EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
f) SUHTELINE KÕRGUS näitab sotsiaalseid positsiooni g) AEG kellele rohkem aega (monokroomne aeg selge aja planeerimise kinni pidamine kõrge staatuse märk). 2)VISUAALSED MÄRGID - näoväljendus, silmaliigutused (paremale pildi konstueerumine), keha liikumine, käte asendid, puudutused (mänguline, kontrolliv, rituaalne, hübriidpuudutused=rituaalne+emotsionaalne, ülesandele orientatsioon), poos, kummardumine(), füüsiline välimus ja objektide kasutamine. KONFLIKT on vastuolu. Liigitades vastuolud sisemisteks ja välisteks saab defineerida sisemise ja välise konflikti: väline on indiviididevaheline vastuolu, sisemine on indiviidis endas. Konflikte käsitledes tuleks lähtuda 3 aspektist: mõtlemine e kongnitiivne aspekt, tunnetest e afektiivne aspekt ja käitumisest.
Lihtsate juhtimis- ja jälgimissüsteemide süntees ning tagasisidestatud süsteemide analüüs- Lihtsustatult: Antud süsteemi puhul pead uurima, kas on stabiilne või mittestabiilne, mõlemad sobivad tegelt. Siis kontrollid juhitavust/jälgitavust. Need peavad olema täielikud. Jälgimissüsteemil täielik jälgitavus ja juhtimissüsteemil täielik juhitavus. Siis teed tagasiside vastavalt ülesandele. Valid sobiva karakteristliku polünoomi ja arvutad tagasisidemaatriksi K või L. Nüüd on süntees tehtud. Järgmiseks analüüsid süsteemi, kas sai selline nagu tahtsid. Selleks paned oma leitud K või L olekuvõrrandisse ja leiad olekud või mis iganes sul vaja ja vaatad, kas said nii nagu algselt tahtsid. 11. Tehisnärvivõrgud- on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist.
lüheneb. 63) Tööviljakuse muutumatuks jäädes võib töö intensiivsus langeda, kui tööd mehhaniseeritakse ja automatiseeritakse nii, et töötaja töö muutub hõlpsamaks või kui muud töötingimused paranevad ning väsimust ja stressi tekitavate asjaolude mõju väheneb. 64) Töö kvaliteet 65) TÖÖ KVALITEET s.o töötaja poolt tehtud töö headus ehk omaduste kompleks, mis peegeldab töö vastavust seatud ülesandele, sooritamise õigeaegsust, pidevust, täielikkust jms. 66) Materiaalses tootmises väljendub töö kvaliteet toodangu kvaliteedis. 67) Põllumajandusliku tootmise eripära lisaks toodangu kvaliteedile mõjutab töö kvaliteet ka toodangu kogust. 68) Seega töö kvaliteet oleneb tihti mitte niivõrd materiaalsetest ressurssidest (mis võivad olla samad), vaid moraalsetest, kultuurilistest ja psühholoogilistest ressurssidest. 69) Tööjõu kvaliteedi tunnused
probleemilahendamise vahendid. Võrreldes üksikisikuga, on rühmal rohkem infot, erinevaid kogemusi ja võimekust välja selgitada head ettepanekud ja kehvad tagasi lükata. Individuaalne areng. Otsustamise töörühmades on mõned inimesed passiivsemad kui teised ja võivad hoiduda oma ideede jagamisest. Siiski, ka selline osalus on rühmale üsna kasulik. Osalus tõenäoliselt suurendab iga liikme arengut uute interaktiivsete oskuste osas, mida ta võib kasutada järgmistes rühmades. Lisaks ülesandele orienteeritusele („Kristiina, millised on sinu ideed?“) ja teiste rühmaliikmete julgustusele (suurepärane idee, Mario“), esineb ka veel sotsiaalne toetus – see tähendab, et rühmaliikmed panustavad tööülesandesse tavaliselt rohkem just seetõttu, et teised inimesed on ümberringi. Teiste kohalolek stimuleerib neid paremini tegutsema. Rühmatöö puudused Rühmatöö puudused on seotud kollektiivse töö iseärasustega. Halvasti ettevalmistatud ja
vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. Enamikus seedeorganites jaguneb lihaskest sisemiseks ringlihaskihiks ja välimiseks pikilihaskihiks. Seedekanali lihaskesta ülesanne on toidu või küümuse segamine ja edasitoimetamine. 17) Peensool
Kasvatusel ei ole omaette väärtust. Kasvatus on alati seotud mingite eesmärkide saavutamisega ja iseseisev väärtus on nendel eesmärkidel. Sama võib öelda ka õpetuse kohta. Õpetamise olemusse kuulub intentsionaalsus ja õpetamine on interakstsiooniprotsess. Intentsionaalsus ei pruugi alati iseloomustada igasugust õpetamist. Võime rääkida nt tahtmatust õpetamisest. Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni.
kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. Enamikus seedeorganites jaguneb lihaskest sisemiseks ringlihaskihiks ja välimiseks pikilihaskihiks. Seedekanali lihaskesta ülesanne on toidu või küümuse segamine ja edasitoimetamine. 9
Oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab omavalitsuse autonoomiat. Subsidiaarsusprintsiip - Ülesandeid täidetakse inimesele kõige lähemal seisval avaliku võimu tasandil, kus see on ülesannete iseloomu, ulatust ning täitmise tõhususe nõuet arvestades kõige sobivam. 165. Riigi ja KOV ülesannete eristamise probleem Omavalitsuslike ülesannete selge piiritlemine riiklikest ülesannetest on keerukas probleem. Mitmetähenduslikkus on omane juba avalikule ülesandele kui õiguslikule kategooriale (ülesanne-valdkond, osaülesanded). PS näeb teatud ülesannete osas täitjana nii riiki kui ka KOVü, st teatud avalik ülesanne kuulub üheaegselt nii riigi kui ka KOV huvi- sfääri. Omavalitsuslike ja riiklike ülesannete piiritlemiseks tuleb rakendada erinevaid kriteeriume, sest neist vaid üheainsa aluseksvõtmine võib viia ebamõistliku tulemuseni. Siis tuleb tuvastada, millise avaliku võimu tasandi institutsiooni pädevus on vastava küsimusega enam
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on ...
ja järjest vähem spetsiifilisi võimeid: üldvõimekus kumuleerub ja spetsiifilisus kui g suhtes juhuslik väärtus keskmistub välja. # Seetõttu annavadki paljudest erinevatest ülesannetest koosnevad intelligentsusetestid üsna täpse hinnangu inimese üldise võimekuse tasemele. Üldvõimekuse määr eri ülesannetes on välja arvutatav eri ülesannetes on välja arvutatav # Igale ülesandele saab välja arvutada, mil määral see mõõdab üldvõimekust # Piltlikult: mõni ülesanne tabab sagedamini märklaua keskkohta, mõne ülesande tabamused on enamasti märklaua äärealadel Võimaldab teadlikult ülesandeid valida Võimaldab hinnata üldvõimekuse/spetsiifiliste võimete suhtelist tähtsust nt ennustuste tegemisel Tänapäev # Spearmani seaduspära kehtib siiani: kõigi vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamis-tulemused on positiivses korrelatsioonis (g)
Sealjuures on üheks kõige keerulisemaks probleemiks, kuidas selgitada välja välismõjuga seotud piirkulud. Alternatiivseks skeemiks negatiivsete välismõjudega seotud kahju vähendamiseks on Pigou subsiidium. Subsiidiume võidakse negatiivsete välismõjude korral rakendada selleks, et tehas piiraks oma toodangut sotsiaalselt efektiivse mahuni. Sisuliselt lahendatakse sama probleemi, mis Pigou maksu puhul, kuid lähenetakse ülesandele teiselt poolt. Saavutamaks tootmismahu vähendamist Qa- lt 8 Qs-ni (kusjuures Qs on samuti leitud lähtudes sotsiaalse piirkulu funktsioonist), makstakse tootjale subsiidiumi tooteühikult summas, mis vastab tootmismahu Qs juures sotsiaalse piirkulu taseme ja mahu Qa juures tootmise piirkulu taseme vahele. Tootmismahtu sunnib tehast vähendama asjaolu, et tootes Qa, jääb tal saamata subsiidium Ps-Pa
Nende täitmine saavutatakse: · juhtmete küllaldase mehaanilise tugevuse ja sulav- ning automaat- kaitsmete õige valikuga, · juhtmete ristlõike valikuga lubatava pingekao tingimuste järgi, · juhtmete kasutamisega, mille isolatsioon vastab ümbritseva keskkonna tingimustele. Ristlõige on aga selline, et juhtmed ei kuumene üle lubatud väärtuse. Juhtmete mehaaniline tugevus, mis sõltub voolu juhtivate soonte materjalist ja ristlõikest, peab vastama juhtmete ülesandele ning valitud paigaldusviisile. JUHTMETE JA KAABLITE ARVUTUS Elektrijuhtmestik peab vastama ohutusnõuetele, olema kindel ja ökonoomne. Elektrijuhtmete (kaablite) õige pikkuse ja ristlõike pindala arvutamine juhtmestiku monteerimiseks on seetõttu hädavajalik. Juhtme(kaabli) pikkus arvutatakse montaaziskeemi järgi. Montaazi- skeemil mõõdetakse kilpide, pistikupesade, lülitite, harukarpide jms. vahelised kaugused ja arvutatakse skeemi mõõtkava põhjal juhtme
välistame kõik selle, mis pole eluliselt vajalik) · Teisiti öeldes rakendame kõrge aktivatsiooni puhul valikulist tähelepanu. Nii võib väita, et aktivatsioon juhib meie tähelepanu ja selle kaudu infotöötlust · Elus oma tähelepanu piiratud ressurssidega toimetulemiseks peavad inimesed oma tähelepanu lakkamatult ühelt objektilt teistele ümber suunama · Samas keskendades oma tähelepanu ainult konkreetsele ülesandele või objektile, aheneb meie võime keskkonnainfot töödelda veelgi · Easterbrooki (1959) arvates viib kõrge aktivatsioonitase meie tähelepanu ümberorganiseerumisele, suunates selle keskkonna nendele aspektidele, mis võivad meie eksistentsi ohustada. Oletus, et tähelepanu juhib otseselt aktivatsioon, mitte kõrgetasemeline tunnetus, on sellelt autorilt uudne · Barlow (1988) väidab, et aktivatsiooni tõustes muutub tähelepanu enne kitsamaks ja alles seejärel kujuneb ümber
inimesi – probleemide äratundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. Täpselt reglementeeritud tööjaotuse ja ülesannetega osakondasid asendavad (ajutised) töörühmad või meeskonnad, kelle koosseisu kuuluvad nimetatud kolme grupi esindajad, kes tagavad tööülesannete lahendamiseks vajaliku oskusteabe. Töörühmade koosseis muutub vastavalt ülesandele või projekti staadiumile. Ettevõtte struktuur kujutab endast pigem võrku, mille sõlmedeks on töörühmad/meeskonnad ja nöörid kujutavad nende omavahelisi seoseid. Korporatsioonide peakorterite personal kulutab suurema osa tööajast probleemide, lahenduste, strateegiate ja raha õige kombinatsiooni otsimisele ning eelistab jagada nii selle töö riske kui ka tulu. Käivitades projekti ja leides sobiva lahenduse, võivad osalejad jagada pigem
informatsiooni, töötlema seda ja võtma vastu otsuseid. Inimene kui programmi koostaja ei mõjuta siis kuidagiviisi arvuti tööd (küll aga võib seda teha inimene kui arvuti kasutaja). Samas Programmeerimise algkursus 5 - 89 ei saa öelda, et arvuti kui masin teeb inimesest sõltumatult üht ja samasugust tööd - kõik toimub küll automaatselt, aga ranges vastavuses inimese poolt koostatud programmiga ja seda programmi võib inimene vastavalt ülesandele muuta. Programmi koostamise ehk programmeerimise käigus paneb inimene kirja andmete kogumise ja analüüsimise, olukorra hindamise, otsuste tegemise ja otsustele vastavate reageerimiste reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel juhul
midagi tegema, mida enne mind pole veel keegi teinud: Ma pean kogu inimliku mõtteaparatuuri struktuuri läbiuurima. Alles siis kui on selge, milline on selle aparaadi tööviis, meie tunnetuse allikad, selle piirid ja maksvuse ala võin ma otsustada, kas metafüüsika on võimalik ja kuidas ta välja peaks nägema. Võimalik, et kummalgi - ratsionalistidel ja empiristidel - pole õigus. Või on õigus mõlemail, kuid piiratud mõttes. Järgmised 15 aastat pühendab Kant end sellele ülesandele. Esimene teos, mis sellele küsimusele valgust püüdis heita oli 1770 aastal ilmunud "Meelelise ja möttelise maailma vormidest ja printsiipidest". Kuid möödus veel 11 aastat enne, kui Kanti 57 eluaastal ilmus tema "Puhta mõistuse kriitika". III. PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA 1. Iseloom, ülesehitus, põhimõisted Kant kirjutab sissejuhatuses: "Ma julgen enesele öelda, et ühtki metafüüsilist ülesannet pole, mida siin ei lahendata
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
+ Suhtekorraldusalase töö kogemus 115 KOOSOLEK Merlecons ja Ko OÜ 116 Merlecons ja Ko OÜ Nimi: Koosol Teie olete koosoleku juhataja. Koosoleku juhatajana peate Teie tagama järgneva 20 minuti jooksul selle, et meeskond leiaks ülesandele õige lahenduse. Koosoleku juhatajana peate jälgima, et meeskond püsiks kogu koosoleku aja püstitatud eesmärgi juures ning ei kalduks tegelema muude asjadega; meeskonnas oleks töine õhkkond ja kõik meeskonna liikmed oleksid kaasatud, st et kõik meeskonna liikmed tegelevad ülesandele lahenduse otsimisega; rühma liikmed käituksid üksteise suhtes korrektselt. 117 Merlecons ja Ko OÜ
juhtimisprotsessist, s.t. arvuti töötamise ajal inimene ei pea koguma informatsiooni, töötlema seda ja võtma vastu otsuseid. Inimene kui programmi koostaja ei mõjuta siis kuidagiviisi arvuti tööd (küll aga võib seda teha inimene kui arvuti kasutaja). Samas ei saa öelda, et arvuti kui masin teeb inimesest sõltumatult üht ja samasugust tööd - kõik toimub küll automaatselt, aga ranges vastavuses inimese poolt koostatud programmiga ja seda programmi võib inimene vastavalt ülesandele muuta. Programmi koostamise ehk programmeerimise käigus paneb inimene kirja andmete kogumise ja analüüsimise, olukorra hindamise, otsuste tegemise ja otsustele vastavate reageerimiste reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel
Peavad selguma autori seisukohad uurimistulemuste kohta. Arutelu maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe- kolme leheküljega (vt tabel 1; lisa 2 järg). 3.7. Järeldused Järeldused baseeruvad töö tulemustel ja nendest peab selguma, milliseid konkreetseid lahendusi andis iga püstitatud ülesanne ning kas töö eesmärk saavutati. Järeldused esitatakse lühidalt ja konkreetselt kas nummerdatuna või teesidena. Igale püstitatud ülesandele peab kaasnema töö tulemuste põhjal konkreetne järeldus. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Alapeatükkides näidistena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka
Grupisuhetes seostatakse mõiste "roll" peamiselt ootustega, mida antud grupi liikmele asetatakse. Roll määratleb indiviidi kohustused grupi ees ning grupis on vaja erinevaid rolle, täitmaks grupi ülesannet. Kuna rollid kujunevad eesmärkide pinnalt, siis saab nendegi osas eristada konkreetsele grupi tegevusülesandele suunatud rolle ja teiselt poolt, grupi jätkusuutlikkusele orienteeritud rolle. Siin lähtutakse rollide klassifitseerimisel asjaolust, et grupis vajatakse ülesandele ja grupi säilitamisele-hooldamisele suunatud tegevusi ning gruppides on paratamatult osa inimesi, kes peavad oma isiklikke vajadusi tähtsamateks kui grupi ülesannet. 1) ülesanderollid ehk funktsionaalsed rollid on suunatud grupi ees seisva peamise ülesande täitmisele. Grupiliikmetel on spetsiifilised ülesanded, kuid neile lisanduvad tegevused, mis tagavad grupiliikmete pingutuste ühendamise, koordineerimise ja probleemide lahendamise.
operatiivkaardile objekti pildid selle eesmärgiga, et PTJ saaks paremini visualiseerida ja ette kujutada objekti, kuhu tema sõidab. Just sellepärast autor pakkub panna operatiivkaardile lisadena objekti pildid (eestvaade, küljeltvaade) ning ära märgistada olulised kohad (nt veevõtukoht, suitsuluugid, tehnika kogunemispunkt, sissepääsud jne). Samuti on vaja sisestada tulekustutusvee tagamise lahendust, et PTJ saabudes sündmuskohale või tagalajuht ei kuluta liigset aega ülesandele kuidas tagada vee andmist. Vaatamata sellele, et küsimustiku tulemusena saime teada, et tingmärgid pole oluline näidata operatiivkaardil, autori arvates on nad vajalikud kuna PTJ võib need unustada. Autor teeb ettepaneku, et on vaja näidata allpool üldplaanil ja korruste plaanides (see koht, millest pole olulist informatsiooni) samad tingmärgid, mis on ära kaardistatud operatiivkaardi peal. Korrusteplaani lingile vajutades kuvatakse uus aken, kus on
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
Locatio-conductio-võib olla kolmesugune: 1. Võõras asi, Roomas ka ori 2. Samme sooritamine, nt töötamine 3. Töötulemus Kolm eriliiki : Locatio-conductio rei-asjaüür, rent, kus üürimise all mõeldakse asja kasutamist vilja saamiseta. Rentimise all mõeldakse viljakandva asja kasutusse andmist. Sublocatio-allüür, üüritud asja edasiüürimine Poolte kohustused: Üürnik/rentnik: kasutada asja vastavalt selle ülesandele,tasuda kokkulepitud tähtpäevaks üüri-või rendiraha ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korralikuna tagasi anda. Üürile/rendileandja:asja koos päraldisega kasutusse andmine;takistuseta kasutuse võimaldamine. Locatio-conductio operarum- tööleping. See on vaba inimese tööjõu kasutamise leping tasu eest, kusjuures tll tegemine määratakse teatava aja peale. Leping lõppeb töövõtja surmaga.
stemaatiline enesehindamine süsteemis. Te võite vaadata, kuidas klient end hetkel tunneb, millise hinnangu ta oleks liikumine lisab nõustamisele teise mõõtme ja aitab inimestel keskenduda käsilolevale endale andnud eelmisel nädalal, kuidas ta näeb asju edaspidi paremuse poole muutumas jne. ülesandele. Ma olen leidnud, et nende hinnangute küsimisel on tõhus lasta klientidel kasutada liikumist, et illustreerida erinevaid olukordi. Näiteks ütlen ma, et ruumi üks sein on +10 ja teine on 0. Seejärel lasen ma kliendil sammuda kohta, kus ta on antud hetkel, ja seejärel palun tal oma Tulevikku suunatud perspektiivi asendamine tagasivaatamisega võib anda uusi asukohta muuta, et näidata raskeid aegu minevikus ja seda, kuhu ta loodab jõuda tulevikus
Mehaanika kui teadus kujunes välja antiikses Kreekas. Mehaanika alusepanijaks loetakse loetakse Kreeka filosoofi Aristotelest (384-322 e.m.a.). Tema oli ka see, kes võttis kasutusele termini mehaanika. Aristotelese tööde hulgast võib leida ka traktaadi kangi ja mitmete teiste lihtmasinate tasakaaluõpetusest. Kõige kuulsamaks teadlaseks aga, kes antiikses Kreekas mehaanikat uuris, oli kahtlemata Archimedes (287-212 e.m.a.). Ta andis täpse ja üldise lahenduse kangi ülesandele, andes kangi seadusele täiesti tänapäevase kuju. Peale selle tõi ta sisse raskuskeskme mõiste ja uuris selle leidmist. Ta andis ka geomeetrilise staatika alused ja uuris vedelike üleslüket. Peale selle võib tema töödest leida isegi jõu momendi algeid. Archimedese panus tolleaegse mehaanika arengusse on niivõrd suur, et paljud autorid peavad hoopis teda mehaanika aluspanijaks. Mõni sõna ka veel teistest teadlastest. Kui piirduda siin staatika arenguga (kinemaatika ja
Suureks murepunktiks on arvutusvead, mis võivad tekkida sellest, et kõik tähelepanu tekstülesandes koondubki tekstile. Ka on intellektipuudega lapsel raskusi juba olemasolevate teadmiste ja oskuste ülekandmisega uude situatsiooni. Kuna laps ei pruugi teksti mõista täielikult, vaid mõistab seda fragmentaarselt, siis näeb ta ülesandes hoopis teistsuguseid suhteid ja seoseid. Sellest tulenevalt ei pruugi aga lahendus meile sobida, sest lahenduskäik vastab hoopiski sellele ülesandele, mis lapse peas erinevaid fragmente kokku pannes sündis. Kuna ei mõisteta ülesannet õigesti, siis ei vasta ka lahenduse kava oodatule. On ka oht, et õpilane ei mõista ülesande tingimusi. See tuleneb sellest, et koolis pakutakse piiratud koguses üsna sarnaseid ülesandeid ja nende lahendamisviise. Siin aga võib öelda, et varmad on tekkima olukorrad, kus õige lahendus ei pruugi alati tähendada seda, et olukorda on õigesti mõistetud. Laps lihtsalt toetub tuttavale skeemile.
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
Hoiualad on piirkonnad, kus kaitstakse kogu Euroopa Liidu ulatuses huvipakkuvaid liike, elupaiku või kasvukohti ja kus on keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada sealseid loodusväärtusi. Püsielupaik on kaitsealuste liikide elupaik, talvitumis-, toitumis- või sigimisala, mis asub väljaspool kaitsealasid. Vt kaarti lk 110. Lisa Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Karula ja Vilsandi. Lisaks looduse kaitsmise ülesandele pakuvad rahvuspargid inimestele võimalust loodust nautida ja seda tundma õppida. Konflikt kohalike huvidega Võib juhtuda, et looduskaitse nõuded sunnivad kohalikke elanikke muutma oma tavapärast eluviisi või elatise hankimist. Sel juhul tuleb leida võimalusi, kuidas korvata neile saamata jäänud kasu või kaitstava liigi tekitatud kahju. Eestis saavad kahjutasu kalurid, kui hüljes on lõhkunud nende võrgud. Vahel võib kompromissi leidmine olla päris keeruline või isegi võimatu
saab vastast külgedelt üllatada. 75 6.1.2 JAO kiirRÜNNAK Jao pealetungi drillid on järgmised: 1. LAHINGUKS ETTEVALMISTUMINE; 2. REAGEERIMINE VASTASE EFEKTIIVSELE TULELE; 3. VASTASE ASUKOHA KINDLAKSTEGEMINE; 4. VASTASE MAHASURUMINE, TULEKONTROLLI SAAVUTAMINE; 5. RÜNNAK; 6. TAASRÜHMITUMINE. 1. Lahinguks ettevalmistumine on jao üks põhilistest lahingudrillidest. Ettevalmistutakse vahetult enne mis tahes ülesandele asumist (rünnak, rännak, luure). Vt 3.1 Lahinguks et- tevalmistamine Jaoülema tegevused rünnaku ettevalmistamisel: a. ringkaitse/julgestajad; b. käsk jaoülema abile – varustus, laskemoon, erivarustus, maskeerimine; c. jaoülema abi kannab valmisolekust jaoülemale ette; d. sidevahendite kontroll; e. käsk jaole; f. jaoülem kannab valmisolekust rühmaülemale ette. 2. Reageerimine vastase efektiivsele tulele Peab olema kindel, et vastase tuli on efektiivne/tabav. Kui vastase tuli ei
efektiivsemate või ökonoomsemate otsustuste leidmiseks. - Kui algselt oli tegu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid ühendada püüdva distsipliiniga, siis hiljem keskenduti juhtimisülesannete matemaatilisele formaliseerimisele. - Täna on raske teha vahet juhtimisteooria ja operatsioonianalüüsi vahel. Antud juhul on probleemiks ka teadusdistsipliini piirid, kuna näib, et vastavalt ülesandele võetakse igast teadusdistsipliinist vajalik osa ülesande lahendamiseks. Operatsioonanalüüsi nõrkuseks otsustusprotsessi käsitlemisel tuleb tunnistada ka subjektiivse teguri ignoreerimine: inimest võetakse külmalt arvestava olendina, kel puuduvad inimlikud tunded. Operatsioonanalüüs ei ole suunatud tegelike majandussubjektide huvidest tulenevate eesmärkide saavutamisele, vaid lähtub otsustusprotsessi formaliseerides
erinevatest vaatepunktidest, seejuures on H.-J. Rahn jätnud mõõtmed nimetamata ning piirdunud vaid liigituse esitamisega. Eeltoodud autori poolt on antud kolme mõõtme nimetuseks orientatsioon, suunitlus ja ulatus (vt joonis 1.7), kusjuures diskussiooniliseks võib pidada teise mõõtme (suunitluse) nimetust. Liigitus orientatsiooni alusel on juhtimisteaduses küllaltki laialt levinud, kusjuures valdavalt eristatakse kaht liiki: · ülesandele ja · personalile orienteeritud juhtimine. 26 Bormann, D., Vorotina, L., Federmann, R. Menedzment: predprinimatel'skaja dejatel'nost v rõnotsnoij ekonomike. Hamburg: S und W, Steuer- und Wirtscaftsverl., 1992, lk. 23-24. 27 Rahn, H.-J. Betriebliche Fürung. Kiehl, 1990, lk. 23 Viimastel aastakümnetel on hakatud eristama kolmesuguseid juhtimisalasid28, mida raamatu ,,Juhtimine" autorid mõningaste täpsustuste lisamisel ka aktsepteerivad. 1
Sõnaliste seoste test Paberi voltimise ja lõikamise test Objektide mälu test 2.3.4. Eriandekuse (geniaalsuse) olemus Renzulli (1986): eriandekus on soodus kombinatsioon erilisest andekusest, erilisest loovusest ja erilisest motiveeritusest. Eriline andekus või Eriline motivatsioon intelligentsus ühes valdkonnas pühenduda ülesandele Eriline loovus Intellektuaalne andekus eeldaks väärilise tähelepanu pööramist andekatele ja neile arenguks rikastatud keskkonna loomist. Paraku pole sellega kusagil lood eriti head. Parimal juhul annavad oma panuse vanemad, kellel selleks majanduslikke võimalusi jätkub. 2.3.5. Rassilised ja soolised erinevused intelligentsuses Ameerika ühiskonnas on terava tähelepanu objektiks intelligentsus ja rassiprobleemid.
SS-Gruppenführer Heydrichile Nelja aasta plaani volinik Berliin Riigikaitse valitsusnõukogu eesistuja Berliin, 7. 1941 Täienduseks Teile antud ülesandele 24. I 1939, lahendada juudiküsimus vastavalt käesolevale ajale kõige soodsamalt, saata nad maalt välja või evakueerida, teen Teile siinjuures korralduse, teha kõik vajalikud organistasioonilised, otstarbekohased ja materiaalsed ettevalmistused selleks, et lahendada täielikult juudiküsimus Saksa mõjupiirkonnas kogu Euroopas. Mis siinjuures puutub teiste keskasutuste võimupiirkonda, siis tuleb nende abi vajaduse korral kasutada.
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
panema ja võrdselt tegemist nendega. Noorim õde oli tasane oma motiveeritud seda reageerimises. Talle ei meeldinud enamikud tegema kuid viis, kuidas situatsioonid, aga kui lasti tal jätkata oma tavalise aeglase kiirusega, siis ta lõpuks võis huvituda ja nad sellele ülesandele sekkuda. lähenevad võib olla erinev. Temperament on närvisüsteemi eripärast tulenev eelistus reageerida käitumisega erineval viisil. Kuigi temperamendile avaldab tugevat mõju pärilikkus (tegemist on närvisüsteemi eripäraga) mõjutab selle arengut sotsiaalne keskkond. 113
Teedel olgu loogiline sihtpunkt - kool, kauplus, bussipeatus jne. Igapäevane teekond kodunt kooli võiks ometi minna läbi ilusa pargi. Ka linna peateed-sissesõiduteed olgu rohelusest ümbritsetud. Kiirteede ümbruse kujundamine on tähtis ülesanne aiaarhitektidele. Ka tänavate ja majade vahele jäägu haljasalade ribad, kui vähegi võimalik, puudegruppide ja eesaedadega. Ühiskondlikke hooneid nagu haiglad, koolid, muuseumid jne on sobiv paigutada parki ning vastavalt hoone ülesandele kujundada selle ümbrus. Parkides on võimalik säilitada ka alasid väärtusliku loodusega või kultuuriajaloolisi mälestisi (à la vabaõhumuuseum, vanad taluhooned, hauakünkad vms). Need vajavad tihti "puhvertsooni" pargi näol. Pargid peavad olema kõigile kergesti kättesaadavad, seega mitte kodunt kaugel, eriti kehtib see väiksemate laste kohta. Mida suuremad ja mitmekesisema sisuga alad, seda parem. Lastele
On ilmne, et teepikkus s on pikem kui teepikkus c. Kuid on võimalik võtta ka nende kahe teepikkuse vahel piirväärtust: See tähendab seda, et mida enam jõuavad need kaks ruumipunkti teineteisele lähemale, seda enam antud piirväärtus läheneb ühele. Piirväärtus võrdub ühega siis, kui need kaks punkti ongi üheks sulandunud. Antud funktsioonil on olemas reaalne väärtus. Kuid võtame näiteks mõne keerulisema funktsiooni. Kasutame funktsiooni et läheneda antud ülesandele algebralise võttega. Antud funktsioon ei samastu funktsiooniga Väärtus y-teljel funktsioonil aga puudub. Järgnev on tuletatud Edward Kasneri poolt. Teepikkus ruumipunktist ( 0,0 ) kuni ruumipunkti ( x*, y* ) on avaldatav: Kui aga x* läheneb nullile, siis saame c ligikaudu Seejuures tuleb arvestada, et x* on nullilähedane. Seda sellepärast, et x*2 läheb nulli palju kiiremini, kui seda läheb x*. Kuid mida kirjeldab või kust välja tuleb siis selline funktsioon:
Kui aurupraam oma ülemeeliku koormaga jõevoolu suundus, ei kahetsenud keegi raisatud aega, välja arvatud sõiduki kapten. Huck oli juba valvamas, kui praami tuled vilkudes sadamasillast mööda libisesid. Ta ei kuulnud pardalt mingit häält, sest noored olid nüüd vaiksed ja tuimad, nagu tavaliselt kõik surmani väsinud inimesed. Ta imestas, mis paat see võiks olla ja miks see sadamasilla juures ei peatunud, kuid siis ei mõelnud ta enam selle üle ja koondas tähelepanu oma ülesandele. Öö muutus pilviseks ning pimedaks. Kell lõi kümme, sõidukite müra lakkas, laialipuistatud tuled hakkasid kustuma, kõik üksikud 169 teekäijad kadusid, küla vajus unne, jättes väikese valvuri üksi vaikuse ja vaimudega. Kell sai üksteist ja võõrastemajas kustutati tuled. Nüüd oli igal pool pime. Huck ootas enda arvates ilmatu kaua aega, kuid midagi ei juhtunud. Tema usk hakkas nõrgenema. Kas oli sellest kasu! Kas poleks õigem käega lüüa ja magama minna?
sünkronisatsioon. Ajupiirkondade vahel olevaid sünkronisatsioone ja ostsillatsioone kontrollivad mittespetsiifilised taalamuse tuumad. Kuna nägemissüsteemis olevad madalad rütmid on osaliselt tekitatud motoorse süsteemi poolt, siis võib pidada nägemist motoorse protsessina. Tähelepanu rütmi seadistab aju iseseisvalt. Teadlased on kindlaks teinud seda, et ta arvestab ülesande rütmi ja tajumodaalsust, mis vastab ülesandele. Ajus esinevad rütmid ja nende sünkroniseerimine aitab koordineerida aju tööd ( kuid mõned teadlased arvavad, et osa ajus esinevaid nähtusi suudab ära seletada mittespetsiifilise modulatsiooni põhimõte ilma et peaks kasutama ostsillatsioone ja sünkronisatsioone ). See on aju üldine omadus. Aju rütmide koordineerimine on aluseks näiteks aju mäluprotsessidele. Ostsillatsioonid tekivad nii üksikneuroni kui ka neuronipopulatsioonide tasemel.
Üritage vahetuse lõpus alati mõelda positiivsele just lõppenud vahetuses. Pidage endaga positiivseid vestlusi, nagu „Mul läheb hästi“, „Ma rakendan asju, mida olen hästi õppinud“. Eriti stressirohketes või traumaatilistes olukordades jääge rahulikuks ja säilitage kontroll olukorra üle. Uskuge oma edusse, öelge seda endale valju häälega. Keskenduge oma vahetule ülesandele. Kui tajute akuutset stressi, võtke lühike hingetõmbepaus. Katkestage töö mõneks sekundiks, hingake paar korda tugevalt sisse ja välja, et end rahustada. Liigutage pinge vähendamiseks õlgu. Kui arvate, et ei suuda enam ennast või olukorda kontrollida, otsige endale võimaluse kohaselt mõni muu ülesanne ja laske kellelgi teisel tööd jätkata. Minge kiirabiauto juurde täiendavat materjali või kanderaami tooma. Püüdke olukorrast jagu saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
