Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ülessulanud" - 59 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Geograafia mõisted

Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus-...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Mõisted: Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor....

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Litosfäär

MÕISTED Astenosfäär-ookeanide ja mandrite all paiknev kivimite ülessulamise kiht, millel liiguvad laamad. Maa tuum-2900 kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. Kurrutus-ookeaniäärte ja mandriliste laamade kokkupõrkel tekkiv kogum. Murrang-kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma-Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimitest koosnev vedel mass. Laava-vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurste tagajärjel maapinnale jõudnud. Epitsenter-maavärine kese, koht maa pinnal, mille all on maavärina kolle. Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Maak-metalli sisaldav kivim. Laamtektoonika-laamade liikumine....

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maateaduste alused

Metallilised elemendid (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum ­ 2900-5200km. S- lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-...km 10. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline ­ 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Kontinentaalne - ~40km. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht. Kokku pandud erineva vanusega plokkidest, väga vana ­ vanem kui ookeaniline maakoor. 11. Isostaasia mõiste ja sisu...

Geoloogia
68 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Rafaello Giovagnoli "Spartacus"

· Sessoori väljak (lk 82) ­ Häbistavaks peetud koht Roomas Esquilinuse värava taga, kus löödi risti orje, kes olid milleski süüdlaseks tunnistatud. · Marmor (lk 65) ­ Marmor ('särav kivi') on laialt levinud moondekivim. Marmorite värvus on väga varieeruv ­ helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. Kohati leidub marmorit maakoores suurtes kogustes. Kõige kuulsam on Carrara piirkond Itaalias, kust juba etruskid marmorit murdsid. VI peatükk Ähvardused, intriigid ja ohud Kurtisaan Eutybis laseb Metrobiuse Spartacust jälitada. Metrobius oli teada saanud, et Spartacus on armunud Valeriasse ja Valeria temasse. Eutybis puhkes talitsematult nutma. Ta põles meeletus...

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Maailma mullad

Lähispolaarses kliimavöötmes on enamus aastast madal temperatuur ja vee aurumine on väike. Igikelts ei lase veel maa sisse imbuda ja seetõttu on muld isegi suvel igniiske.Sellis- tes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni- kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine, liigniis- ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine. Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geograafia põhimõisted

Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
9
sxw

Geograafia mõisted.

Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär ­ kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud . Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest. Mandriline maakoor ­ mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookealine maakoor ­ ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimitest koosnev maakoor. Kurrutused - Laamade kokkupuudealadel mõjuvad kivimitele tohutu jõud, mis tulenevad...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri)] Ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Kurdmäestik- maakoore kokkusurumispiirkonda, laamade põrkepiirile tekivad kurrutatud kivimitest koosnevad mäestikud. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused. Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Magmasisaldus on graniitne, magmavool...

Geograafia
123 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ­ ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) ­ mohost kuni 2900 km sügavusel asuva katkestuspinnani. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest (peridotiit) Tuum ­ alate 2900 km katkestuspinnast...

Geograafia
125 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Geograafia küsimused eksamiks

) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) Litosfäär on maa väline tahke kivimkest, mis ,,ujub" astenosfääril, on jäik, tükeldatud laamadeks, reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha Astenosfäär on maa vahevöö ülemine osa, osaliselt ülessulanud , valdavalt tahkete kivimite vöönd, käitub nagu viskoosne voolav aines; astenosfääri peal ,,sõidab" litosfäär, tehes võimalikuks laamtektoonika. Moho pind- Vahevöö ­ maakoores ja välistuumani vaheline sfäär. Koosneb tõenäoliselt ultraaluselistest kivimitest (Fe ja Mg silikaatidest koosnevad kivimid))) Tahke faas Tuum ­ ülekaalus metallilised elemendid, S lained seal enam ei levi, mis viitab vedelale olekule....

Geoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

ALUMINE VAHEVÖÖ E. MESOSFÄÄR - 660 km kuni 2900 km. 200 km enne tuuma ja vahevöö piiri toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete levikukiiruse kasvu järsk vähenemine. Seda tsooni nimetatakse D´´ kihiks (nimi on pandud seismiliste lainete järgi mida kasutati selle tsooni avastamisel). Arvatakse et selles kihis genereeritakse vahevöö alaosast tõusvad ülessulanud magma hiidtilgad (diapiirid v. pluumid). MAA TUUM - 2900 km kuni tenter. Tuum jaguneb välistuumaks (vedel) ja sisetuumaks (tahke). Tuum koosneb põhiliselt metallidest. 18. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ofioliitne kompleks? Ookeaniline maakoor - esineb peamiselt ookeanide all, paksus kõigib 3-10 km piires, keskmine 7 km....

Maateadus
81 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Kivimid Eestis

Lubjakivi • -settekivim • -moodustunud protistide kodade ladestumisest • -koosneb kaltsiumkarbonaadist • -kasutatakse lubja tootmiseks tööstustes Lubjakivi leiukohad Marmor • Marmor tekib paekivide moondumisel. Peamiseks mineraaliks kaltsiit või dolomiit. Marmorite värvus on väga varieeruv – helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteisesuhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. Eestis leidub marmorit väheses koguses moondunud aluskorrakivimeis. Marmor • -moondekivim • -värvus helevalgest mustani • -sisaldab galtsiiti ja dolomiiti • -kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiiv kivina Basalt • Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim. Basalt koosneb...

Geoloogia
21 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Maateaduste kordamisküsimused

Välistuum ­ 2900-5200km. S-lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-6378km 7. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline ­ 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Okeaaniline maakoor ­ moodustab ookeanide põhja ja 60% maakoorest. Ta on tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted....

Maateadus
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

10.kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär. Kordamisküsimused ja vastused.

maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff? - *Lõõr ­ ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater ­ vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma ­ Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. * Laava ­ vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud. * Tuff ­ pakkunud kivimmass. 13. Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? - Kilpvulkaan Kihtvulkaan · Laava on vedel · Laava on paks · Gaase ja räni vähem · Gaaside ja ränirohke...

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Vulkaani läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv Magma ­ Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Magma on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused. Peaaegu alati sisaldab magma peale vedelas olekus osa ka gaase ja tahkeid osi. Gaasiliseks komponendiks on magmas peamiselt veeaur ja süsinikdioksiid, tahkeks aga peamiselt kristalliseeruvad mineraalid. Magmast või selle maapinnale paiskudes tekkinud laavast moodustuvad tardkivimid. Laava ­ Vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud....

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia - Laamad

* Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Maateadused I kordamisküsimused

See sfäär on tükeldatud laamadeks e. plaatideks, olles aluseks laamtektoonilisele kontseptsioonile. Selle paksus varieerub 50-300 km piires. Mõnede autorite arvates ulatub kuni 150 km sügavuseni. ASTENOSFÄÄR - (tuleneb kreeka k. stenos - tugevus, kõvadus, a aga muudab selle sisu - kõvaduse puudumine). Litosfääri alune, osaliselt ülessulanud kivimitega valdavalt tahkete kivimite vöönd (kuna S lained läbivad seda ala) mis temale pikaaegsete pingete (10-100 milj. aastad) rakendamisel ei kaota nidusust, s.t ei purune nagu litosfääri laam vaid käitub nagu viskoosne voolav aines ja hakkab voolama v. roomama. Lühiajalistel pingete rakendamisel ta käitub aga kui tahke elastne keha (juhib seismilisi laineid). Analoogseks näiteks on vanade majade aknaklaasid mis aja jooksul on häguseks muutunud ja alt paksenenud klaasile mõjuva...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Litosfäär Geograafia

1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ­ ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) ­ mohost kuni 2900 km sügavusel asuva katkestuspinnani. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest (peridotiit) Tuum ­ alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailma mullad

Miks on tundravööndis mulla teke väga aeglane? Vastus. Tundravööndis on aastaringselt madalad temperatuurid, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Suvel sulab peamine kiht ära, aga alumises jääb igikelts püsima. Selle tagajärjel saavad mullaprotsessid toimuda ainult ülessulanud osas. Auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda. On muld ka pidevalt liigniiske. Kuna mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikus, siis on seal mulla teke väga aeglane. 2.Mida tähendab muldade gleistumine? Vastus. Selline protsess leiab aset neis muldades, kus on pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene. Selle käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning...

Geograafia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun