käitumis- ja toimivisviisid. Normide kaudu saavutatakse korrastatus, nad määratlevad omavahelisi suhteid ja muudavad käitumise ennustatavaks. Normid annavad võimaluse grupis toimuvate nähtuste piiritlemiseks ning teiste gruppidega suhete määratlemiseks. Normid on grupi toimimise reeglid, annavad õigustuse grupis toimuvale. Normid loovad grupi näo. Grupi normid jagunevad formaalseteks ja mitteformaalseteks. 6.Staatuse ja rollide süsteem grupis Grupis eristatakse tavaliselt ülesandele ja suhetele suunatud rolle, kolmas grupp on eneselesuunatud rollid. Rollid peaksid tagama selle, et terviklik ülesanne on grupiliikmete vahel jagatud. Kenneth Benne ja Paul Sheats (1948) tuletavad erinevatest eesmärkidest kolme gruppi kuuluvaid rolle. - Ülesandele suunatud rollid on kommunikatsioonirollid, mis aitavad saavutada grupi ees seisvat eesmärki. Näitavad, kuidas ühendatakse suhtlemise abil grupi liikmete tegevus. Kõik rollid ei pruugi korraga aktuaalsed olla.
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasi...
olulised dokumendid, näiteks eelarve muutmise taotlused ja suuremate hangete dokumendid jne. Välislepingute sõlmimise ja rahastamise üksus (CFCU) on igas partnerriigis loodud üksus, mille ülesandeks on projektide finantsjuhtimise koordineerimine. CFCU kontrollib pakkumiskonkursside, lepingute ja maksetega seotud dokumentatsiooni vastavust DIS'ile. Phare pakkumiskonkursid Phare pakkumiskonkursid taotlevad kahte eesmärki tagada aus konkurents firmade vahel ja leida määratletud ülesandele parim teostaja. Et neid põhimõtteid kaitsta on Phare pakkumiskonkursside läbiviimiseks välja töötatud detailne reeglistik. Konkreetse hanke puhul sõltuvad reeglid nii hanke liigist kui ka väärtusest. Hangete liigid: teenuste hanked koolitus, konsultatsioonid, uuringud jne. tarned seadmed, arvutid, sõidukid jne. ehitushanked hoonete ja infrastruktuuri ehitustööd 63
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
täpsustust vajavaid küsimusi (võimalusel ei vasta ise vaid suunab teisi õpilasi selgitama), mis jäi tunnist küsimustele, vajadusel meelde. esitavad omapoolseis küsimusi ebaselgeks jäänud asjade kohta (nt töövihikus) · Õpetaja juhib tähelepanu kodusele ülesandele: töövihik lõpetada, uute mõistetega (valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism) vihikusse · Õpilased kirjutavad koduse laused koostada abiks on õpik, töövihik ja konspekt. töö päevikusse. · Tunni lõpetamine. · Tunni lõpetamine
Inimvajaduste püramiidi looja Maslow on välja loetlenud ka mooduseid, kuidas eneseteostust saavutada. Need kõik sisaldavad põhiotsuse tegemist selle kohta, kuidas toimida. 1. Arvestage, et elu koosneb jadast valikutest, mis võivad viia kasvamise suunas. 2. Olge teisitimõtleja. 3. Looge keskkond, milles tippkogemused tõenäolisemalt esinevad. Sel pole mingit tähtsust, et tippkogemused tunduvad olevat seotud ,,kulgemisega", mis tekib siis, kui oskused vastavad ülesandele. Kui see nii on, siis aitab selliste ülesannete leidmine selliseid tingimusi luua. 4. Loobuge igasugustest kaitsest; see hõlmab eeldatavasti seda kaitset, millel on alateadlik motivatsioon. 5. Olge aus, eriti iseendaga. 6. Leidke ennast, mis on kindlasti seotud aus olemisega. 7. Pühenduge siiralt igale kogemusele. 8. Tehke oma parim selle suhtes, mida soovite saavutada (1: 96-97). Need kaheksa reeglit aitavad kujundada loova maailmavaate
ülejäänud energia varud on ammendunud. *Varuaine- Valke kasutavad toiduks arenevad organismid. Munavalge valk albumiin on aernevale lootele toitainevaruks, inimese rinnapiimas on oluline valk kaseliin. 8.DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus. DNA – Pikk kaksikahelaline spiraal ehk kaksikheeliks. Päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgimistele rakupõlvkondadele RNA – Lühemad üksikahelad, mille kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. 9.Seitse totainete klassi. Süsivesikud, rasvad, kiudained, mineraalid, valgud, vitamiinid ja vesi. 10. Milised eluseisukohalt olulised veeomadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahel sidemeid ka vee molekulid.Lerga megatiivse laenguga hapnikuaatom veemolekulis moodustab
sekreedid jne) SENSOORNE FUNKTSIOON sensoorsed struktuurid nahal, silmas, ninas, kõrvas IT Rakud paiknevad tihedal - Eristub polaarsus - -Avaskulaarne - -Regenereerub - -Neuronite lõpp-punkt - -Võtavad vastu väliseid signaale - -Teda saab välja venitada Vastavalt rakukihtide arvule: ühe ja mitmekihilised Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS ANKURLIIDUS AUKLIIDUS SK -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist
teise maailmasõja aegses lööklauses „We can do it", mis on surematuks muutunud Rosie Riveteri plakatitel ja Ameerika fraaside varasalves väljenditega "getting things done” ja “let’s do something about it.” Kui oled raskustes, tee (do) midagi selle nimel – lahenda probleem, kaasa teisi inimesi, küsi abi, aga ära lase sel lihtsalt „marineerida“. „Teeme ära“ suund keskendub ülesandele, tõhususele ja avastustele. Organisatsioonid kasutavad seda arusaama selleks, et kasvada ja domineerida turgudel. „Olemise“ suund (The Being Orientation) Skaala teises otsas on „olemise“ (being) suund, mis korreleerub tihedalt arusaamaga, et loodusel on võimas jõud ning inimeseks olemine allub sellele. See suund toetub teatud fatalismitüübile (saatuse jõule): kuna loodust ei saa mõjutada, peab olema leppiv ning nautima seda, mis sul on
Töö rikastamine suurendab töö sügavust, mis on töötajatel olev kontrollimäär oma töö üle. · Töö roteerimine - töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. · Töö spetsialiseerimine iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud 72. Meeskonnatöö mõiste "üksteist täiendavate oskustega väikesearvulist inimeste kogumit, kes on pühendunud ühisele ülesandele, eesmärkide täitmisele ja meetodile, mille eest peavad nad ennast ühiselt vastutavaks. 73. Sünergia mõiste Sünergia on meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu. 74. Meeskonna loomise põhimõtted Meeskonna loomisel tuleb arvestada: sarnaseid vajadusi, huve, eesmärki ning ühtset ruumi ja kultuuri
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 ...
samaaegselt. 2.3 Windows Vista arendus Microsoft alustas Windows Vista'ga tööd 2001. aasta mais, viis kuud enne seda, kui tuli välja Windows XP. Sellel ajal teati Vistat Longhorn'i nime all. See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks Windows XP ja Blackcomb'i, mis oli kompanii järgmine plaanitud operatsioonisüsteem, vahel. Longhorn'i väljatulekut lükati mitu korda edasi. Samuti suunati paljud Microsoft'i arendajad uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust. Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 2004. aastal, et ta muutis oma plaane. Originaalne Longhorn, mis põhines Windows XP lähtekoodil, lõhuti ja Longhorn'i arendus algas uue, Windows Server 2003 Service Pack 1 koodi baasil. Nüüd kaasati ainult need omadused, mis pidid sisalduma lõpp-produktis, ja sisse viidi vaid need uuendused, mida oli vaja toimiva
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi koht...
45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: - Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) - Liikuv liidri roll - Vastutus otsuste ja tulemuste eest - Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine. Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nim. lõpptulemusele orienteerituseks. 46. Mida nimetatakse sünergiaks? Sõnastage näide. - meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks
45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: • Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) • Liikuv liidri roll • Vastutus otsuste ja tulemuste eest • Sünergia Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine. Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nimetatakse lõpptulemusele orienteerituseks. 46. Mida nimetatakse sünergiaks? Sõnastage näide. • Meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine,
180. Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. 181. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: - Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) - Liikuv liidri roll - Vastutus otsuste ja tulemuste eest - Sünergia. o Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. o Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine. o Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nim. lõpptulemusele orienteerituseks. 182. 8. Mis on sünergia? - meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine,
A=U, G=C. Molekule sünteesitakse pidevalt DNA ahel on võimeline raku tuumas oleva päriliku info kahekordistuma, st. algsest ahelast Talitlemin (DNA) alusel juurde ja neid moodustub 2 identset DNA e rühmitatakse vastavalt ülesandele: molekuli, see toimub replikatsiooni informatsiooni RNA, ribosoomi kaudu. RNA ja transpordi RNA. Mida teeb Kannab pärilikku infot Realiseerib pärilikku infot
1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel kannustas GIS-i kasutamine Unixi tööjaamades ning ka personaalsete arvutite levik tegevusala kasvu. 20. sajandi lõpuks on paljude süsteemide kiire kasv stabiliseerunud ning standardiseerunud suhteliselt vähestele platvormidele. Kasutatakse aina enam võimalust vaadata GIS-i andmeid Internetist. Operatsioonisüsteemides liigub kasvav number tasuta GIS-i pakette, mida saab kohandada vastavalt spetsiifilisele ülesandele. Pidevalt suureneb ruumiliste andmete ning kaardirakenduste hulk, mis on saadaval läbi veebikeskkonna. 3 Mis on GPS? GPS pole piisav termin, kuna Ameerika Ühendriikide GPS-süsteemile leidub sarnaseid alternatiive ka teistel riikidel. Peaks kasutama ehk sõna satelliitpositsioneerimine või asukohamääramine satelliitide abil. Rahvusvaheliselt on tulnud uus termin GNSS (Global Navigation Satellite System,
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib Eesti N 172 80 56 41 2 4 võileib Eesti N 183,5 68 55,5 40 3 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib Soome N 175 68 56 40 2 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 168 70 57 40 2 ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib Eesti N 172 80 56 41 2 4 võileib Eesti N 183,5 68 55,5 40 3 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib Soome N 175 68 56 40 2 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 168 70 57 40 2 5 võileib Ee...
5/5 juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kummagagi piisavalt: ,,Kesktee" juhtimine 9/9 juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 30. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. Eesmärgiks on leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). Vastavalt sellele, milline on orienteeritus suhetele ja orienteeritus ülesandele, valitakse konkreetne juhtimisstiil. Delegeeriv stiil Liider: delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam Käskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähemotiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab järgijaid otsustusprotsessi
· Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Eesmärkide saavutamise tee valitakse koos · Liidri ja järgijate vahel toimib koostöö · Liider toetab järgijat, annab nõu · Liider jagab ideid · Liider määrab ülesanded Liider Liider · kõrge suhete, madal ülesande fookus · kõrge fookus ülesandele ja suhetele · liidri roll on julgustav ja toetav · liider arvestab töötajate arvamusega Järgija Järgija · kogenud ja võimekas, kuid ebakindel · soov ülesannet täita, kuid oskused ebapiisavad Delegeerimine Käskimine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Liider valib eesmärkide saavutamise tee
kõnemees lihtsalt advokaat, vaid riigitegelane, kellel peab olema mitmekülgne haridus. Täiuslik kõne on see, milles üksikküsimus tõstetakse üldiste printsiibide tasemele. Polemiseerides rooma atikistidega, väidab Cicero teoses ,,Orator" (,,Kõnemees"), et täiuslik kõnekunst seisneb oskuses kasutada kõiki traditsioonilisi kõnestiile. Kõnemees seab endale kolm ülesannet tõestada oma väiteid, pakkuda kuulajaile naudingut ja mõjustada ta tahet õige otsuse tegemise suunas. Igale ülesandele vastab oma stiil: tõestusele rahulik, lihtne (,,madal"), naudingule peen, kaunis (,,keskmine"), tahte mõjustamisele pateetiline, erutatud, ülev (,,kõrge"). Oleneb kõnemehe taktist, kus vajaduse korral kasutada kõiki kolme stiili, kuid kõnemehe kõige väärtuslikumaks omaduseks on Cicero arvates ,,kõrge" stiili valdamine. Teine stiilile esitatav nõu on ,,küllus", mis seisneb igakülgses ammendavas mõttearenduses, väljendusvahendite rikkuses ja mitmekesisuses
Viis aastat õppis ja elas Weizenberg tisler Hektori juures. Sellipaberi saamiseks pidanud ta töötama kuueski aasta, kuid meister kauples talle tislerikoha Erastvere mõisa. Esimene aasta maksti talle ette, et saada tööriistad. Ta oli kaubaga rahul, kuid Jõksi jäi tema noorusearmastus, Hektori vanem tütar Anette. Erastvere mõisasse asumisega 1858. aastal algas Weizenbergi tegevus tislerina. Ta töötas innukalt ja püüdis läheneda ülesandele loovalt. Tema esimene suur töö oli Paul von Ungern-Sternbergi poegade jaoks valmistatud õppetahvel. Järgmisena tuli tal teha kapp mõisniku sünnipäevaks. Mõisnik oli osava tööga rahul ja kadus soov mööblit osta välismaalt. Aastate möödudes kasvas Augusti 4 palk. Esimese aasta töötasuks oli nelikümmend rubla, teisel aastal seitsekümmend viis ja kolmandal sada rubla. Söök ja korter oli mõisniku poolt.
Ülesanne nr. 5. Arvutada ja esitada sondeeriva raadioimpulssi määramatuse funktsioon MATLABi abil, kui sondeeriv signaal on lihtne raadioimpulss pikkusega , amplituudiga 1 ja täitesagedusega f. Kuidas muutub määramatuse funktsioon, kui raadioimpulss on lineaarse sagedusmodu- latsiooniga ja deviatsioon on f? Esitada kõik määramatuse funktsiooni lõiked. TABEL 1. Võtta andmed oma individuaalsele ülesandele! Üliõpilane a;b f AB AO- P G H g;d f cm GHz kra AC BO kW µsec dB m MHz MH adi km AO- z CO km 1. SINU 43;45 1,45 9 58 18 150 0,5 36 106 66 60;7 20
SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 160 86 50 39 0-1 3 võileib jah ei N 162 60 55 37 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah 165 54 54 37 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 60 50 40 0-1 4 muu ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt ...
Maailma tajumisele vahepeal inimesed käituvad teistmoodi, kuna nad tunnevad, et maailm või keegi temast kõrgem isik sellist käitumist temalt ootab/soovib, kuna tema uskumused ja hoiakud on sellised. 21) Sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine. Sotsiaalne soodustamine on nähtus, et teiste inimeste kohalolek võib mõjutada ülesande sooritust, sageli paremuse suunas. Sotsiaalne looderdamine on inimese kalduvus mõnes olukorras pühenduda grupi ülesandele vähem jõupingutusi kui sama ülesannet üksinda täites. 22) Sotsiaalse mõju seaduse sisu. Sotsiaalse mõju seadus koosneb kolmest tegurist tugevus, arvukus ja lähedus ning need tegurid määravad ära sotsiaalse mõju, mis igale indiviidile igal hetkel toimivad. Tugevus seda võivad mõjutada sellised tegurid nagu suhted kas publikuks olid ,,olulised teised" või osa katsealuse spetsiaalsest referentgrupist antud kontekstist.
Madal Kõrge Müümine Osalemine (Kuule, Ants! (Teate, Mis oleks, mehed!) kui..) Käskimine Delegeerimine (tooge ära!) (meie eesmärgiks on võit) Orienteeritus ülesandele 5.6 Mis on Blake-Mouton maatriks? Blake-Mouton'i maatriks on 5 peamisest juhtimisstiilist koosnev maatriks. Teljed näitavad suhetele ja tegevusele orienteerituse tähtsust. (1,9) CCM (9,9) TeamM (5,5) MotR (1,1) IM (9,1) TaskM 5.7 Mille poolest erinevad Hersey-Blanchard ja Blake-Mouton maatriksid? VASTUS!!! Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks
Meeskonnatöö Marve Koppel Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Iga organisatsioon koosneb meeskonnast või meeskondadest ehk inimeste ühendustest, kes määratud ajaperioodi jooksul tegutsevad üheskoos kindla eesmärgi saavutamise nimel. · Eesmärkideni jõudmiseks kasutavad meeskonnad tegutsemisviisi, mida nim. meeskonnatööks. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Meeskond on ametlikult kinnitatud inimeste rühm, kelle ülesandeks on organisatsiooni missioonist tulenevate ülesannete täitmine ning nad sõltuvad üksteisest, et edukamalt täita oma ülesandeid. · Meeskond ei tähenda ainult seda, et koos on grupp inimesi, kes lihtsalt teevad kõike koos. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Efektiivne meeskond · Efektiivne meeskond ja meeskonnatöö on pigem asjatundliku tööjaotuse tulem, kus iga liige tunnetab oma ja teiste meeskonna l...
Sportivate tudengite keskmine mass o 67,17 kg. Sellest järeldub, et spordiga tegelevate tudengite kehamass on erineb mittesportivate tudengist, ning sportivad tu mittesportivad. Ülesande küsimusele vastav t-testi hüpoteesipaar Sportivate ja mittesportivate tudengite keskmised massid on võrdsed Sportivate ja mittesportivate tudengite keskmised massid on erinevad F-testi hüpoteesipaar sellele ülesandele Sportivate ja mittesportivate tudengite kehamasside varieeruvus ei ole erinev Sportivate ja mittesportivate tudengite kehamasside varieeruvus on erinev F-testi vajalikud arvutused #NAME? Otsustusreegel ja otsus, kumb F-testi hüpoteesidest kehtib NB! Peab olema üheselt arusaadav, millis(t)e arvu(de) põhjal see järeldus on tehtud! Funktsioon F.TEST 0,87407 = p > 0,05 => H0: kehamasside varieeruvus võrreldavais gruppides ei ole erine
isikuomadustele ning oskustele. Lisaks sellele on väga oluline, et meeskond töötaks ning teeks koostööd ühise eesmärgi nimel. 8 2. MEESKONNA JUHTIMINE 2.1. Koostöö meeskonnas Meeskonnatöö ei ole kõigile lihtne, selleks peavad olema vastavad isikuomadused, kuid heaks meeskonnaliikmeks on võimalik õppida, proovides arendada, rohkem kuulata ning toetada teisi, mitte ainult keskendudes enda ülesandele. Need on ühed vähesed meekonnaliikme omadused, mis peaks olema inimesel, kes töötab ühiselt ühe eesmärgi nimel. Koostöö algab ühtse sidusa projektimeeskonnaga. Ilma koostööta haldab projektijuht lihtsalt rühma oskustöölisi projektipõhiselt, lootes, et koos töötamine loob head tulemused. Praegu on väga populaarne kasutada sotsiaalmeediakanaleid töö tegemiseks, kui efektiivse tulemuse saamiseks tuleb sellel juhul keskenduda profesionaalsetele ning
2. Algoritmi ajaline keerukus (jätk) 2.1. Olulisemad mõisted ([J.Kiho] põhjal ) Def: Algoritmi ajalist keerukust väljendab funktsioon f, mis igale antud algoritmi järgi lahendatavale konkreetsele ülesandele andmemahuga n seab vastavusse ülesande lahendamisel sooritatavate algoritmi sammude arvu f(n). Üldiselt eeldatakse,et antud algoritmi alusel koostatud programmide töö aeg on ajalise keerukuse funktsiooni kordne c*f(n), kus c on konstant. Eriti oluline on algoritmi ajalist keerukust väljendava funktsiooni käitumine alg- andmete mahu piiramatul kasvamisel. Vastavat hinnangut nimetatakse asümptootiliseks hinnanguks. Lahendusaja suhtelist kasvu kirjeldab järgmine tabel:
nad on kirjutamata seadused, mida liikmed peavad aktsepteerima. Paljud normid võivad olla teadvustamata, kuni nende vastu ei eksita. Nt. korrektne ja puhas riietus iseenesestmõistetav, kuni keegi tuleb tööle ebasobivas riietuses. 26 Rollid grupis Roll tähendab inimese staatuse kohast käitumist. Meist igaüks täidab mingit rolli ja rollirepertuaar võib olla vaheldusrikas. Grupisuhetes iseloomustab roll seda, milliseid ootusi grupiliikmetele esitatakse. Grupis eristatakse tavaliselt ülesandele ja suhetele suunatud rolle, kolmas grupp on eneselesuunatud rollid. Rollid peaksid tagama selle, et terviklik ülesanne on grupiliikmete vahel jagatud. Kenneth Benne ja Paul Sheats (1948) tuletavad erinevatest eesmärkidest kolme gruppi kuuluvaid rolle. Ülesandele suunatud rollid on kommunikatsioonirollid, mis aitavad saavutada grupi ees seisvat eesmärki. Näitavad, kuidas ühendatakse suhtlemise abil grupi liikmete tegevus. Kõik rolled ei pruugi korraga aktuaalsed olla.
Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada. Mudel baseerub eeldusel, et igas olukorras on kõige efektiivsem kindel eestvedamisstiil. Fiedleri arvas, et võtmetegur eestvedamise edus oli isiksusel põhinev liidristiil, see on kas ülesandele orienteeritud või suhetele orienteeritud liidristiil. Olukorra ja liidristiili sobivuse määramiseks sõnastas Fiedler kolm muutujat: 1) Liider - töötajad suhted: usalduse määr, töötajate usaldus ja lugupidamine oma liidri suhtes 2) Tööülesannete formaliseeritus, kirjalike reeglite ja protseduuride olemasolu 3) Liidri positsioonivõim: milline mõju on liidril värbamises, vallandamises, distsipliinis, edutamistes ja palgatõusudes
Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl EHF 1 492.9 6771.6 4.30 3.14 kõrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547.8 9695.9 3.42 3.45 esimene EHF 1 506.5 10601.0 3.50 3.20 esimene Tõug - EHF 1 488.3 15697.9 3.52 3.52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565.5 9419.2 3.41 3.63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542.6 10558.3 3.72 3.37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599.5 9806.6 3.55 3.39 kõrgem EHF 1 600.1 10152.1 3.65 3.00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630.3 9232.4 3.84 3.19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556.2 11892.5 3.61 3.56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsiperio EHF 1 617.3 8803.9 4.26 3.71 esimene Rasv...
XP ja Windows Server 2003 julgeoleku parandamine, mis tingis Windows Vista tootmise viibimise. Windows Vista arendus Microsoft alustas Windows Vista’ga, sel ajal koodnimega "Longhorn", tööd 2001. aasta mais, viis kuud enne Windows XP ilmumist. See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks, Windows XP ja Blackcomb’i, mis oli kompanii järgmine plaanitud operatsioonisüsteem. Longhorn’i ilmumist lükati mitu korda edasi. Samuti suunati paljud Microsoft’i arendajad uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust. Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 2004. aastal, et on oma plaane muutnud. Algupärane Longhorn, mis põhines Windows XP 3 lähtekoodil, jäeti kõrvale ja Longhorn’i arendus algas uuesti, seekord Windows Server 2003 Service Pack 1 koodibaasil ning võttes kasutusele vaid need omadused, mis olid mõeldud
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu järjepidevus tähendab püsivat keskkonna ümberkohanemist vastavalt elusorganismide vajaduste...
tootlikkuse ja ettevõtte paremad tulemused. Teiste inimeste eelistuste äratundmine tööl ja nendega kohandumine võimaldab tulemuslikumalt suhelda ja annab parema veenmisvõime teiste 2 Organisatsiooni käitumine mõjutamiseks. Mitmekesisuse suurendamine vähendab pinget suhetes ja laseb inimestel keskenduda tõhusalt oma täidetavale ülesandele ja tehtavale tööle. Suhetes mitmekesisuse loomine suhtlemisstiilid tööl (Building Relationship Versatility - BRV) on kujundatud 4-kvadrandise suhtlemisstiilide maatriksina. Pärast profiili koostamist leitakse iga osaleja suhtlusstiil, inimestevahelise suhtlemise mitmekesisuse määr ja spetsiifilised käitumisviisid. Efektiivsusest on räägitud kogu aeg kes tõsiselt, kes vähem tõsiselt. Nüüdseks on sellest saanud ellujäämise võtmesõna. Tööelu on pidevas muutumises
● Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1. Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2. Loovmõtlemisoskus – loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3. Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon. Nende kolme komponendi kujunemist mõjutavad omakorda mitmed elemendid, mille mõju vahendab indiviidi isiksus kui suhteliselt püsivate tunnuste kogum. 6. Millised on indiviidi loovmõtlemist takistavad tegureid? ● Negatiivne mõtlemine ● Hirm ebaõnnestumise ees (hirm näida rumalana vms) ● Liigsed ja väga jäigad reeglid organisatsioonis ● Stress, pinged grupis ● Eelarvamus, et ei olda loovad 7
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................2 ISIKLIKE EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETE PÜSTITUS .....................................................................................................2 VALITUD PRAKTIKAETTEVÕTE - VALIKUKRITEERIUMID............................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS.................................................................................................................3 1.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE KIRJELDUS TEGEVUSALA, PEAMISED PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED.....................3 1.1.1 Ettevõtte kujunemislugu..........
Locatio-conductio-võib olla kolmesugune: 1. Võõras asi, Roomas ka ori 2. Samme sooritamine, nt töötamine 3. Töötulemus Kolm eriliiki : Locatio-conductio rei-asjaüür, rent, kus üürimise all mõeldakse asja kasutamist vilja saamiseta. Rentimise all mõeldakse viljakandva asja kasutusse andmist. Sublocatio-allüür, üüritud asja edasiüürimine Poolte kohustused: Üürnik/rentnik: kasutada asja vastavalt selle ülesandele,tasuda kokkulepitud tähtpäevaks üüri-või rendiraha ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korralikuna tagasi anda. Üürile/rendileandja:asja koos päraldisega kasutusse andmine;takistuseta kasutuse võimaldamine. Locatio-conductio operarum- tööleping. See on vaba inimese tööjõu kasutamise leping tasu eest, kusjuures tll tegemine määratakse teatava aja peale. Leping lõppeb töövõtja surmaga.
5/5 juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: ,,Kesktee" 9/9 juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 37. Selgitage eestvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. Eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht) Vastavalt sellele, milline on orienteeritus suhetele ja orienteeritus ülesandele valitakse konkreetne juhtimisstiil. Stiilid - Delegeeriv stiil, käskiv ehk autokraatlik stiil, osalev ehk toetav stiil, selgitav stiil. 38. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; otsese juhi liidristiilid; rühmanormid;
Oma töö tuleb kujundada meelepäraseks Tööalaseid probleeme arutada kindla inimesega. 49.Selgitage meeskondade ja gruppide sarnasusi ja erinevusi. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk), Liikuv liidri roll, Vastutus otsuste ja tulemuste eest, Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine. Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nim. lõpptulemusele orienteerituseks. 50.Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele
Psühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused 1. Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine? Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1)Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada kahe või enama tunnuse vahelisi põhjuslikke seoseid, mil ...
kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigi meeskonnaliikmete poolt; Liikuv liidri roll; Vastutus otsuste ja tulemuste eest; Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, grupis - omavaheline võistlemine. Meeskond on lõpptulemusele orienteeritud. 46. Sünergia on koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. Nt: töötaja ei suuda üksinda suurt projekti läbiviija, kuid terve meeskonna abil, kasutades
vajavad intellektuaalseks arenguks konkreetseid kogemusi; 2. konkreetne operatsionaalne vanus (710), mil lapsed vajavad ikka veel konkreetseid kogemusi, kuid on võimelised juba probleeme ka loogiliselt lahendama, oskavad vaadelda maailma lahus oma isikust. 78-aastase lapse arengut iseloomustavad jooned FÜÜSILINE Viimistleb motoorikat Tähelepanuvõime on arenenum kui 56 aastastel Keskendub ühele ülesandele kauem kui 56 aastased KOGNITIIVNE Toetub endiselt konkreetsele kogemusele Saab aru põhjuse ja tagajärje suhtest Tunneb huvi kuidas-miks-suhte vastu Oskab liigitada ja eristada Loeb ja kirjutab SOTSIAALNE On iseseisvam Reageerib paremini Järgib reegleid Sõprussuhted on olulisemad ja tugevamad laps ei omanda õiget grammatikat paremini mitte pideva vigade parandamise, vaid õpetaja õige keelekasutuse kaudu, kuni 10
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sootundlik pedagoogika ja selle rakendamine koolis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Sugu ei tähenda mitte ainult inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi, vaid ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimusi. Nende kahe aspekti eristamiseks on inglise keeles kasutusele võetud erinevad mõisted ,,sex" ja ,,gender". Eesti keeles saame vastavalt rääkida bioloogilisest soost, mis on seotud kehalise arengu ja geenidega, ning sotsiaalsest soost, mis sõltub sotsiaalkultuurilistest teguritest ning naiste ja meeste rollide ja võimujaotusega seotud ootustest ühiskonnas. Sotsiaalse soo mõiste osutab kõigele, mis assotsieerub kellegi soog...
Jälgib töö käiku. Sekkub ja abistab probleemide korral. Hoolitseb, et sihid muudetaks, kui olukord nõuab. 29. Juhtimise võrkmudel Võrkmudel on ülesehituselt sarnane hierarhilisele mudelile. Mõnevõrra on avardunud omaniku ja alluva mõisted ja võimalused. Alluval võib võrkstruktuurilises andmebaasis olla mitu omanikku ja mitu alluvat. See põhjustab mõne kirje lisamisel või kõrvaldamisel baasist palju ümberkorraldusi. (Athena e ülesandele orienteeritud) 30. Valdkonnad, mille eest vastutab organisatsioonis juht * Grupisisene atmosfäär ja suhted * Grupis osalemise aktiivsus* Eesmärgi seadmine * Tööjaotus * Otsustamine * Otsene juhtimine * Konfliktide reguleerimine 31 . Edukale juhile vajalikud oskused ·Grupisituatsiooni juhtimise oskus · Grupinõupidamiste läbiviimise oskus ·Delegeerimisoskus ·Tagasiside andmise oskus ·Meeskonnaliikmete individuaalse juhtimise oskus ·Töögrupi dünaamika analüüsimise oskus
Minu kirjeldus võrreldavate gruppide ja nende vahelise erinevuse/sarnasus arvkarakteristikute põhjal. Autot omavate tudengite keskmine mass on suurem, kui nendel tudengitel, kes Ülesande küsimusele vastav t-testi hüpoteesipaar H0: Autot omavate ja mitte omavate tudengite keskmised massid on võrdsed H1: Autot omavate ja mitte omavate tudengite keskmised massid ei ole v F-testi hüpoteesipaar sellele ülesandele H0: Massi varieeruvus autot omavate ja mitte omavate tudengite hulgas e H1: Massi varieeruvus autot omavate ja mitte omavate tudengite hulgas o F-testi vajalikud arvutused F.Test #NAME? Otsustusreegel ja otsus, kumb F-testi hüpoteesidest kehtib NB! Peab olema üheselt arusaadav, millis(t)e arvu(de) põhjal see järeld 0,109141033 p=>0,05=H0: Massi varieeruvus autot omavate ja mitte
JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 2 1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: •Tagada firma tegevuse efektiivsus; •Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; •Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; •Määratleda ametikohtade aruandekohustused. 3. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene(liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 4. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim. Liider on isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda. 5. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
