nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond). Tekivad venituspingete tõttu riftid (alangud), tulemuseks on pangasmäestikud. · ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine raskem ookeaniline laam sukeldub kergema mandrilaama alla (subduktsioon); tekivad süvikud, magmakolded, vulkanism, mäestikud, kaasnevad vulkaanipursked ja maavärinad. Süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks juurde tekib mandriline graniitset maakoort. · mandriliste laamade põrkumine mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, maavärinad. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja India ja Euraasia laama kokkupõrke koht, Alpi mäestik jt) · ookeaniliste laamade põrkumine üks laam sukeldub teise alla vahevöösse
kõik protsessid saavad mullas toimuda ülessulavas osas. (Kõige sügavam sulamispiir on liivadel, kõige kõrgem turvasmuldadel). Aurumine on väike ning igikelts ei lase veel ära imbuda, mistõttu on mullad ka suvel liigniisked. Tundravööndis on mullateke väga aeglane (bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes horisontides gleistumine. Mineraalsed ained kasutavad orgaanilise aine hapendamiseks rauaühendeid, mis tingib kihtide sinakashalli värvuse. Nõgudes ei lagune taimed pideva liigniiskuse tõttu ning kuhjuvad turbana. Liigniiskusega kaasnevat aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis on võimalik enamasti eristada ainult kahte kihti. OKASMETSADE MULLAD
kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
tugevaid maavärinai, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik,
A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks. LOODUSLIKUD ...
25%-l maismaa pindalast. Setted ja settekivimid moodustavad vaid 5% maakoore mahust, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast, st valdavalt puutume me maapinnal kokku setete ja settekivimitega. Settelise kihi paksus kõigub vahemikus 0 - 25 km, olles keskmiselt 4,5 km paksune. 61. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma tekib kas vahevöös või maakoore alumiste osade osalisel ülessulamisel. Tungides ülespoole maakoorde, koondub magma tavaliselt suurteks sulanud kivimi kehadeks, mida nimetatakse magmakolleteks. Magma võib tõusta maapinnale läbi vulkaanipursete, mille tulemusena tekivad efusiivsed ehk purskekivimid. Kui magma kristalliseerub maakoore sügavamates kihtides, tekivad intrusiivsed ehk süvakivimid. Magmad, mis kristalliseeruvad kivimite lõhedes, moodustavad daikide ja sillidena soonkivimeid.
MÕJU Vulkaaniline tuhk on väga viljakas, Laastav ja hävitav. Maavärinates ei ole MAJANDUS- maapinnale heidetud kivimid on hea ehitus midagi head. materjal TEGEVUSELE f) Kivimite liigitamine tekke järgi ja kivimiteringe. Teab lubjakivi, liivakivi, graniit ja basalt nig nende tähtsamad omadused ja näited kasutamisest. TARDKIVIMID Tekivad maasüvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Nt basalt-purskekivim (vulkaaniline) ja graniit (süvakivim) SETTEKIVIMI Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi D jt setete kuhjumisega. Kivimitex saab sete alles kivistudes mineraaliterade üxteisega tugeva liitumise protsessis. Nt liivast liivakivi, lubjamurdast lubjakivi.
Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik. Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid. Mõndades kohtades hävis rannajoon ning meri
ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookeanide all ~ 50km, mandrite all ~ 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. GEOLOOGILINE AINERINGE Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit.
ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht. 6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S. 8. Mis on püroklastiline vool? Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 9. Mis on laava?
mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivad vulkaanid). Magma paisub ülessulamisel ja siis tekivad magmatilgad. Magmatilgad hakkavad otsima teed maa seest maapinnale, hakkavad liikuma ja kokku koonduma magmakambriteks. 20. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. Kristalli suuruse järgi -jämedakristalliline - kristallide pikimõõde 5 mm; -keskmisekristalliline - - kristallide pikimõõde - 2-5 mm; -peenekristalliline - - kristallide pikimõõde - 0.1-2 mm; -peitkristalliline - - kristallide pikimõõde - alla 0.1 mm (s.o silmaga nähtamatu)
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor
Plagioklasside puhul võib sujuvalt erineda kaltsiumi naatriumi vahekord. Kiiresti jahtuvatel kristallidel võib esineda kihilist keemilise koostise erinevust. Fe,Mg mineraalidel esineb katkendlik kristallisatsioonirida. Mingitel temperatuuridel toimub kristalliseerumine, edasisel jahtumisel see lõppeb ja mingil madalamal temperatuuril hakkab kristalliseeruma teine mineraal. Aluseline magma võib kristalliseerudes liigenduda ka gravitatsiooniliselt. Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. Aluseline magma tekib astenosfääris Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas Magmakivimite lasuvusvormid. Tekke järgi: -Intrusiivsed(süvakivimid)-daik, sill, stokk, jne -Vulkaanilised-laavavool, -kate, -kuppel, vulkaani koonus, nekk, rõngasdaik. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: -Rööpsed(ühilduvad) -Lõikavad e põiksed Viskoossus: H2O 10-2 Basaltne magma 102 Andesiitne 104 Rüoliitne 1012 5%vee juuresolekul 106
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitil...
Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). * Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. *Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit.
_ Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). _ Deformatsioon materjali kuju või pikkuse muutus, mis tekib välisjõudude toimel. Looduskivid: suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalne mass (looduslik moodustis, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt). Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. _ Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. _ Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (liivakivi, lubjakivi). Tsement (saksa keeles Zement < ladina keeles caementum "purustatud kivi, kivipuru") on hüdrauliliste sideainete
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht. 6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S 8. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S). 9. Mis on püroklastiline vool? Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
magma,purustatud kivimid ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Vulkaane esineb: 1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn. Tulerõngas) 2.Laamade üksteisest eemaldumise kohtades(nt.Atlandi ookeani keskahelikud) 3.Mandrite sisealadel ja ookeanides(Aafrikas,vaikses ookeanis) Vulkaane toidavad magmakolded,mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega.Vulkaanid jagunevad purskeiseloomu järgi kolmeks: 1.kustunud vulkaan inimajaloo vältel mitte pursanud 2.suikuv vulkaan ajutise purskerahu seisundis olev 3.aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne)aastase vahega tegutsev. Vulkaanid jagunevad kuju järgi kaheks: 1.Kilpvulkaan-tekib räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega hästi liikuvatest basaltsest
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naat...
Helekollase värvusega. L i n a õ l i on rikas linoleen- ja linoolhappe poolest. Ei sobi hästi kuumtöötlemiseks. Toiduõlidena kasutatakse veel puuvilla-, palmi-, seesami- jt. õlisid. Kvaliteet. Taimeõlid peavad olema liigile ja puhastusviisile omase maitse ja lõhnaga, selged ja läbipaistvad. Miinustemperatuuril hoidmisel võib taimeõli olenevalt 45 küllastunud rasvhapete sisaldusest pakseneda kuni pooltiheda või tahke konsistentsini ja ülessulamisel muutuda hägusaks. 10.4. Tahked taimsed rasvad Tahked taimsed rasvad sisaldavad taimeõlidega võrreldes rohkem küllastunud rasvhappeid. Jagunevad looduslikult tahked taimsed rasvad kookosrasv (kergelt hallika värvusega) ja kakaovõi (kahvatukollase värvusega, saadakse kakaoubadest pressimise teel) ning kunstlikult tahkeks muudetud taimsed rasvad saadakse taimeõlide hüdrogeniseerimisel. Kasutatakse põhiliselt margariini valmistamisel,
Vaheseina betoneerimine talvel Variandid on elektrisoojendusraketised, auruga soojendamine, soojendustraadid, sissebetoneeritavad soojendusjuhtmed. Raketis peab olema juba enne valu soojendatud, et valatav betoon ei satuks miinustemperatuuridel pinnale, samuti peab olema puhas jääst ja lumest. Armatuur tuleb enne valu viia plusstemperatuuridele, kui armatuur on miinuskraadidel, siis tekib selle ümber kokkupuutel betooniga jää, ülessulamisel moodustub aga veekiht, mis halvendab märkimisväärselt kontakti betooni ja armatuuri vahel, pärssides nende koostööd. Metallvormide kasutamisel tuleb need kindlasti isoleerida. Erilist tähelepanu pöörata konstruktsioonide ala-ja ülaosa soojustamisele, sest soojakaod on seal kõige suuremad, samuti servad ja nurgad. Vahelae betoneerimine talvel Kasutatavateks meetoditeks on infrapunakiirgusega metallraketise soojendamine, auruga soojendamine, õhuga soojendamine
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
