Pärast muistest vabaduvõitlus sulasid Harjumaa ja Rävala kokku Harjumaaks (Taani valdused). Veel puhkes ülestõus Läänemaal. 3 kuud hiljem alagas ülestõus ka Saaremaal: 3 kuud nende vahel siis. Miks algas Saaremaal ülesõus 3 kuud hiljem kui Läänemaal? Ei tea, reaalset vastust pole. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprill 1343 uue majandusaasta algus. On välja pakutud, et eestalsed tahtsid seda uut aastat alustada Jüriöö ülestõusuga. 3 Kõik, kes ette jäid, löödi maha... Ülestõus algas verise tapatööga eestlaste poolt ja kroonikas on kirjas see, et eestlased valisid endale 4 kuningat (kuningas kui sõjaväejuht). Nelja kuninga juhtimisel läksi eestlaste sõjavägi piirama Tallinnat. Veel saadeti eestlaste poolt abipalved nii Rootsi kui ka Pihkvasse. Nüüd sekkus tegevusse ka ORDU. Paidesse
takistada, ka eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada. 1343 alustasid harjulased jüriööl (23. aprill) relvastatud mässu. Põletati mõisaid ja kirkuid, tapeti sakslaseid, valiti 4 kuningat Edasi asuti piirama Tallinna, kus oli näha, et oma jõududest ei piisa, otsiti abi Rootsilt ja Venemaalt, mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopkonna aladel alustati samuti ülestõusuga, millele ei suudetud vastu seista, abipalvega pöörduti Saksa ordu poole Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, eestlased tapeti relvakokkupõrke tagajärjel Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning rünnak päädis harjulaste maleva hävitamisega 1343 juulis toimus ülestõus ka Saaremaal, kus piirati keskset Pöide linnust ning hävitati see
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid lugejaid, aitas otseselt kaasa rahvuslikule v...
Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid...
Eestis oli selline tähendus levinud enim Setumaal, kus kaheksakanda kasutati rättidel, linikutel ja sõlgedel. Kaheksakannale omistati kaheksakordne õnnetoov mõju.18 Kristlikus kultuuris, mis on kindlasti oma jälje jätnud ka eesti kultuuri, võrdub kaheksakand koidutähega. Koidutäht on lootuse, valguse ja parema homse sümbol. Kristlikus kunstis tähistatakse koidutähega Jeesus Kristuse ülestõusu, mis on kõige lootustandvam osa Piiblist. Kristuse ülestõusuga on lunastatud inimeste patud ning võib alata tulevane patuvaba elu. Samas tähistab kaheksakand ka Kristuse sündi kuulutavat Petlemma tähte.19 Eesti sakraalses kunstis on kaheksakand levinud kirikute kaunistamisel, näiteks Saarema Karja kiriku laemaalidel. Kaheksakanda kasutas ka 15. sajandi Tallinna kunstnik Michel Sittow oma teosel «Madonna lapsega», kus seda on kujutatud vaibal Jeesuslapse all (vt ka pilt 3 ja 4). Kunstnik on ühendanud Kristuse tuleviku (ülestõusu) tema lapseeaga
aeg (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559) Kuressaare linnus püstitati Saare-Lääne piiskopi initsiatiivil. Linnus kuulub oma tüübilt konvendihoonete hulka ja neid hakati Eesti aladele ehitama XIV sajandil. Orduvennad vajasid ühiseluks suuri ühisruume, milledest tähtsamad olid kirk või kabel, koosolekute saal (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium) ja magamisruum (dormitoorium). Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga (1343-1345). Linnus ehitati piiskopile kuulunud maa-alale. Kuna vanemad kaitseehitised ei pakkunud enam kuigi tõhusat kaitset. Tuli püstitada erakordselt võimas kants, mis oleks olnud kindlaks tugipunktiks maa anastajatele eestlaste poolt ähvardava hädaohu korral ja mis tulevikus oleks võimaldanud igasuguse 6 ülestõusukatse kohest mahasurumist
Sunnitud oldi alla andma ning tunnistama täiesti uue ajastu algust nii ühiskondlikus, poliitilises elus kui vaimuelus. Ristiusk toob eestlastele kaasa uue maailmapildi, jumala ja mõtteviisi. Tule ja mõõgaga pealesurutud kristlusega tasapisi lepitakse, kuigi päris omaks siiski ei võeta. Ristiusk hakkab välja tõrjuma eestlaste paganlikke jumalaid. Paljuski aitab sellele kaasa kaotus Jüriöö ülestõusuga. Tekib omapärane segu paganlikest ja kristlikest elementidest. Kunagine haldjatekultus kantakse nüüd paljuski üle kristlikele pühakutele, kellelt oodatakse nüüd nii vilja-kui karjaõnne. Populaarsed on näiteks Tõnni-vakad. Samuti ühendatakse kristlik kalender ja nimepäevad kindla kombestikuga ja iidsete traditsioonidega. Rahvakalendri väljakujunemine. Ristiusk toob muutused eestlaste mõtlemisse. Kristlusele on ju omane hea ja kurja, jumaliku ja paganliku, vale ja
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
asutati Prantsuse akadeemia. · Sihikindel, intelligentne, tiitleid armastav, ameteid kasutas isiklike varade kogumiseks. 2. Louis XIV (1643-1715) absolutismi kõrgaeg a) Kardinal Mazarin ja fronde aadlike võimude vastane tegevus. · Louis XIV sai 4. aastaselt troonile. Regendiks kuninganna, tegelikuks tema armuke Mazarin. · Absolutismi kriis fronde: · Algas Pariisi ülestõusuga, pärast 3 kuulist piiramist kuningavägede poolt anti alla. · Aadlike mäss mujal, mis lõppes mässujuhtide lepitamisega. Jagati tiitleid ja ameteid. b) "Päikesekuningas" lisanimi, mille sai hiilgava õukonna järgi. · Rahuaja lemmiktegevus jahipidamine. · Ehitati uus lossi- ja pargikompleks Versailles', kolis sinna oma suure ja hiilgava õukonnaga. · Arvukad peod, ballid, teatrietendused, kombelõtvus.
3.6 Weimari Vabariik Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. Saksamaal algas revolutsioon 3. novembril 1918 sõjalaevastiku madruste ülestõusuga Kielis, kust ta levis kiiresti suurtesse linnadesse. Baieris kukutati monarhia ja kuulutati välja Baieri Nõukogude Vabariik 7. novembril 1918. 9. novembril loobus troonist Saksamaa Keisririigi keiser Wilhelm II. 11. november 1918 lõppes Esimene maailmasõda ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale ja Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust
Joont, mil pärisorjus Inglismaal kaotati ei saa täpselt välja tuua. 16. sajandi keskpaigaks püsinud mittevabadus tööliste üksikjuhtumitena. Tarastamis probleem peole seotud pärisorjusega. 14. sajandi lõpul 15. sajandi algul pärisorjus kadus. Tüüpiline väiketalupoegade yeoman on juba vaba talupoeg alates 15. sajandi algusest. Pärisorjuse kadumine alanud hüppelise hooga. 14. sajandi teisel poolel. See langeb kokku Musta Surma (1348-1349) eriti ränga perioodiga ja Wat Tyleri ülestõusuga 1348. Aga otseselt pole pärisorjuse kaotamisega seotud. Wat Tyleri ülestõus kiire sündmuste käik, juunis 1381 läks talurahva mass Londoni peale, 15. juunil jõudsid kuningani välja. Wat Tyleri läks kunina ette, Richar II oli sel hetkel 15. aastane ja Tyler löödi kohe maha. Anti talupoegadele aga armu, Richard II andis möönduskirja, kuulutas Hartkordi talupojad pärisorjusest vabaks. Talupojad nõudsid, et pärisorjaks ei tohi kutsuda. See akt oli ainult sellele maakonnale HArtword
Maal kujunes samal ajal välja talupoegade sunnismaisus, nende materiaalne väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes. Majanduslikud ja sotsiaalsed kriisinähud tõid kaasa katsed säilitada "vana korda" reglementeerimise läbi. 13. sajandil olid sakslased ja mittesakslased linnades õigusstaatuselt pmst võrdsed, hiljem olukord halvenes. Liivimaa ajaloos mittesakslaste olukorra halvenemist 14 sajandist on seostatud jüriöö ülestõusuga 1343-1345. Kuid see võib olla ka kokkusattumus. Eriti tasub rõhutada sunnismaisust. Mittesakslaste kodanikuks astumise maksu tõsteti sakslastest kõrgemaks. Piirangud mittesakslaste linnaasumisele eriti väikelinnades olidki esmajoones seotud maahärrade huviga hoida talupoegi maal. Eesti linnad ja alevid keskajal. Oli saksa vallutus, vallutajad rajasid linnad, enne linnasid ei olnud. 1201 - teine saksa tüüp linn läänemere ääres. 30ndatel hakatakse selle vastu argumente tooma,
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
Napoleoni nõudmisel. · 1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias. · 1808- 1874 a. algas kodanlike revolutsioonide ajajärk. · 1810- 1826 a. Hispaania- Ameerika kolooniate vabadussõda Hispaania ülemvõimu vastu. · 1812 a. võeti vastu Cádizi konstitutsioon, millega kehtestati konstitutsiooniline monarhia. · 1820- 1823 a. II kodanliku revolutsiooni algus Hispaanias, algas kolonel R. del Riego y Nuñezi juhtimisel ülestõusuga. · 1834- 1843 a. III kodanlik revolutsioon Hispaanias. · 1834 a. kaotati kodanlik inkvisitsioon kogu riigis. · 1835 a. kehtestati majoraat. · 1837 a. võeti vastu uus konstitutsioon, suleti enamik kloostreid. Kiriku maavaldused müüdi mõisnikele ja kodanlastele. · 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses. · 1848 a. valmis esimene raudtee riigis. · 1854- 1856 a. IV kodalik revolutsioon Hispaanias. Võimule sai progressistid
Hera tempel, hiigelmuul sadamas, läbi mäe kaevatud veejuhe. Tapeti kavalusega pärslaste poolt. U 520 515 langes Samos Pärsia võimu alla. Klassikaline periood u 500 338 Kreeka-Pärsia sõjad 499 479 499 algas Ioonia ülestõus Mileetose juhitud Väike-Aasia rannikulinnade vastuhakk Pärsia ülemvõimule. Ülestõusnud rüüstasid Sardist, kuid said seejärel Efesose lähedal lahingus lüüa. Seejärel liitusid ülestõusuga ka Küprose kreeka linnad, kuid alistati peagi, ioonlaste laevastiko toetusest hoolimata, uuesti Pärsia ülemvõimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494 aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes
,,Nad palusid end vabandada pikemast saatmisest selleks et, nagu nad väitsid, kokku koguda liitlassõdurid, et siis vaikselt talle appi tulla. Siis võtsid nad juhtimise alla oma üksused, mis olid juba kusagil ootel, ja pärast [oma linnadesse] saadetud [Rooma] sõdurite tapmist ründasid nad Varust keset metsi, mis olid sellel ajal läbipääsmatud.`` (Dio:56) Järjekordne märk sellest, et Varus alahindas oma vastast. Kui ta oleks uskunud, et tegu on laialdase ülestõusuga, poleks ta jätnud oma sõdureid vaenlaste keskele, kus neid oli kerge ülekaaluga tappa, jättes nii ka vastasele varustust relvastuse ja muu osas. Varius näitas ka oma võhiklikkust selles suhtes, et ta võttis endaga kaasa suure hulga mittesõdureid ja loomi. Cassus Dio kirjutab: ,,Neil oli endaga kaasas palju vankreid ja palju loomi koormaks nagu rahuajal, lisaks veel mitte vähe naisi ja lapsi ja suur hulk teenreid järgnes neile (Dio:56) Loomi oli vaja
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima. Eesmärk on vaadelda, kas Venemaalt tulnud mässajatele oli ka määratud põgenemi...
küllaltki kõrged. See, koos meeleheitliku sooviga näha lõpuks rahu, meelitas talupoegi üha eemale Ajutisest Valitsusest ja tõi neid lähemale Nõukogudele ja nende idealiseeritud nägemusele sotsialismist. 1917. aasta sügisel suureneski talurahva toetus vasakpoolsetele Sotsialistlikele Revolutsionääridele ja vähemal määral ka Bolsevikele. Bolsevikud olid vahepeal olnud ka seotud suvel toimunud tööliste spontaanse ülestõusuga juulis, nn ,,juuli päevad". Nimelt olid 15. juulil anarhistid salajasel nõupidamisel otsustanud Petrogradi töölisi ja sõdureid üles kutsuda valitsusvastasele meeleavaldusele. Juba järgmisel päeval, 16. juulil (3 juuli vana kalendri järgi) puhkesid Petrogradis mitmed spontaansed meeleavaldused. 17. juuli keskpäevaks võttis meeleavaldusest osa juba pea 500 000 töölist, sõdurit ja madrust. Meeleavaldusel nõuti, et: ,,Kõik võim peab kuuluma Nõukogudele". 32
jumalateenistust pidavatele hugenottidele, mis päästis valla hugenottide ülestõusu. Pärast B. Ususõda sõlmiti 1570a. rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Järgmiseks sammuks vastasseisu lõpetamisel pidi saama Navarra kuninga Henri de Boivrboni ja Prantsuse kuninga õe Margueriti abiellumine. Ööl vastu pärtlipäeva, 24 augustit, 1572a. ja järgmistel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 pulma saabunud hugenoti. Massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaal hugenotid ülestõusuga 1589a. läks prantsuse troon Navarra Henri'le ning alguse sai Bourbor'ide dünastia. Henri lubas usku vahetada. Ta avaldas Nantes'e edikti Prantsusmaal tunnistati valitsevaks katoliiklus, kuid lubati ka reformeeritud usku. 3.7 Teadus varauusajal Kopernik tuli mõttele, et universumi keskpunkt on päike ja Maa on tavaline planeet, mis tiirleb ümber päikese. Giordano Bruno oli samal seisukohal, nagu Kopernik. Tema meelest oli Kristus ainult inimene
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
Harju-Viru vasallidega, kuid loodetud tulemusi ei saadud Ülestõusnute salgad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatule ründas Läänemaa aadlikest koosnev ratsasalk. Paljud talupojad hukkusid ning nende kuningas veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti, hukati ka teised vastuhaku juhid 1561. aastal jätkus kohati vastuhakk, kuid selle selgroog oli murtud (tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos) 4. Maahärrad vahetuvad: Vene vägede edu ja Eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsima omale uusi tugevamaid isandaid 1560. aasta lõpus saabusid enamikku Vene vägede poolt vallutamata kindlustesse Poola garnisonid 1561. aasta juuni alguses ajasid rootslased poolakad Toompealt välja 4. juunil 1561. aastal alistusid Rootsi kuningale Erik XIV-le Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad 6
ordule. Eestlaste pealikud ei tahtnud orduga sõdida ja nõustusid läbirääkimistega, kus nad kahjuks tapeti. Ordu väed hakkasid Tallinna peale liikuma. Seal anti ülestõusnutele tugev hoop ja nad löödi laiali. Teine vägi liikus läänemaale teist ülestõusu maha suruma. Vahepeal aitasid venelased 5000 pealise väega eestlasi Lõuna-Eestist, mis sundis sakslased sinna minema. 24. juulil alustasid saarlased oma ülestõusuga. Piirati Pöide ordulinnust ja ka vallutati see. Taani abiväed hävitasid ja laastasid Harjumaa täielikult ja siis liiguti Saaremaale, kus Taani vägesid saatis edu. Saaremaa sunniti alla andma. PT 17. Haridus ja kultuur Koolid olid seotud tihedalt kirikuga ja peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikoolides õpiti ka aga Saksamaal. Kõrgharidus oli siiski kättesaamatu ja kallis. Taheti asutada kohapeal kõrgemat ladinakooli
Sellele reageerisid roomlased 168 eKr Pydna lahing roomlased lõid Makedoonia väed otsustavalt puruks. Makedoonia kuningriik likvideeriti: neli vabariiklikult valitsetavat jagu(merides), mis tasusid Roomale andamit ega tohtinud ei relvastuda ega omavahel poliitiliselt suhelda. Makedoonia liitlasi karistati karmilt. Korintose hävitamine 146 eKr: Kreekas läks Ahhaia liit Spartaga iseseisvalt sõtta, mida Rooma karistas nende alistamisega ning Korintose (mille leanikkond ahhaia ülestõusuga kaasa läks) hävitamisega. Kuigi enamus Kreeka riike säilitas nimeliselt sõltumatuse ja oli Roomaga ainult liiduvahekorras, andis Korintose häving soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma ülemvõimule. Ka hellenistlik Pergamon (mis Rooma liitlane) muutus 133 eKr Rooma (Aasia) provintsiks läbi kuningas Attalos III pärandi. Nii Balkani poolsaar kui ka suur osa Väike-Aasiast olid nüüd kindlalt Rooma võimu all.
Mayapan oli omamoodi föderatsiooni pealinn. Mayapanis keskset ritauaalkeskust ei ole. On hulk väikseid rituaalkeskusi, mis on segamini elamukvartalitega. Seda võib vaadata kui ühiskonna tsentraliseerituse vähenemist. Mayapani valitses nn multepal (ühisvalitsus), st Mayapani koguti kokku föderatsiooni liikmete valitsejad, kes elasid koos Mayapanis ning valitsesid föderatsiooni koos Mayapani kuningaga (samas olid ka teatud määral pantvangiseisuses). 15. sajandi keskel Mayapan hävitati ülestõusuga (allutatud alade ülikute ülestõus). Mayapani langemise järel tõusis esile Kitsee, mis hispaanlastele hoogsalt hiljem vastupanu osutas. Maiade usk Maiadel oli väga selgelt struktureeritud maailmapilt. Maailm oli 3-astmeline: ülalilm, keskilm, allilm. Ülalilmas (mis jaguneb 13 osaks) on jumalad, ka surnute tee, keskilmas on pühaduse väljenduseks mäed ja koopad (püramiidid sümboliseerivad mägesid) koobaste kaudu saab allilma.
manitses talupoegi ülestõusust loobuma ülestõusnute salgad hakkasid koonduma Koluvere linnuse juurde, kuhu oli varjule pääsenud palju feodaale, ootamatult ründas talupoegi aga Läänemaa aadlikest tugev salk kokku langenud Koluvere all ligi 200 talumeest, nende "kuningas" kisti Kuressaares neljaks vastuhakk jätkus kohati ka 1561. a, aga selle selgroog oli murtud tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos Liivimaa jagamine suurriikide vahel: Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid VanaLiivimaa võime otsima endale uusi tugevamaid isandaid ordumeister Kettleri poolameelsuse tõttu saabusid 1560. a lõpul enamikku venelaste poolt vallutamata kindlustustesse Poola garnisonid, ent Tallinnas oli ka palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja eriti Rootsi, viimase lipu all loodeti saavutada paremaid kaubandustingimusi 1561
Realistlik kirjandus räägib kultuuriloost (nt eestlaste silmad valutasid, sest neil olid hämarad ja suitsused toad, sest korstnad ei tõmmanud). Ilukirjandusliku efekti saamiseks tihtipeale võimendati kummagi vastanduva poole omadusi, et tuua paremini välja ebaõiglane vahekord, seega päris tõepähe ei saa realistlikku kirjandust võtta. Vastandpoolte vahel tekkinud pinge sünnitas frustratsiooni, vimma, ressentimenti, millest tulenes vägivald. Realistlikud narratiivid kulmineeruvad ülestõusuga: ihaletakse paremat elujärge, kauneid mõisapreilisid jms. küla- ja 16 mõisasuhetes endis on ka hierarhia: külas on peremees ja perenaine, kellele alluvad sulased ja saunamees; mõisas on mõisapreilid jt kõrgemad, kellele vastanduvad teenijad ning teenrid. Eesti kirjanduses enim mütologiseeritud tegelased mõisateenijatest on mõisasundijad (kilter,
PÕHINEV VÄGIVALD ( Bengal ja Punjab ). KLASSIKONFLIKT ( N-IRE ) Samuti tihti seostatud etniliste, religioossete lõhenemistega, kuid tegelikuks põhjuseks peetakse siiski stratifikatsioonist tingitud erinevusi. GENOTSIID mõrvatakse suur hulk teatud etnilise grupi liikmeid. Indiviid/grupp riik Vägivald poliitilise süsteemi vastu võib pärineda erinevatest allikatest. Võib olla tegemist ühekordse ülestõusuga olemasoleva korra vastu/mässude seeriaga , mille eesmärgiks on hävitada valitsev reziim. Rahutus ja mäss kui poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud tingimused muutuvad väljakannatamatuteks võrreldes sellega, mida oodati. Rahutus on juhuslikud ja organiseerimata, hõõgub ning suvalise juhtumi järel võib paiskuda. Mäss on rahutuse perioodilisem, hõlmavam ning rohkem inimesi kaasavam jätk. Nõutakse olukorra lahendamist ning selleks on vahel ka seotud opositsioon.
Tavatähenuse "talupoeg" kõrval on tähendanud kõiki mitte-sakslasi. Sõnal on halvustav kõrvaltähendus. Sakslasteks peeti aadlike, vaimulikke, suurkaupmehi, paremaid käsitöölisi. Mittesakslased olid talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad. Alates 14. sajandi lõpust hakati järjest enam piirama õigust omada linnas kinnisvara mittesakslastel. 14. sajandi lõpu mittesakslaste olukorra halvenemist on seostatud jüriöö ülestõusuga 1343-1345, kuid see võib olla ka kokkusattumus. Maahärrade huvi esmajoones oli hoida talupoegi maal. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates, linnades täideti lüngad mittekodanike arvel ja maalt linnaasunute hulgast, samal ajal maal kujunes talupoegade sunnismaisus, materiaalne väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes. 23. Eesti linnad ja alevid keskajal: Linnade tekkimise ja asutamise küsimus- Linna asustamine või rajamine ei tekkinud üleöö
Itbai naaseb Peterburist üksinda, teadmata, mis Askarist sai. Kolme aasta pärast saabub Askar taas kodukohta. Ta saab teada, et Itbai'l pole õnnestunud Botagözi naiseks võtta; ent see-est on ta kättemaksusks lasknud arreteerida Botagözi vennad. Botagöz ise töötas konservitehase kontoris. 46 Tal oli ka kuberneri poolehoid, kuna ta oli ära hoidnud ühe mässu laienemise. 47 Nad lahutasid, kuna pärast Jesenej biiks saamist muutus naise iseloom võimakuks. Askar liitub 1916. aasta ülestõusuga, Botagöz tahab talle järgneda, ent ülestõusnute salka võetakse vaid naisi. Itbai kasutab taas Askari eemaloleku ära ning laseb Botagözi ära röövida. Ent Itbai lõpp on siiski kurb: tema ebaaususest48 marus rahvas tapab ta. Pärast Itbai tapmist liituvad nii Askar kui Botagöz revolutsionääridega, võitlevad Kasahstani iseseisvust taotlenud Alasi Orduga. Botagöz, siiski rahu ei saa: teda asub jälitama Itbai poeg Sarõbas, Alasi Ordu liige. Teose lõpus vabastab
Sattagüüdia, Partia, Elam, Egiptus jt. Algas raske võimuvõitlus, mis nõudis Dariuselt kõiki jõupingutusi, et ära hoida impeeriumi hävingut. Pärast mässude edukat maha surumist alustas Darius I oma vallutusi ja laiendas edukalt impeeriumi piire. Darius tegi retke sküütide vastu (516-512), tegi vallutusi Indias. Pärsia võimu alla sattusid Samose saar, Hiose saar, vallutati Traakia ja Makedoonia. 5. saj eKr leidsid aset Kreeka-Pärsia sõjad, mis algasid ülestõusuga Ioonias (499-494). Pärslased surusid mässu veriselt maha. Darius I otsustas vallutada ka Mandri-Kreeka. Algaski sõjategevus ka Mandri-Kreekal asuvate linnriikidega nagu Ateena, Sparta jne. Ja selles sõjas osutusid kreeklased edukateks. 490. a suutsid kreeklased võita Maratoni lahingus pärslasi. Darius I on maetud hauakambrisse, mis asub Naqs-i- Rustamis. Serubabel- Et valmistada teed Jahve eskatoloogilisele tulemisele pidi taastatama tempel. Märgiks, et
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
liidust. Kui ahhaialased Rooma heakskiitu ära ootamata Spartat taasalistama hakkasid, asusid roomlased Sparta poolele, käskides ahhaialastel viimasele lisaks anda käest teisigi linnu, nende seas Korintose. Siit vallandunud Ahhaia liidu ja mõnede muude riikide ülestõusu (147. a.) surus konsul Lucius Mummius suurema vaevata maha. Karistuseks ja hirmutuseks hävitasid tema väed 146. a. senati korraldusel Korintose, mille elanikkond oli ahhaialaste ülestõusuga kindlalt kaasa läinud (Korintos oli asustamata kuni taasrajamiseni Caesari poolt 44. a.). Kuigi enamus Kreeka riike säilitas nimeliselt sõltumatuse ja oli Roomaga ainult liiduvahekorras, andis Korintose hävitamine soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma ülemvõimule. Nii Balkani poolsaar kui ka suur osa Väike-Aasiast olid nüüd kindlalt Rooma võimu all. Hellenistliku Pergamoni riigi sõltumatus oli muutunud nominaalseks, ja kui kuningas
nukuvalitsuse all. Tšehhija oli okupeeritud, polnud otsest kokkupuutepunkti Moskva ega NL-ga. Pooliseseisev Slovakkia riik oli 1941 suvel astunud Sm satelliitide ritta, ka slovaki vabatahtlikud osalesid lahingutes Punaarmee vastu. Aastate jooksul nähes Sm nõrgenemist ja Punaarmee tugevnemist, kasvasid opostsioonilised meeleolud. Kui Punaarmee lähenes 1944 Slovakkiale, puhkesid augustis ülestõusud, Moskvaga suhted loonud partisanid juhtisid. Nende ülestõusuga ühinesid ka ülejäänud vastupanuliikumise grupid, lisaks osa Slovakkia armeest. Loodeti, et kohe- kohe Punaarmee ületab Karpaadid ja tuleb ülestõusnutele appi. Punaarmee sedapuhku ausalt üritas appi minna, ei tulnud ülesandega toime, sakslased paiskasid Karpaatidesse lisavägesid, Dukla mäekurus ja mujal selle ümbruses panid Punaarmee pealetungi seisma. Lahingusse paisati ka NL-s moodustatud Tšehhoslovakkia armeekorpus, sakslased võitlesid ka ülestõusnutega, nov 1944 lämmatatigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
