, kus CTD-s saavutati konkreetse aminohappe väljalöömine. Tulemused näitavad, et RNA plümeraas II CTD kärpimise mutatsioonid mõjutavad võimet indutseerida in vivos geenide alamrühma transkriptsiooni ja nende geenide tundlikkuse puudulikkust induktsiooni ühendustele(kaartidele) ülesvoolu aktiveerivatele järjestustele. 48. mRNA polüadenüleerimise on oluline 3'-terminal exoni määramiseks imetaja geenis, on soovitatud, selleks et virtuaalselt mõjutada kõike mRNA metabolismi aspekte. Tähtis sellepärast et mängib rolli raku-tsükli-reguleeritud histoonide mRNA, snRNA, tRNA küpsemises; transpordib mRNA tuumast tsütoplasmasse; parandab DNAd ja kromosoomi eraldamist. 49. Mechanism of attenuation PILT 1. Agonistide eemaldamine lahjendamise teel, neelamine transporter

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
151 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti Vabariik

Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht. · Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ning jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ning alamjooksul Voo jõgi. Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi-Pihkva järvelt Võõpsu sadamani. Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
49 allalaadimist
thumbnail
15
docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

isoleerituse: Niiluse raskesti läbitavad kärestikud, Araabia kõrbe liivaväljad ja Vahemereni ulatuv delta. Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4000 lõpul e.m.a liitusid riigid Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Põhiliselt kasvatati Egiptuses papüürus-lõikheina (pilliroog, mille varre kõrgus on ca. 2-3 inim pikkust. Kasutati paberina). Vana-Egiptuse kogu pindala võis olla umbes 34000 km². 3200 aastal e.m.a. kogu Egiptus ühendati ühe kuninga võimu alla. Uue võimsa riigi pealinnaks sai Memfis

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Looduslähedased ehitised võimaldavad luua vooluveekogule uusi biotoope ning nad sobituvad hästi maastikku. Võimaluse korral peab kalapääsu ehitama samast materjalist, mis on looduslikus jões.  tehiskosk ja tehiskärestik = Tehiskärestiku üle kogu jõe laiuse ulatuv pind muudetakse ühtlaselt karedaks, tehiskosel aga hajali paiknevatest rahnudest või risti-rästi kivilävedest koosnevateks tõketeks ja nendevahelistest süvenditeks, mis hõlbustavad kalade ülesvoolu liikumist ning tekitavad mitmekesise ja pilkuköitva voolu  möödaviikpääs= Möödaviikpääs on looduslähedane tehissäng, mis juhib kalad paisust suure kaarega mööda. Sellise kalakäigu säng matkib looduslikku jõge ja võib olla üsna pikk. Möödaviikpääsud sobituvad hästi maastikku, ei lähe umbe, nõuavad vähe hooldust ning kujunevad elupaigaks kiiret voolu eelistavatele (vooluveelembestele e reofiilsetele) liikidele. Neil

Ehitus → Hüdroloogia
51 allalaadimist
thumbnail
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

aastate jooksul kvaliteedisüsteemi elementidega. Kõige tähtsam osa Toyota loost on see, et ressursside vähesus sundis ettevõtet arendama vootõhususele keskenduvat tootmissüsteemi. Ressursinappus sundis Toyotat keskenduma klientide vajadustele. Toyota vaatles kõiki tootmiseetappe siseklientide ja -tarnijatena ning see võimaldas näha suurt pilti. Kõik tootmisprotsessi osad olid ühe ja sama keti lülid. Ettevõte edastas klientide tellimused läbi kogu protsessi ülesvoolu, nii et tellitud tooted sai tõmmata allavoolu. Eesmärk oli maksimeerida vootõhusust, nii et tootele lisati väärtust kogu läbilaskeaja vältel, alates tellimusest kuni üleandmise ja maksmiseni. Tooteprotsess oli vootõhus. Just Toyota tootmisprotsess oli see, mille kohta läänemaailma vaatlejad hakkasid kasutama terminit lean. Erinevate analüüside käigus tuvastas Toyota seitse raiskamise vormi, mis pidurdasid tootmist ega lisanud väärtust ei tootele ega kliendile.

Logistika → Baaslogistika
132 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist

paremal pool teed, Lähte alevikust 900 meetrit Tartu suunas. Autori igapäevane koolitee läheb nendest veekogudest mööda. Visuaalsel vaatlemisel on järvedes vesi suvisel perioodil alati roheline ja sageli ka ebameeldiva lõhnaga. Pinnalt on näha vetikate vohamist ehk veeõitsengut. Ilmselt satub inimtegevuse tõttu vette rohkesti toitaineid. Eelpoolnimetatud põhjused tekitasidki huvi paisjärvede seisundi vastu. Põhjalikuma uurimise alla võeti ülesvoolu asuv Undi veehoidla. Uurimistöö probleemküsimus ongi, missugune on antud veehoidla vee kvaliteet? Töö eesmärgiks on uurida Undi paisjärve hüdrobioloogilist seisundit ja autoripoolne hüpotees on, et Undi veehoidla vesi on tugevasti eutrofeerunud. Veeproovide võtmiseks ja näitude mõõtmiseks uurimistöö tarvis laenutas autor aparatuuri Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest. Siinjuures autor tänabki

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
25
odt

Uurimistöö "Saksamaa"

Saksamaa populaarseim sellelaadne asutus. Kuuele korrusele paigutatud tosinad osakonnad pakuvad loendamatul hulgal eksponaate, ahvatlevaid interaktiivseid kogemusi ning veenvaid demonstratsioone. Muu hulgas võib siin näha lennukit, vedureid, laevu ja maanteesõidukeid. Siin on ka planetaarium, söekaevanduse ja Altamira (Hispaania) eelajalooliste koopajooniste realistlikud koopiad. 11.2.5. Reini jõeorg Reini kõige kuulsam marsruut algab Bonnist veidi ülesvoolu, kus Siebengebirge mägede hulgas seisab ka Draakonikalju (Drachenfels), kus kangelane Siegfried olevat tapnud oma tuld sülgava vastase. Hiiglasliku Ehrenbreitsteini kindluse kaitse all seisva Koblenzi linna juures liituvad Reini ja Moseli veed. Mosel saab alguse Prantsusmaal, kaugel Vogeesi mägedes ning ületab Saksamaa piiri Trieri lähedal. Trier on riigi kõige paremini säilinud Rooma-aegne linn, mille sümboliks on suur mustaks tõmbunud värav ­ Porta Nigra

Geograafia → Geograafia
92 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Hiina rahvavabariik

aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $. 1995. aastal teisaldati Sanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka vahepeal hooletusse jäänud siseveeteid uuendatakse taas. Sisemaisest kaubaveost toimub nüüd 33% mööda veeteid. Jangtse jõgi on üle 1000- tonnistele alustele laevatatav enam kui 1000 km suudmest ülesvoolu. Pärast riikliku monopoli lõppemist 1988 on tekkinud palju väikesi lennuliine. Jõukuse suurenedes suureneb kiiresti õhutransport ja eraautode arv. Hiina peamine liiklusvahend on siiani jalgratas. 28 Töötlev tööstus Üks Euroopa tööstusest asub Hiinas. Töötlev tööstus on Hiinas üks peamisi tööjõude. Hiina pakub odavat, kuid samas haritud tööjõudu, keda oodatakse uurimislaborites ja

Geograafia → Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

ümberlülitamine analoog- ja digitaalsüsteemi vahel sõltuvalt sissetuleva kõne liigist. Internetiühenduse puhul on võimalik suurema kiiruse saavutamiseks kanaleid kokku ühendada, kuid siis peab ISP võimaldama Multilink PPP protokolli kasutamist. ADSL asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL-ühenduse teise põlvkonna standard, mis pakub nii suuremat andmekiirust kui ka võimalust pakkuda andmesidet pikemate vahemaade taha. Võrreldes tavalise ADSL-ühendusega on lisandunud tugi uutele rakendustele ja teenustele. ADSL2 on projekteeritud nõnda, et see töötab olemasolevate ADSL-seadmetega.

Informaatika → Arvutivõrgud
89 allalaadimist
thumbnail
23
doc

KLASSIKALINE GENEETIKA

polümeraasist. Annab RNA polümeraasi seondumisele spetsiifilisuse. 108. RNA polümeraasid I, II ja III eukarüootidel. RNA polümeraas I - tuumake - produtseerib rRNAd (v.a. 5S RNA) - amantiinile mittetundlik. RNA polümeraas II - tuum - pre-mRNAd - täiuslik tundlikkus RNA polümeraas III - tuum - tRNA, snRNA, 5S RNAd - keskmine tundlikkus. 109. Upstream ja downstream järjestused. Transkripti 5'-poolsed järjestused on ülesvoolu (upstream) ja 3'-poolsed järjestused allavoolu (downstream). Konsensusjärjestus - kõige tavalisem või kõige tüüpilisem järjestus, mis esineb väheste modifikatsioonidega lähedaste DNA, RNA või valkude rühmades. Promootori konsensusjärjestused (E.coli): -10 KJ TATAAT mittematriitsahelal; -35 KJ TTGACA, mille tunneb ära sigma faktor; -35 järjestust nim. ka äratundmisjärjestuseks. 110. RNA ahela initsiatsioon prokarüootidel. Sigma faktor. Sisaldab 3 etappi: 1

Bioloogia → Geneetika
120 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arvuti võrgu referaat

vahel sõltuvalt sissetuleva kõne liigist. Internetiühenduse puhul on võimalik suurema kiiruse saavutamiseks kanaleid kokku ühendada, kuid siis peab ISP võimaldama Multilink PPP protokolli kasutamist. ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) - asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 (Asymmetric Digital Subscriber Line 2) - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL ühenduse teise põlvkonna standard, mis pakub nii suuremat andmekiirust kui ka võimalust pakkuda andmesidet pikemate vahemaade taha. Võrreldes tavalise ADSL-ühendusega on lisandunud tugi uutele rakendustele ja teenustele

Informaatika → Arvutivõrgud
100 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Side eksami spikker

järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku. 4. ADSL abonendiliideses toimub infoülekanne alamkanalites. Millised on nõuded alamkanalile ja kuidas moodustub infoülekandel vajalik bitikiirus? asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. 1996. a. tõi Westell Corp. turule esimese ADSL modemi. Telekommunikatsioonifirmad pakuvad ADSL-ühendust eelkõige suhteliselt passiivse Interneti-ühenduse tarvis, kus kasutajad peamiselt laadivad Internetist informatsiooni alla ja vajavad harvem võimalust informatsiooni üles laadida.

Informaatika → Side
323 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

Teiseks võimaluseks on turujõu piiramine kasutades hindade ja koguste reguleerimist. Tootmise ja tarbimise välismõjud Kõik me oleme kokku puutunud olukorraga, kus kellegi teise tegevus ka meile mõju avaldab. Vaatame, mis võiks mõjutada kalameest, kes hommikul Emajõele kalale läheb. Peamised tegurid, mis kalasaaki mõjutavad peaksid olema jõe kalarohkus ja loomulikult ka kalaõnn. Kas on aga veel midagi, mis kalasaaki mõjutab? Kui ülesvoolu asub jõge reostav tehas, hakkab kalade arvukus jões vähenema ja tulemusena ka meie kalamehe kalasaak. Kui naabrimees tuleb hommikul oma koeraga jalutama ja laseb koera just sinna ujuma, kus meie kalamees kala püüab, hirmutab ta sellega kalad minema ja kalasaak väheneb jällegi. Kui samas jõekäärus on oma kalaõnne proovimas veel teisigi kalamehi, vähendab see meie kalamehe saaki, sest osa kalu püütakse lihtsalt ära

Majandus → Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Pronksiaeg

Ülalviidatud kirjutist tuleb seetõttu vaadelda kui Eesti esiajaloo kursuse kohustuslikku materjali. Iru kindlustatud asula Iru maalinn jääb tänapäeval napilt Tallinna linna piiridesse, Toompeast paikneb see linnulennult 8 km kaugusel. Tegemist on omamoodi "proto-Tallinnaga", Tallinna linna kui Põhja-Eesti olulisima keskuse pronksiaegse eellasega. Paralleeli võib siinkohal tõmmata Riiaga, mille eellaseks on keskaegsest Riiast veidi ülesvoolu paiknev Daugmale linnus, mis samuti sai alguse juba pronksiajal. Iru linnusel leidub küll rohkesti jälgi pronksiaegsest asulast, kuid tolleaegseid kindlustiste jäänuseid pole leitud. Kindlustatud asulaks nimetatakse seda eelkõige sarnasuse põhjal teiste taoliste muististega. Iru linnus asub samas looduslikul väga järskude nõlvadega künkal Pirita 4

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

V.34 modem - V.34 modem ITU standard QAM-modulatsioooni kasutavate 28,8 Kbps (1994) ning 31,2 ja 33,6 Kbps (1996) modemite jaoks. Enne V.34 standardit ilmusid turule V.32terbo (AT&T) ja V.FC (Rockwell), mis oma 14,4 Kbps kiirusega olid kiiremad kui V.32bis. Hiljem määrati V.34 standardis töökiiruseks 28,8 Kbps, seejärel tõsteti seda kuni 33,6 Kbps V.90 modem - V.90 modem ITU standard (1998.a.) modemile, mille andmekiirus allavoolu on 56 Kbps ja ülesvoolu 33,6 Kbps. See modem on mõeldud kasutamiseks ainult nende ISP'de ja onalainteenuse pakkujate juures, kes on digitaalselt ühendatud telefonivõrguga. Enamik teenusepakkujaid kasutab kiireid digitaalseid T1 või T3 ühendusi. Praktikas ei ole neis nn. PCM-modemites ülesvoolu ühendus kiirem kui 45 Kbps (nimetus PCM tähendab siin seda, et allavoolu ühendus kasutab impulss-koodmodulatsiooni ja ülesvoolu ühendus standardset V.34)

Informaatika → Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Logistika konspekt ekasmiks

Konsignatsioonilao põhimõte – - Kui varud jäävad tarnija omandusse kuni nende müügini lõpptarbijale, nimetatakse seda konsignatsioonilao süsteemiks. Piitsaefekt (Bullwhip effect) Põhimõte, põhjused, kuidas vähendada Bullwhip effect - Bullwhip effect ehk härjapiitsa efekt illustreerib olukorda, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoolu ühe võimenduvas vormis. Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides kaks korda. Põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud reageerimisajad tarneahelas. Lõppturu nõudluse puutuva info kättesaadavaks tegemine tarnijatele võimaldab härjapiitsa efekti märkimisväärselt vähendada. Laondus Laonduse põhifunktsioonid-

Logistika → Logistika
45 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

nukleotiidi kaugusel -10 elemendist. SigmaS (-35 element, vaheala, -10 element) TTGACA N15(2) KCTAYACT (K = G või T; Y = C või T) E. coli sigmaS-l ei ole -35 element nii tugevalt konserveerunud kui sigmaD-l. -35 element ei pruugi sugugi sarnaneda TTGACA järjestusele, ometigi mutatsioonid selles piirkonnas muudavad sigmaS-ga transkriptsiooni regulatsiooni isegi siis, kui järjestus ei sarnane TTGACA-ga. -10 element on suhteliselt sarnane sigmaD -10 elemendiga. -10 elemendist ülesvoolu on konserveerunud lisanukleotiidid, mida sigmaD -10 elemendil pole. SigmaS-i promootorite vaheala pikkus varieerub rohkem kui sigmaD vaheala pikkus. SigmaN (-24 element, vaheala, -12 element) TGGCAC N6 TGC E. coli sigmaN-i konsensus DNA-l erineb sigmaD konsensusest tugevasti ning põhimõtteliselt seisneb -12 positsioonis konserveerunud GC-s ja -24 positsioonis konserveernud GG-st. SigmaH (-35 element, vaheala, -10 element) CCTTGAA N 14(1) CCCATTTA

Bioloogia → Mikroobifüsioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Veekaitse eksami konspekt

veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Veeallikate sanitaarkaitseala ulatus: 1. 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga 2. 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea aarmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga 3. 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui veet võetakse vooluveekogust 4. veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1

Kategooriata → Veekaitse
121 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt

EKSAMIVARIANDID (erinevate aastate omad) I VARIANT 1. Defineeri · Transkriptsiooni ühik - DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks ja see kodeerib vähemalt ühte geeni. DNA transkriptsiooni ühik, mis kodeerib valku, sisaldab peale otse valku transleeritava järjestuse (kodeeriva järjestuse) ka regulatoorseid järjestusi, mis juhivad ja reguleerivad antud valgusünteesi. Transkripti 5'-poolsed järjestused on ülesvoolu ja 3'-poolsed järjestused allavoolu RNA järjestused. · Transkriptsiooni faktori aktiivsuse tuvastamine - All organisms have ways to control when and where their genes can be transcribed. For instance, nearly all the cells in our bodies contain the full set of human genes, but in each cell type only some of these genes are active, or turned on, and used to make proteins. That's why liver cells produce some

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
169 allalaadimist
thumbnail
29
pdf

Põllumajandus masinad

sügavusel 6...12 cm. Tüükoorimise eesmärk on muuta mulla füüsikalisi ja bioloogilisi karakteristikuid veesisalduse suurendamise, mikroorganismide tegevuse soodustamise ja umbrohutõrje tõhususe tõstmise suunas. See eesmärk on saavutatav järgmiste ülesannete kaudu: 1) põllu tihenenud pinnakihi pööramine ja kobestamine niiskuse väljaaurumise takistamiseks ja taimejäänuste lagunemise soodustamiseks; 2) mulla pinnakihi kapillaarkanalite lõhkumine niiskuse ülesvoolu takistamiseks ja sademete mullasse imendumise soodustamiseks; 3) umbrohujuurte ja -võsundite läbilõikamine ja tükeldamine nende arengu pidurdamiseks ning halvendamiseks; 4) põllupinnale varisenud umbrohuseemnete mullakihiga katmine nende idanemise ja tärkamise kiirendamise ning energiavarude ammendamiseks enne sügiskündi. Peamised agronõuded tüükoorimisel on järgmised: 1) koorida tuleb õigeaegselt: hiljemalt 2...3 päeva pärast viljakoristust 12...14 päeva enne sügiskündi;

Põllumajandus → Põllumajandus masinad
174 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...

Bioloogia → Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

iseloomust ja taimkattest. Akumulatsioon e. vooluvete kuhjav tegevus toimub vähenenud voolukiirusega jõelõikudes. Esialgu settivad rasked osakesed, seejärel kerged osakesed. Jõgedesse kantud materjalist moodustub jõesete e. alluuvium. Erosioon e. vooluvete kulutav tegevus Vooluvete erosiooni toimel kantakse veermina edasi ca 16 bilj. t. materjali. Põhjaerosioon. Muudab jõgede sügavust. Levib jõe suudmest ülesvoolu. Küljeerosioon. Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. Erosioonibaas ­ tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus ­ Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8

Maateadus → Maateadus
32 allalaadimist
thumbnail
76
docx

Ärilogistika- eksamimaterjal

tooteartiklitega toimunud müügitehingud, ning raeelajale võimalikult lähedast teabevahetust võimaldav tarneahela liikmete vaheline kommunikatsioonisüsteem. 10.Piitsaefekt (bullwhip effect)  Märksõnad: põhimõte, põhjused, kuidas vähendada Bullwhip effect ehk härjapiitsa efekt illustreerib olukorda, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoolu ühe võimenduvas vormis. Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides kaks korda. Põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud reageerimisajad tarneahelas. Lõppturu nõudluse puutuva info kättesaadavaks tegemine tarnijatele võimaldab härjapiitsa efekti märkimisväärselt vähendada. 11.Piirangute teooria (TOC)

Logistika → Ärilogistika
215 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Euglesa, Neopisidium) Kokku Eestis umbes 60 liiki Meres elavatel karpidel toimub viljastamine vees, tekib vastne- trohhofoor ja veeliger. Magevees elavatel karpidel liiguvad isase vette heidetud sugurakud emase sisemusse (sissehingatava vee kaudu) areng toimub emasloomas, vastne puudub, järglased meenutavad väikesi täiskasvanud karpe. Järvekarbi glohhidid (emast väljunud pisikesed karbid) nugivad mõned nädalad pärast emakarbist vabanemist kaladel, et pääseda nii jões ülesvoolu ning mitte sattuda merre. 37. Jõekarplaste (Unionidae) ja rändkarbi (Dreissena) võrdlus: eluviis, sigimine, levimine Jõekarplased: eluviis: elavad põhja kinnitunult, kolooniatena, filtreerivad vett. Sigimine: isaskarp heidab oma sugurakud vette, vastseid pole, väikesed karbid arenevad emasloomas ning pärast vabanemist nugivad teatud aja kaladel (lõpustes või uimes), seejärel ühinevad vanemate karpide kolooniatega (sinna meelitavad neid feromoonid).

Kategooriata → Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Pinnased ja muld

I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

kuningad. Taanlased võtsid 1206.aastal ette suurema sõjakäigu Saaremaale. Paavst Innocentiuse järglane Honorius III rakendas 1217-1218 Läänemere idakaldale täielikku ristisõjaindulgentsi, mis muutis võitluse Põhja-Euroopa paganatega sama tähtsaks nagu varasemad ja käimasolevad ristisõjad Hispaanias ja Pühal Maal. - Esimesena alistusid liivlased, kelle vasutpanu murti 1206.aastal. Järgmised olid seelid, kes elasid piki Väina kaubateed veidi ülesvoolu ja kes alistati raskusteta 1208.aastal. 1208.aastal alistusid vabatahtlikult ka liivlastest idas elavad latgalid. 1208.aastal suunudisd Mõõgavennad ja nende uued liitlased, latgalid ja liivlased, eestlaste vastu. 1217. Aastal Eestit juhtiv vanem Lembitu ja Kaupo(liivlased) langesid. Taanlased suundusid 1219.aastal Põhja-Eestisse. Valdemar II (tollane Taani kuningas) rajas võidetud eestlaste linnuse kohale kindluse, mida hiljem hakati kutsuma (Reval) Tallinnaks

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

Vähk ja vähikasvatus

VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely ­ menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel...............................................................

Merendus → Kalakasvatus ja varude...
41 allalaadimist
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

(≈200). Sünteesitava polü-A sabaga seondub polü-A-siduv valk PABP r.eIF-4E. Seega juba transkriptsiooni käigus soenduvad translatsiooniks vajalikud valgud. RNA polümeraas I Initsiatsioon – TBP seondub mitte otse DNA-ga, vaid TF kompleksiga. See valgukompleks peab moodustuma RNA geenide transkriptsiooniks. promootor – üks promootor ühte tüüpi. Polümeraas on kogu aeg promootori küljes kinni. aktivatsioon – sõltub järjestusest, mis on ≈ 100 ülesvoolu, startsaidist: -150 … + 100 → UCE. UCE-le vastab ka TBP ja lisaks UCB. rRNA-l pole oluline, milline RNA polümeraas teda sünteesib. Tuumakeste moodustumine sõltub RNA polümeraas I-st. RNA polümeraas III Initsiatsioon tRNA geenidel. tRNA geenid: seal on transkriptsiooni alguskoht ja vajalikud järjestused transkriptsiooni ühik sees. Seepärast erinebki. Teistel on promootor põhiliselt geeni ees. Polümeraas II puhul põhiliselt geeni sees. TBP esineb seal, kuigi tal pole TATA boxi

Bioloogia → Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...

Ajalugu → Keskaeg
54 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Narva jõgi algab Peipsist Vasknarva küla lähedalt, kulgeb Eesti idapiiril ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Järgmise suurusega valgla on Suurel Emajõel, mis saab alguse Võrtsjärve kirdenurgas ja suubub Peipsi järve. Emajõe tosinast lisajõest suurim on Ahja, suuruselt järgmised Pedja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav. Eriti tähtis kaubatee oli see keskajal. Eesti pikim ja mitme nimega jõgi on Võhandu. Vagula järvest ülesvoolu kannab ta Pühajõe, alamjooksul Voo jõe nime. --- 81 Jõgi algab Põlva maakonnas Saverna lähistel ja suubub Lämmijärve. Lühikeses alamjooksu lõigus on Võhandu laevatatav. Enamikul kõrgustikelt algavatel jõgedel on suur lang. Selline on näiteks Piusa, mille langus kogu jõe ulatuses on 212 m. Piusa saab alguse Haanja kõrgustikult, voolab käänulises ja looduskaunis Piusa ürgorus ning suubub Pihkva järve. Jõe alamjooks asub 14 km ulatuses Venemaa territooriumil

Geograafia → Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...

Merendus → Ohutus ja ohuteave
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun