Elanikkond koosnes kohalikest hõimudest ja sisserännanud kreeklastest, esimeste arv tunduvalt suurem. Kreeka IV saj. esimesel poolel Peloponnesose sõda kiirendas neid protsesse, mis olid olnud märgatavad juba V saj. - kasvas orjade hulk. Vabadel üha raskem võistelda odava orjatööga, laostuvad. Ilmuvad palgasõdurid ja palgasõdurite turud. Nende abil õnnestus oligarhidel maha suruda mitmeid ülestõuse. IV saj. esimesel poolel tekib Kreeka linnriikides orjandusühiskonna poliitiline. kriis. Polise kitsad raamid hakkasid takistama orjanduse edasist edenemist. Platon ja Aristoteles tegelevad parima riigikorra teor. väljatöötamisega, kuid jäävad ikkagi polise raamidesse. Isokrates pooldab allumist Makedoonia kuningale ning koos nõrgenenud Pärsia ründamist. Saanud kreeka hegemooniks, ei täitnud Sparta kohustust loovutada Pärsiale Väike-Aasia kreeka polised
a. ülestõusu. Soti ajaloole pühendatud romaanides näitab W. Scott, kuidas inglise ja soti kodanlus kindlustas oma võimu, kihutades talupojad nende maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga. Joonistades dramaatilisi episoode soti klannide võitlusest oma sõltumatuse eest, ilmutab kirjanik soti rahva elu põhjalikku tundmist. Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva ülestõuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Nii näitas ta, et mägilaste 1715. aasta ülestõusu, millest on juttu "Rob Roys", juhtisid nn. Jakobiidid feodaalide huve kaitsva Stuartite dünastia troonile ennistamise pooldajad. Seega võitleb Rob Roy kodanliku riigi ülekohtu vastu sugukondliku korra patriarhaalsete suhete säilitamise nimel. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus
vastased, vaid ka tsentralisatsioonipoliitika lepitamatud vaenlased. Oma romaanis kujutab Dumas Louis XIII valitsemise aja sündmusi küllaltki meelevaldselt. Ajalugu oli Dumas' jaoks ainult hulgaliste faktide kogu, mille alusel osutus võimalikuks luua kaasakiskuvat süzeed. Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Tolleaegse Prantsusmaa tormilist elu, mis oli täis rahutusi ja ülestõuse, on kujutatud üsnagi kummaliselt. «Tähtsad isandad,» kirjutab Dumas, «sõdisid üksteisega, kuningas sõdis kardinaliga, hispaanlased sõdisid kuningaga ... aga peale selle olid veel vaesed ja hugenotid, hulgused ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Linnakodanikud haarasid relvad varaste vastu, hulguste vastu, teenrite vastu, harva valitsevate isandate vastu, aeg-ajalt kuninga vastu, aga kardinali või
asendatakse üsna karmi ihunuhtlusega, mis on veel hullem kui mahalaskmine. 44 talupoega saavad ihunuhtluse osaliseks, kahele neist määratakse 1000 kepihoopi, 6-le 600, 4-le 400. Üsna jõhker karistamine toimus. Inimene, kui ta üldse ellu jäi, oli tõenäoliselt pärast sandistatud. Mitmed talupojad on mõistetud ka 10 aastaks sunnitööle, osa saadeti ka Siberisse. Tulemus oli äärmiselt julm. Mahtra sõda on innustanud mitmeid teisi mõisaid, üsnagi sarnaseid, aga mitte nii ulatuslikke ülestõuse oli veel. Talurahva seas läheb liikvele loosung ,,Teeme nii, nagu Mahtras!". Tekkis ka väljend ,,Mahtrat tegema". Terve juunikuu on rahutu, juulikuu olevat veelgi rahutum. Eelkõige on igal pool keeldumine abiteo tegemisest. Pärast seda hakkab rahutuste laine vaibuma. Anija ja Kurisoo talupojad otsustasid Tallinnasse, minna, et seaduse suhtes selgust saada. 1. juulil (?) jõutakse Toompeale, sinna läheb 51 talumeest asja suhtes selgitusi saama
Magnus tegelikult pma kuningriigiks sai. Justkui sai kogu Liivimaa enda valduseks + need alad mis ta juurde suudab vallutada. Tsaar lubas aga rohkem kui tegelikult andis. Tsaar pidas silmas neid alasid , mis Magnus vallutama hakkas, mitte neid , mille tsaar vallutas. Magnus Liivimaale tagasi jõudes (1570). 1570 a alguses soovib Sigismund sõjategevust Liivimaal peatada. Tegi selle ettepaneku juba Venemaale, tema riik oli suhteliselt rakses olukorras , palju ülestõuse. Poola oli kandumas protestantismi. Ivan IV võtab pakkumise vastu, läbirääkimsied toimuvad, Augustis 1570 sõlmitakse relvarahu kolmeks aastaks. Rootsi vene suhted pikemat aega pingelised. Nüüd algab pikemat aega kestev sõda( 25 a kestev). Sõjasündmused leiavad suuremas osas aset Eesti ja Liivimaa territooriumil. Soomest saab rootslaste võitluse pealaager kus hoitakse mehi, majandatakse, logistika. Nende suhteid iseloomustab ka nendevaheline kirjavahetus, millest tuleb välja
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...