· Kimalased pärast nõelamist ei sure ja võivad end teinegi kord kaitsta · Astlaga varustatud vaid ema- ja töökimalased · Töölised on emasloomad · Isakimalased on täiesti relvitud ja ohutud · Kirev rüü kaitseb neid võimalike vaenlaste eest Pere elutsükkel · Emakimalane erineb töökimalasest ainult suuruse poolest · Suuremad töökimalased kipuvad võimu haarama, nemadki tahavad muneda. · Emakimalased elavad kõige kauem · Järglaste üleskasvatamine võtam emakimalaste kogu energia ja ka ilu · Sügiseks on sametine rüü hõre ja tiivad on räbalad Kasutatud kirjandus · http://www.zbi.ee/satikad/putukad/fol kloor/07/folk_32.htm · http://loodusaed.kirikiri.ee/Kimalased · http://www.miksike.ee/docs/referaadi d2005/kimalased_teelekepler.htm
SÜNDIMUS: Arengumaad Arenenud riigid Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus on enamasti halb on pigem hea Traditsioonide järgimine/ Religiooni Traditsioonid on tagaplaanil (suurem sekkumine isikuvabadus) Meditsiini kättesaadavus (tihti halb) Meditsiini kättesaadavus on hea Laste üleskasvatamine on odavam kui Laste kasvatamine on kallim arenenud riikides Partner on enamus juhtudel pere poolt peale Partner valitakse ise surutud Naiste õiguste ebavõrdsus ( naised enamasti Naiste õigused on suuremad ( saavad ise peavad lapsi saama) otsustada kas soovivad lapsi või ei) SUREMUS: Arengumaad Arenenud riigid
Reproduktsioon Üleskasvatamine - nuum Emised Põrsad 1 2 3 Vabad 1 k. 2k 3 k. 4 k. imetavad Jaan. 78 78 Veebr. 66 Märts 78 78 66 Aprill 66 66 Mai 78 78 66 66 791 Juuni 66 66 66 696 Juuli 78 78 66 66 791 696 Aug. 66 66 66 696 Sept. 78 78 66 66 791 696 Okt. 66 66 66 696 Nov. 78 78 66 66 791 696 Dets. ...
igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Naine oli kui mehe ori, ta võis omada oma seisukohta, aga kindlasti ei võinud seda avaldada ja vaevalt et ta seda julgenudki oleks. Tänapäeval on õnneks asjaolud muutunud, enam ei lase endast lugupidav naine enesega niimoodi käituda, nüüd on ta ise oma peremees. Minevikus suhtuti naisesse kui haprasse olevusse, kelle ainus eesmärk on järglaste saamine ja nende üleskasvatamine. Nüüd, aja möödudes,on naised mõistnud, et ainuke läbilöömise võimalus on enesekehtesamine ning iseloomu kasvaatmine, mis on minu arvates üks põhjustest, miks õrnem sugupool on nii öelda kodust välja saanud. Tänapäeva naisel on oma vaatenurk ja ta on piisavalt julge selle avaldamiseks. Ta seisab oma seiskohtade eest niisamuti, nagu teevad seda mehed. Väga palju vastakaid kommentaare pakkus maailmale 1999. aastal Lätis naispresidendiks valitud Vaira Vike-Freiberga. Tegemist
Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda. Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6...1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta
Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud? Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges. Nad ei olnud küll rahul oma eluga, kuid ei saanud midagi ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur ning nad olid tugevalt vastu maad surutud. Sellist elu kirjeldab perfektselt raamat ,,Keskaja naine". Seal on naise süboliks Netisi Maarja:puhtuse, õrnuse ning süütuse etalon. Kuid ega naisel siiski
hooletust, sest ehk oli hoopis mees hooletu. Mina isiklikult olen abordi poolt täiesti õigustatud tervislikel põhjustel. (väärarengud, tõsised haigused nii emal kui lapsel). Kuigi lõpuks on abort ikkagi igaühe enda valik ning ei tohiks nimetada neid naisi mõrtsukateks, kes ei saa või mingil muul põhjusel ei taha sünnitada. Sest paljud naised murravad pead küsimustele, kuidas edasi elada, mida ette võtta, kas jah või ei, sest lapse kandmine ja rasedus on kõige kergem osa, lapse üleskasvatamine ja tema tuleviku kindlustamine on hoopis palju keerulisem. FAKTID! Miks aborte tehakse? 95% abortidest tehakse selleks, et kontrollida sündivust. Ainult 1% aborte tehakse vägistamise tagajärjel rasestunud naistel. 1% tehakse loote väärarengute pärast. 3% tehakse ema halva tervise pärast. Abordid üle maailma. Aastas tehakse maailmas umbes 46 miljonit aborti. Iga päev tehakse maailmas umbes 126,000 aborti. 78% abortidest theakse arenenud maades ja 22% tehakse arengumaades. 2009
Lühike tootmistsükkel: Kanamunad hakkavad munema 140-150 päevaselt koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161-171 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kanabroilerid 42 päevaselt. Kunstlik hautamine: Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.Rakendades linuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarjade suurus, munade hautamisele panek, noorlindude üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Põllumajanduslindude lihajõudlus: linnubroilerit lihaks realiseerimise vanus, realiseerimis mass, tapa ja rümbasaagis. Suur tapasaagis: Kanabroilerite tapasaagis on umbes 70% (40-42 päeva vanune, 2-2,2 kg , lihakeha mass 1,4-1,5 kg.)
OLAV MARAN Varased aastad Sündinud: 20. oktoober 1933. aastal Tartus. Tema ema (Elfriide Maran) oli 1920. aastate alguses õppinud Pallase kunstikoolis Nikolai Triigi all joonistamist ja Konrad Mäe all maali. Kuna vanemad lahutasid juba 1936. aastal, jäi laste üleskasvatamine ema kanda. 1938. a pere asus elama Tallinna. Õpingud Kunstiinstituudis 1953. a otsustas rma soovitusel Kunstiinstituuti tulla õppima (lõpetas 1959. a). Ülikooliaastatel tegeles ka karikatuuride ja karikatuurses laadis illustratsioonide tegemisega ajalehtedele (Noorte Hääl, Sirp ja Vasar). Diplomitööks tegi sarja teatriplakateid. (1959) Pärast Tallinna Riikliku
õnnelik ja tunned, et elu on hea ja ilus. Ja paljude inimeste jaoks on hea elu armastus, sest armastada ja olla armastatud on hea, kuna tead et sinust saadakse aru, hoolitsetakse, oodatakse, aidatakse alati jne. Samas ka pärastpoolne pere loomine on ka ju piisavalt hea, sest halva elu tõttu tavaliselt pere ei looda. Sest minu arvates inimese üheks eluülesandeks võiks ja peaks olema pereloomine ja laste üleskasvatamine ja ellu juhatamine nii, et nad alustaksid oma elu hästi omades eesmärki, tahet, motivatsiooni ja ettekujutust, kuidas ja mille jaoks elada ja mille poole pürgida. Seega, kui lapsevanem on nende ülesannetega hakkama saanud, miks ei võiks nimetada tema elu ja tema lapse elu heaks. Lapseeas on elumõistmine pealiskaudne, arusaamatu või üldse puudub, kuna laps kui indiviid ei ole veel väljaarenenud. Nende jaoks hea elu võib olla
Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda. Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6...1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta
Tähtsus looduses Kuigi putukad on pisikesed, on nende ökoloogiline tähtsus looduses väga suur. Tänu putukatele on võimalik paljude teiste organismide elu. Putukad tolmeldavad õistaimi. Mitmete õistaimede õie ehitus on arenenud koos putukate arenguga. Nii on paljudel liikidel kujunenud kindel tolmeldaja. Putukad on ka toiduks paljudele suurematele loomadele. Neil on oma kindel koht toiduahelas. Nt linnupoegade üleskasvatamine putukateta oleks mõeldamatu. Putukate hulgas on palju kõdu- ja raipetoidulisi, kes lagundjatena on vajalkud aineringes. Nad aitavad orgaanilise aine ehk elusaine muuta taas anorgaaniliseks mineraalaineks, mida taimed saavad mullast vees lahustunud kujul. Mõnest putukaliigist saab inimene ka otsest majanduslikku kasu, tarbides neilt saadud aineid, nt mesilastelt mett ja vaha, siidiliblikatelt siidi ja kilptäidelt värvaineid.
Pühapäeviti, kui nad peavad oma jumalateenistust, on keelatud töötamine ning raha kasutamine. Amisite usupõhimõtete seas on usuline pühendumus, alandlikkus, vägivallatus, võrdsus ja tagasihoidlikkus. Amisid erinevad teistest kristlastest selle poolest, et nad ristivad lapsi vastutusvõimelises eas, kui need on vähemalt 14-aastaseks saanud. Nad hindavad kõrgelt perekonda ja pereväärtusi. Nad usuvad, et suur pere on jumala kingitus ja pere suurimad hüved on laste saamine, nende üleskasvatamine ning naabrite ja kogukonnaga sotsialiseerumine. Teoreetiliselt on neil suur pere arvatavasti sellepärast, et nad ei kasuta mingisuguseid rasestumisvastaseid vahendeid, aga nad usuvad, et see on õige ja suurim kingitus, miks peakski seda rikkuma, kui jumal on selle nii loonud. Neile on tähtis suhelda ja koos olla võimalikult palju oma perekonnaga. Seetõttu väidavadki, et televiisor ja internet on halvad, sest nende tõttu suheldaks perekonnaga vähem ning kui
Infopuudus on Eesti ühiskonnas suur probleem. Aborte tehakse ka vägistamise tagajärel rasestunud naisel. Nende jaoks oleks see mõistlik ning arusaam, et seksuaalne vägivald on õudusunenägu. Paljudele tundub vägistamise tagajärel saadud laps julm ning tulevikus nende lapse jaoks oleks tõe teada saamine kohutav. Naine, kes jätab abordi eetilistel põhjustel tegemata, teeb seda võimaluse olemas olul. Ta jätab lapse alles, sest ta teab, et tegelikult on lapse üleskasvatamine kõiki muid tegureid olenedes siiski võimalik ja ta saab õnnelikuks inimeseks. Naised, kes aga teevad aborti ärgates üles naistekliinikus nuttes ja hing täis kurbust, mis jääb terveks eluks. Mõlemas versioonis ei eetika mis tingib otsuse. Ilusat ja süüvaba maailma tegelikult ei eksisteeri sellest räägitakse ainult ilukirjanduses või ajalehtedes kuis räägib keegi, kes ise ei ole seda kogenud. Sündimata lapse
Kahepaiksete kaitse Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Juttselg-kärnkonna ehk kõre ja harivesiliku jaoks on moodustatud tegevuskavad liigi kaitseks. Elupaikade taastamiseks ja hooldamiseks on hakatud rannaniite taastama kui kõre elupaigana, karjäärielupaiku hooldama ning väikeveekogusid taastama ja rajama. Asurkondade elujõulisuse tõstmiseks on olemas toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine [2]. 6 Kahepaiksete kaitseks tuleks säilitada väikeveekogusid. Neid ei tohiks kuivendada või pinnasega täita. Mitte mingil juhul ei tohiks asustada tiikidesse kalu. Ka intensiivselt majandatavatel maastikel võib leiduda kahepaiksetele häid elutingimusi. Selleks oleks oluline jätta suuremate põldude keskele väikesi metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km [3].
Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis Kõre Harivesilik Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena Karjäärielupaikade hooldamine Väikeveekogude taastamine ja rajamine 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Asurkondade elujõulisuse tõstmine Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine. Mida kahepaiksete kaitseks teha? Säilitada väikeveekogusid, ka ajutisi! - Mitte prahistada - Mitte kuivendada - Mitte pinnasega täita Mitte asustada tiikidesse kalu! Hoida tiigikaldad võsastumast ja väikeveekogud kinni kasvamast! Jätta põldude keskel olevate veekogude ümber ülesharimata puhveralad. Toetada ekstensiivset põllumajandust Liigikaitset reguleerib tegevuskava liigi kaitseks (nn. kaitsekorralduskava). Seni on neid
koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Erinevate linnuliikide kasvatamine Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi kalkunite sugukonda. Kodukalkuni tõud põlvnevad Põhja- Ameerika ulukkalkunist. Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a).
- Näiteks Eestis on alustatud euroopa naaritsa taasasustamisega Hiiumaale. Taasasustamist prooviti ka Saaremaal, kuid see ei õnnestunud, sest suurel saarel on rohkem rebaseid ning vee kvaliteet halvem. Tugiasustamine - See on olemasoleva asurkonna täiendamine uute isenditega, et selle arvukust ja genofondi suurendada. (Genofond ehk geenifond on populatsiooni kõik geenid ja alleelid.) - Üks tugiasustamise erijuhtum on nn teotav üleskasvatamine - loomi või ka taimi kasvatatakse tehistingimustes vaid nende kõige tundlikumas arnegujärgus (nt munad, kudu, kullesed, noorjärgud) ning lastakse seejärel loodusesse. - Näiteks: Suurbritannias on tugiasustamise kaudu edukalt parandatud kivisisaliku asurkondade seisundit. Teise näitena saab tuua Taani, kus on tugiasustamise kaudu suurendatud rohe-kärnkonna ja punakõht-ungi asurkondade elujõulisust. Eestis on
päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda. Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta.
sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8. Emiste reproduktsioonitsükkel (sigimistsükkel): produktiivsed ja mitteproduktiivsed perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioo- de: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste in- tensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool ja voorpoegimine). · Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2
Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8. Emiste reproduktsioonitsükkel (sigimistsükkel): produktiivsed ja mitteproduktiivsed perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioode: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste intensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool – ja voorpoegimine). • Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2
Mida tehakse Eestis kahepaiksete alal hoidmiseks? Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis: Kõre, Harivesilik. Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena. Karjäärielupaikade hooldamine. Väikeveekogude taastamine ja rajamine: 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Asurkondade elujõulisuse tõstmine Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine. Allikad: http://tammelill.blogspot.com/p/kontrolltoo-ussid.html www.scribd.com/doc/75486298/zooloogia-kokkuv6te http://et.wikipedia.org/ http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/vihmauss.htm http://aedjakodu.tarbija24.ee/420534/vihmauss-on-aedniku-sober/ http://www.green-pik.eu/et/knowledgebase/20-vihmaussid-ehk-vermikoloogia http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=19&cts=1331725481057&ved=0CFwQFjAIOAo&url=h ttp%3A%2F%2Fpmk.agri
loomi söödetakse ühekülgselt süsivesikuterikaste söötadega. Proteiinitarve on suhteliselt suur noortel kasvavatel loomadel - vasikatel, põrsastel, lambatalledel, tibudel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt valgurikka lihasmassi (tailiha) arvel, mitte rasvkoe arvelt. Selle moodustamiseks kulub aga palju sööda proteiini. Kuna proteiinirikkad söödad on kallid (piim, lõss, kalajahu, lihakondijahu, valgurikkad söödalisandid jt.), on ka noorloomade üleskasvatamine kallis. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suure toodanguga piimalehmad, munakanad, sest nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Näiteks läheb 40 kg-se piimatoodanguga lehmal ainuüksi piimaga päevas kehast välja 1,1-1,3 kg valku (30-kg u. 1kg valku päevas) (piimas on 3-3,3% valku), kanal 10 munaga 66g valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe sööda proteiini.
IV. Tegelased 1. Suhete skeem Elviine Sooveer Elfriide Eimann Aleksander Sooveer Eerik Sooveer Nõukogude võim 2. Peategelase lühianalüüs a. Olemus otsekohene, õiglane, b. Iseloom järjekindel, kohusetundlik 14 c. Eesmärgid lapselapse üleskasvatamine, hariduse väärtustamine d. Tegevuse laad sihikindel, rahumeelne e. Saavutused, tulemused Lepaku koolitöö taaselustamine, külaelanike poolehoiu ja austuse pälvimine V. Probleemistik a. Kuidas mõjutas sõda kooli käekäiku? b. Mis põhjustas Aleksander Sooveere tagakiusamise punase riigikorra poolt? c. Kas linnapoiss Erik kohanes Lepaku külaeluga? VI. Ideestik, järeldused a. Koolimaja taaskäivitamine oli raske
kirjandusega, nad said olla näiteks ülempreestritarid. Kodaniku perest pärit tüdruk anti lepingu alusel pruudiks juba varases lapsepõlves. Leping ei kuulunud vaidlustamisele ning seda tuli täita. Kui aga juhtus, et mees ei soovinud naisega abielluda, pidi ta maksma kõrge rahatrahvi, kui aga kokkulepe nurjus tänu naisele, pidi viimane maksma selle eest oma eluga. Abielus naise ülesanneteks olid oma mehe majapidamise eest hoolitsemine, talle tervete laste sünnitamine ning nende üleskasvatamine. Sumeris võisid naisedki tegutseda valikus elus, näiteks halduritena, maavaldajatena, kuningapalee funktsionäridena, äriinimestena. Ning kuna neid ameteid said pidada haritud naised, on tõenäoline, et ka kirjutajate seas leidus naiterahvaid, kuigi oluliselt vähemal määral kui mehi. Tüdrukuid võidi naita ka jumalatega ning nad pidid sellisel juhul asuma kloostritesse, kus nad said tegeleda
Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda. 7 Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6...1,8, pardibroilerid 2,3 ja
maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk 74) Keiserpingviinid on suurimad pingviinid – 1, 2m pikad. (Feltwell, 1996, Lk 10) Neil on voolujooneline veeeluks kohastunud keha, lühikesed tiivad talitlevad aerudena, ujulestadega jalad aitavad sukelduda. Kuival maal paterdavad või libistavad end kõhuli mööda lund. Merest viskuvad nad jääle suurelt kiiruselt ja maanduvad jalgadele. Pingviini sulgede otsad keerduvad sissepoole, et vältida soojusekadu.
pidada neid eraldi sulgudes. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest majanduslikult ei ole see kasulik. Põhjuseks on asjaolu, et aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Tiinestamine: Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust
vanuselt. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 16
juhuslikult, st, et kõik müüdi versioonid ei ole tõenäoliselt säilinud. Näiteks Sophoklese Oidipuse-versioonis leiduvad varasemas kirjasõnas tundmatud motiivid - katk, silmade väljatorkamine võisid, aga ei pruukinud olla Sophoklese enda fantaasia saadused, ta võis olla need leidnud mõnest vähemlevinud müüdivesrioonist. Müüdist pärinevaks peetakse sfinksi, oraakli ennustust, verepilastust emaga, lapse kõrvaldamist, kaastundlik timukas, hüljatud lapse päästmine, tolle üleskasvatamine kasuvanemate poolt, isa tapu ennustuse tahtmatu täitumine, kangelase langus. 2. Mis toob ,,Kuningas Oidpuse" sündmustikku pöörde? Selgita, miks. Peripeteia - kui saadik Korinthosest teatab, et Oidipus polegi Polybose ja Merope päris poeg. See ajendab Oidipust kutsuma välja karjust ja sellega kaasneb anagnoris, äratundmine, taipamine ehk "silmade avanemine" - O. mõistab tõde. See viib katastroofi ja hirmsa kannatuseni: Iokaste poob enda üles, O. torkab endal silmad välja. 3
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
õde, kui ka naine oma osa sellest ,,tööst". Üldiselt tahavad mehed palju lapsi. (õpiku tekst, mina nii ei arva või on lihtsalt mul enda tutvusrindkonnas vale mulje jäänud) Selle jaoks võib olla mitmeid põhjusi: abiks töötegemisel, poliitiline toetus jms. Muidugi ka bioloogilised põhjused. Mitmetes ühiskondades on polügaamia. Samas on polüandria ebatavalisem. Sellisel juhul on abielu tavaliselt organiseeritud pere poolt. Järglaste tagamine ja üleskasvatamine on raskendatud, samuti võib elust puududa armastus ja romantika. Tavaliselt toimub sellisel juhul abielu gruppide vahel. KAASAVARA JA BRIDEWEALTH Euroopas ja ka mõnes Aasia ühiskonnas on kaasavara traditsiooniliselt olnud oluline institutsioon (kingitused ja muu selline, mis kodust kaasa võtta). Umbes nagu kompensatsioon mehe perekonnale seal elamise eest. BRIDEWEALTH on peamiselt levinud Aafrikas. See on traditsioon, kus peigmehe suguvõsa on
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas ...
omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi 4 sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad
kohta. Lisaks 15.maiks teavitama PRIA-t eelmise kvoodiaasta turustatud piima ja piimatoodete kogustest, ka juhul, kui otseturustust ei toimunud. Tarnekvoodi esitab PRIA-le kokkuostja iga kalendrikuu 10 päeva jooksul pärast kuu lõppu ja kogu kvoodiaasta kohta 15. maiks. Tarnekvoodi omanikud ei pea ise aruandeid esitama. 7. Veiste jõudluskontrolli korraldus Veiste nõuetekohane üleskasvatamine ja söötmine on tõuaretuse aluseks. Erilist tähelepanu on vaja pöörata noorkarja söötmisele ja kasvatamisele. Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga. Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll on aluseks, et karja jõudlust saaksime aretustööga parandada
Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. EPK mullikatel vähemalt 350 kg ning EHF mullikatel 380...400 kg. Et
· Infektsioonhaigused (klamüüdia, salmonelloos, listerioos, toksoplasmoos, viiruslik borderi haigus · Ainevahetushaigused (kaksiktallehaigus) · Uttede mehhaanilised vigastused 34 · Loote mürgistused (taimed. antihelmintikud) 2. Tallede külmumine 30% 3. Bakteriaalsed haigused · Pastörelloos · Klostridioos · Tallede düsenteeria 4. Muud põhjused- 10% Tallede kunstlik üleskasvatamine · Kui võimalik panna amm-ute juurde, siis tulemused paremad (poeginud üksiktallega utele, talle niisutada lootevedelikuga või siduda surnud talle nülitud nahk selga või panna spetsiaalsesse amm-ute sulgu · Kui ei: siis Talled peavad saama vajaliku koguse ternest · Enne tallede täispiimaasendajaga jootmise alustamist jätta talled 12 tunniks nälga · Kasutada nisadega varustatud ämbrit · Tallele antakse nisa ja jäetakse üksinda imema. Näljane tall õpib imema
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma ...
Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest majanduslikult ei ole see kasulik. Põhjuseks on asjaolu, et aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Kõik üleskasvatamiskulud peab loom katma täiskasvanuperioodil piima - ja/või lihatoodangu kaudu. Seepärast on oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEMENDAMISE VANUS eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama
mistõttu on hinnatud dieettoiduna. h. Suur sigivus munakanalt võib saada aastas 200 järglast, lihakanalt 80...150 järglast. Kõige kiirema reproduktsioonitsükliga on vutt munema hakkab 43...45 päevaselt, hautamisperiood kestab 17 p, seega on uus pesakond võimalik saada 2 kuu pärast. i. Hea aklimatsioonivõime kümnete tuhandete lindude üleskasvatamine ühes ruumis pole vähendanud nende produktiivsust j. Suur tapasaagis 70-75%. Tapasaagis on kõrgem kalkunitel ja kanabroileritel. k. Kõrge kehatemperatuur 41...42'C l. Embrüonaalne areng väljaspoole ema keha kunstlik hautamine m. Igaastane sulgimine 3. Muna morfoloogiline ja keemiline koostis. 2.7.1.2. Kanamuna koostis Kanamunade koostisosade protsentuaalne vahekord on toodud tabelis 2.15.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
